vanused embrüod hävitatakse kohe peale edasisteks uuringuteks vajaminevate tüvirakkude eraldamist. Suurbritannia valitsus andis loa embrüote kloonimiseks juba 2001. aastal ning professor Wilmutile antud luba on alles teine sarnane võimalus. Samas pole Suurbritannias lubatud kloonitud embrüo siirdamine emakasse ehk sellest inimese kasvatamine. Embrüode kloonimise vastu seisavad mitmed religioossed ja abordivastased ühendused, mis peavad kloonimist ebaeetiliseks. Mina arvan, et kloonimine ei ole meie ühiskonnale vajalik.Ma näen kloonimises isegi ohtu.Tekib geenihaigusi mis on kloonitutele isegi surmavad.Isegi kui osa inimesi arvab et see on vajalik ei näe ma selles meie ühiskonnale kasulikku külge.Pigem peaksid just inimesed lähedasemaks saama.Mida rohkem tegeldakse kloonimisega seda rohkem on näha et eemaldutakse.Vähe käiakse väljas.Luuakse vähe suhteid
Abordipooldajad tõmbaksid aga eraldusjoone inimisiku ning lihtsalt individuaalse inimorganismi vahele. Näiteks Ameerika kirjanik ja filosoofiaprofessor Mary Ann Warren leiab, et isikuks olemine nõuab eneseteadvuse olemasolu, võimet olla ratsionaalne ning suhelda teistega; lootel puuduvad kõik antud omadused. Säärase definitsiooni vastased leiavad, et see peaks ka kõigi vastsündinute või koomas viibivate inimeste isiku staatuse kustutama. Mõned abordivastased väidavad ka, et kui on ebaselge, kas lootel on õigus elule, siis abordi tegemine võrdub teadlikult võetud riskiga tappa teine isik. Kasutatud kirjandus. 1. http://www.abort.ee/footer/kkk 2. (http://buduaar.ee/Foorum/Forum/topic/299022&lk=2) 3. Ene-Margit Tiit, Ene Käärik. 2001. Eesti antropomeetriregisti aastaraamat. Raseda valik: kas sünnitada või katkestada rasedus? Tartu , lk 211 233 4. Aime Pevkur. Abort ja naise õigus oma kehale
eesmärgiks tõsisemad muutused). Vanad sotsiaalsed liikumised on hierarhilised. Huvirühmad - aktiivsed (ühiste soovidega inimesed on organiseeritud, nt Eesti üliõpilaskondade liit) või passivsed (mitteorganiseeritud, nt tudengid). Liigid: Kogukondlikud (hõim, organiseerumata); Institutsioonilised (sõjavägi, mõjuvõimsad); Kaitserühmad (ametiühingud, kaitsevad kindla rühma huve); Edendamisrühmaad (abordivastased, karskusseltsid, ideede poliitikate või värtuste edendamiseks). Surverühmad - ise ei soovi võimul olla, nõuab avalikult oma seisukohtade arvestamist riikliku poliitika kujundamisel. Liigid: ärilis-intsitutsioonilised (suur mõju,vähe liikmeid), kategooriakaitse rühmad, edendamisrühmad. Erakonnad - loodud mõjutama riigi poliitikat, otsese võimukasutamise kaudu. Ideeparteid ja huviparteid (põllumeesteparteid).
arvu, kusjuures abielulahutuste arv on jäänud stabiilseks. On meeldiv, et minu linnase tendents on abielude arvu suurendamine ja lahutuse arvu vähenemine. See tähendab, et inimesed rohkemini tahavad seadustada oma suhted ning luua oma pered. Kokkuvõte Minu arvates rahvastikupoliitika saab olla edukas vaid siis, kui selles arvestatakse demograafilise käitumise hulgisõltuvust. See tähendab, et üksikmeetmed nagu sünnitoetused, abordivastased kampaaniad või suurperede tunnustamine võivad näida kuitahes olulised, kuid nad ei ole üksikult küllaldased rahvastikuprotsesside mõjutamiseks. Meie ühiskonnas on teadvustanud, et negatiivne iive, rahvastiku vananemine, halb terviseseisund, tööjõulise elanikkonna arvuline vähenemine mõjutavad juba täna, aga veelgi rohkem tulevikus Eesti sotsiaalmajanduslikku arengut. Rahvastiku demograafiline käitumine sõltub väga paljudest asjaoludest:
ülikoolid, teadusasutused, suurettevõtted jt. Ei ole loodud huvirühmadena, ent sattuvad vahetevahel poliitareenile. Mõjuvõimsad tänu oma rollile ühiskonnas n Kaitserühmad: ametiühingud, tööandjate liidud jt esin- dusühendused. Kaitsevad kindla rühma huve, põhiees- märk riigivõimu mõjutamine. Huvirühma ,,musternäidis" n Edendamisrühmad: rohelised, naisliikumine, porno-graafia- ja abordivastased liikumised, karskusseltsid jt. Loodud ideede, poliitikate või väärtuste edendamiseks, liikmete isiklik heaolu teisane Huvirühmade teisenemine n 20. saj 1. poolel olid kesksed huvirühmad (A/Ü-d, kirik jt) enamasti suured hierarhilised ühendused oma ametnike, reeglite ja kindla arvestusega liikmete üle n Viimased aastakümned on endaga kaasa toonud uute ühiskondlike liikumiste ning rahvusvaheliste edendus-
teadusasutused, suurettevõtted jt. Ei ole loodud huvirühmadena, ent sattuvad vahetevahel poliitareenile. Mõjuvõimsad tänu oma rollile ühiskonnas Kaitserühmad: ametiühingud, tööandjate liidud jt esin-dusühendused. Kaitsevad kindla rühma huve, põhiees-märk riigivõimu mõjutamine. Huvirühma ,,musternäidis" Edendamisrühmad: rohelised, naisliikumine, pornograafia- ja abordivastased liikumised, karskusseltsid jt. Loodud ideede, poliitikate või väärtuste edendamiseks, liikmete isiklik heaolu teisane Surverühmade liigid: Ärilis-institutsioonilised: suur mõju, eesmärgiks sageli kitsas omakasu, üldjuhul mitte väga palju liikmeid Kategooriakaitse rühmad: laiade elanikkonnarühmade huvikaitseühendused Edendamisrühmad: eesmärgiks tegutseda kogu üldsuse huvides 30
spontaanselt, kui mingi grupp oli kaotanud lootuse avaldada mõju tavaliste osalusvormidega. Tänapäeval on protest tavaliselt planeeritud sündmus vahend tõmbamaks probleemile rohkem tähelepanu. Kaasaegsed protestid sisaldavad põhjalikku tegutsemise planeerimist, sealhulgas mõningatel juhtudel ka tuhandete inimeste organiseerimist Washingtoni rahvakogunemiseks. Kodanikuõiguslikud, keskkondlikud, põllumajanduslikud ja abordivastased grupid on vaid mõningad näited paljudest, kes on hiljuti korraldanud suuri taktikalisi proteste. (Patterson, 2013, pp. 181-182). Kuigi protestipoliitikal on USAs pikk ajalugu, - nimelt rajasid Ameerika Ühendriigid protestiliikumise, mis tekitas revolutsiooni Suurbritannia vastu on protestiliikumised vaatamata sellele tänapäeval Ameerika Ühendriikides vähem levinud kui paljudes lääne demokraatiates. Näiteks Hispaania, Prantsusmaa, Saksamaa, Rootsi ja ka Mehhiko on nende
annaabi.ee 
