1. Millised objektid lõikuvad? 2. Mis on objektide lõikejooneks (ruumis)? Mis on lõikejoone projektsiooniks pealtvaatel ja eestvaatel? 3. Millist lõikumisülesande lahendamisvõtet vastuse tuletamiseks kasutate? Vastata iga ülesande kohta eraldi. Joonis 1 VASTUS: A Lõikuvad silinder ja tasand. Objektide lõikejooneks on nelinurk, kuna tasand on paralleelne moodustajaga. Vastuse tuletamiseks kasutaksin abitasandite võtet, kuna ülesandes on antud tasand. Lõikejoone projektsioonideks on sirge ja tahukas. B Lõikuvad koonus ja tasand. Objektide lõikejooneks on kolmnurk, kuna kuna tasand on paralleelne koonuse moodustajaga.Vastuse tuletamiseks kasutaksin abitasandite võtet, kuna tasand on antud. Lõikejoone projektsioonideks on sirge ja poolkoonus. C Lõikuvad kaks silindrit, millest üks on kaldsilinder. Objektide lõikejooneks on kaks samasugust ruumikõverat
3) hüperbooli mööda - Kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga või tasandi kaldenurk on väiksem kui moodustajate oma pöörlemistelje suhtes 4) sirgeid mööda - Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? - abitasapindade/ abisfääride võtet Mis on abitasandite võtte kasutamise eelduseks? - Paljudest kõverpindadest saab teha lihtsaid tasandilisi lõikeid sirg-ja ringjooni. Näiteks: a) joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged b)pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad ? - mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni ?
Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on paralleelne kahe koonuse moodustajaga või tasandi kaldenurk on väiksem kui moodustajate oma pöörlemistelje suhtes. 17. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes. 18. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? Abitasandite või abisfääride võtet. 19. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? a) joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged; b) pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned. 20. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöörapinnad? Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega. 21. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni?
15. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes, siis lõikab tasapind pöördkoonust sirgeid mööda. ( Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu.) 16. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel= a. Abipindade võte (kasutatakse harilikult) a.i. Abitasandite võte (abipinna liigiks abitasand) a.ii. Abisfääride võte (abipinna liigiks abisfäär; saab kasutada ainult tsükliliste pindade puhul) b. Uute kujutamiskiirte võte ( Silindriliste ja kooniliste pindade puhul on võimalik rakendada. ) 17. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Kui kummalgi pinnal leidub süsteem: sirg- või ringjoonelisi lõikeid ja kui pindade
15. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes, siis lõikab tasapind pöördkoonust sirgeid mööda. ( Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu.) 16. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel= a. Abipindade võte (kasutatakse harilikult) a.i. Abitasandite võte (abipinna liigiks abitasand) a.ii. Abisfääride võte (abipinna liigiks abisfäär; saab kasutada ainult tsükliliste pindade puhul) b. Uute kujutamiskiirte võte ( Silindriliste ja kooniliste pindade puhul on võimalik rakendada. ) 17. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Kui kummalgi pinnal leidub süsteem: sirg- või ringjoonelisi lõikeid ja kui pindade
Kui tasand ona paralleelne üheainsa moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu. 66. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust hüperbooli mööda? Kui tasand on parallelne pöördkoonuse kahe moodustajaga, kuid ei läbi tippu. 67. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu. 68. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? 1) Abipindade võte * 1) a) Abisfääride võte * 1) b) Abitasandite võte * 2) Uute kujutamiskiirte võte 69. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Kui kummalgi pinnal leidub süsteem: sirg- või ringjoonelisi lõikeid ja kui pindade vastastikkune asend ning paigutus ekraanide suhtes sobivad abipindade kasutamiseks. 70. Kuidas leitakse sirge ja kõverpinna lõikepunktid? Tuleb võtta läbi sirge mingi abitasand, tuletada abitasandi ja kõverjoone lõikejoon ning leida viimase lõikepunktid antud sirgega. 71
väiksem kui moodustajate oma pöörlemistelje suhtes. 48. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes 49. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? Olenevalt valitud abipindade süsteemist, nim. Lõikumisülesande lahendamise võtet kas abitasandite või abisfääride võtteks 50. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? -joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged -pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned 51. Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad?Ühise teljega pöördpinnad saavad lõikuda ainult mööda ringjooni, mille tasand on risti pöördpindade teljega 52. Mis juhtumil sfäär lõikab pöördpinda mööda ringjooni?
abipindade võtet. Kõverpindade korral avaldub selle võtte olemus järgmises lauses. Antud pinnapaari lõigatakse niisuguste lihtsate abipindadega (tasandid, sfäärid), mis lõikuvad kummagi antud pinnaga mööda lihtsaid jooni (sirg ja ringjooni); iga abipinna kaudu saadud lihtsad abilõiked omavahel lõikudes annavadki antud pindade lõikejoone punkte. Olenevalt valitud abipindade süsteemist, nimetatakse lõikumisülesande lahendamise võtet kas abitasandite või abisfääride võtteks. 93. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Paljudest kõverpindadest saab teha lihtsaid tasandilisi lõikeid sirg ja ringjooni. Näiteks, a) joonpindade tasandilised lõiked läbi moodustaja on sirged; b) pöördpindade tasandilised lõiked risti teljega on ringjooned. 94. Kuidas leitakse sirge ja kõverpinna lõikepunktid? Sirgjoone ja kõverpinna lõikumine lahendatakse analoogiliselt sirge ja tasandi lõikumisega
B a Joon. 24 Joon. 25 4.1.3. Tasandi lõikumine ekraani risttasandiga Antud juhtum, s.o mis tahes tasandi ja ekraani risttasandi lõikesirge leidmine taandub eelpool nimetatud esimesele juhtumile (joon. 26). 4.1.4. Kahe tasandi lõikumine Kahe tasandi lõikesirge saamiseks leitakse selle sirge kaks punkti. Üldjuhul leitakse need punktid abitasandite võttega. Abitasanditena on otstarbekas kasutada B 2 3 D 2 3 E B M L 1
(oon.5.13,d). 5.10.1K6verpinnaja tasandil6ikumine Mirkus: rp- nurk l6ikavatasandijateljevahel; ro- nurk koonusemoodustajaja telje vahel. K6verpinna ja mistahesasendistasandil6ike- joone tuletamisel kasutatakse abitasandite v6tet.Abitasandidvalitaksek6verpinnast ldhtu- Joonise5.14abilselgitatakse pddrdkoonuse ja des nii,ettekiksidlihtsadabil6ikejooned (sirg- uldasendilise tasandil6ikumisUlesande lahen- ja ringjooned). Tasapinnasuhtesei oma abi- damise olulisemaidv6tteid. p6him6tteliselt tasandi asend erilist ttihtsust,sest siit tekkiv lahenebUlesanne horisontaalseid
annaabi.ee 
