Järgmine oluline erinevus seisneb selles, et sotsiodünaamiline nõustamine ei põhine teraapial. Viimases käsitletakse nõustamist ennekõike koostööna ning valikuvõimaluste laiendamise vahendina. Lisaks püütakse aidata indiviidil asju selgemine näha ja tegevusi planeerida. Nõustamise abil üritab inimene teha valikuid ja parandada oma elu kvaliteeti, kuid selle saavutamiseks on vaja tuua esile temas endas olevad võimed ja oskused. Oluline on nõustajal mõista, kas abiotsija on nõustamiseks valmis. Inimene osaleb tegevuses vaid siis, kui ta selleks valmis on. Enamasti tunnetatakse valmisoleku puudumist ebamäärasuse või kindlusetuna. Seetõttu on nõustaja esmane ülesanne tuua abiotsija valmisoleku staadiumisse. Kindlasti peab olema iga nõustamispraktiga valmis pidevalt kohanduma muutuva reaalsusega. Hea nõustamise puhul tuleb olla alati valmis vaeva nägema, et saada asjade
Vance Peavy (1929-2002) Peavy SotsioDünaamiline lähenemine Mina konstrueerimine, narratiivsus. Life-Space. Seos keskkonna ja kultuurilise taustaga. Karjäär = elu. Eesmärgiks elukvaliteedi ja ühiskondliku aktiivsuse suurendamine. Mille poolest SDN erineb teistest nõustamissuundadest? Keskendumine eneseloomele (vastandiks interventsionistlikud lähenemised). Rõhutatakse pigem võimalusi, mitte puudulikkust või psühhopatoloogiat. Nii nõustaja kui abiotsija on eksperdid. Holistiline, terviklik. Miks ei kasutata teste ega diagnoosita? Testid võivad inimest asetada normaalsuse piiridest väljapoole. (Teistest kehvem oleku tunne.) Diagnoosi määramine on teatud võimutasandil olija eelis. Sildistamine (inimene = diagnoos). Signaal teistele – suhete halvenemine. Nõustamine Suurendab isiklikku vabadust. Vabaduse puudumine võib ilmneda piiratud mõtlemises, eelarvamustes, isikliku identiteedi
• Püüa leida ühine alusplatvorm vestlusele. • Püüa luua suhe, mida võib väljendada sõnadega "me liigume käsikäes”. Eluruumi (life-space) sisenemine Selleks, et inimese olukorrast aru saada, tuleb teda vaadata tema igapäevaelu kontekstis. See on nii psühholoogiline kui sotsiaalne ruum, kus inimene elab. Peavy jagas selle neljaks osaks: suhted, töö ja õppimine, tervis ja keha, spirituaalsus. • Palu, et abiotsija jutustaks oma (probleemiga seotud) loo (lood). • Loo võib panna kirja või joonistada (kasutusel on mitmeid harjutusi, mille abil saab seda teha, vt Vance Peavy või Timo Spangari kirjutisi või koolitusmaterjale). • Soovita kasutada metafoore, visualiseerimist. Nii aitad nõustataval paremini leida tähen- dusi (ja lahendusi). • Esita kujundite ja metafooride mõtestamist hõlbustavaid küsimusi, ära paku seletusi ise välja. Ühine projektide koostamine
joonistamise, maalimise, loova kirjutamise ja näitlemise abil • Kultuuriressursid – ammutab igapäevaharjumustest, mida selle inimese kultuurilises maailmas kasutatakse emotsioonide väljendamiseks, suhet ja isikliku idenditeediraju säilitamiseks • Nõustaja isiklikud ressursid – kõiki teisi meetodeid toetab nõustaja oskus rakendada omaenda elukogemust, isiklikke saavutusi ja õpitut abiotsija vajaduste vastamiseks Nõustamise ja abistamise põhieeldused(McLeod, 2007;111): • abiotsiv inimene on probleemi lahendamiseks juba aktiivselt tegutsema asunud • olenemata nõustaja tegevustest muudab ja kohandab abiotsja pakutavat vastavalt oma vajadustele • pole ühte ja ainukest õppimise ja muutumise protsesse või mehhanismi, mis on õige kõigi jaoks • maa peal ei leidu sellist nõustajat, kellel jaguks oskusi kasutada kõiki võimalikke
kogemusi vahetatakse usinalt interneti naistefoorumites. Heaks erandiks on Tartu Naiste Varjupaik. Lisaks kontaktandmetele leiab selle koha kodulehelt väga mitmekülgset teavet lähisuhtevägivalla kohta: kes on ohver ja millised tegurid vägivalda soodustavad; mida saab teha 10 ohver ise ja mida võivad lähikondlased ette võtta, jms. Abiotsija saab kinnitust, et ta ei ole vägivalda ära teeninud ning et psüühilisel ja füüsilisel vägivallal pole mitte mingisugust õigustust. 11 Kokkuvõte Koduvägivald on vägagi suur probleem meie ühiskonnas , millega tegeletakse ning otsitakse lahendusi selle vähendamiseks , kuid ikka kuuleme juhtumitest kus kannatnuteks on ,kas pisikesed lapsed või naised
Naerab välja ja mõistab hukka. Tegelikult kadestab häid suhtlejaid. · Blokeerija püüab gruppi teemast kõrvale kallutada. Vastandab vastandamise pärast. · Kiidukukk püüab iga hinna eest tähelepanu endale tõmmata. Naudib oma esinemist · Kloun pöörab kõik naljaks. Lülitab end demonstratiivselt ühistegevusest välja. · Domineerija püüab saavutada võimu ja kontrolli läbi kamandamise, jagab kategoorilisi hinnanguid. · Abiotsija püüab teadlikult tähelepanu sellega, et on saamatu ja ebakindel. Tekitab sageli olukorra, kus terve grupp tegeleb ainult temaga. Grupi arengufaasid · I Sõltuvusfaas - etapp, mis on alles kujunemisjärgus. Muret teeb see, milline ta kaaslastele näib ja mida teised temast arvata võivad. - ebakindlus, ärevus - juhi idealiseerimine - omaette olemine - koostöö puudumine - ettevaatlikkus, madal vastutus - anda aega kohanemiseks
Õigus vastava nõude esitamiseks on ainult sellel isikul, kellel ei ole võimalusi hädavajalikke elatusvahendid oma isiklike jõududega saada. Isiku õigus vastavale abile on välistatud, kui ta suudab ise toime tulla, või kui esineb toetuse tagamise kohtustus kolmanda isiku poolt. Sotsiaalabi liik, vorm ja ulatus sõltub üksikjuhu erisusi arvestades: abivajaja isiku vajaduse liigist ning suurusest. Abi osutamisel tuleb kontrollida mitte ainult abiotsija, vaid ka kolmanda isiku, kes on kohustatud elatist maksma, isiklikku elu, sissetulekuid ja varalisi vahekordi. Ebapiisava sissetuleku koosseisu nimetatakse tihti ka vaesuseks. Vaesuspiiri määratlemiseks kasutatakse peamiselt kahte meetodit: kulude arvutamine ja võrdlus normaalsissetulekuga. Selle meetodi kohaselt fikseeritakse sotsiaalabi piirmäär. Defineeritakse ja väärtustatakse eluks hädavajalike teenuste ja kaupade piir
annaabi.ee 
