vanemate suhtes. Juudi ühiskonna rangelt reguleeritud perekonnaeluga võrreldes pakub antiikmaailm hoopis teistsugust pilti. Antiikajast leiame seisukoha, et mehe roll peres on olla toitja, hankija, distsiplineerija ja pere üldine juhtija. Naist aga nähti emotsionaalsena. Kaua kestis ühiskonnas arusaam, et mehe seksuaalelu on vaba ja naise suhtes kehtivad kindlad reeglid, millest üle astumine oli karistatav. Antiik-Kreekas austati ja hinnati naist eelkõige emana, abielunaisele anti kasvatust ja õpetust ainult selleks, et majapidamine korras hoida ning, et tagada mehele nii füüsilisi ja vaimset rahuldust. Roomas oli naine kogu elu mehe lapsepõlves isa, hiljem abikaasa võimu all, tal ei olnud poliitilisi õigusi ega õigust otsustada oma elu üle. Aga kodu piires oli abielunaine auväärne isik. Laps oli Roomas vanemate vara, kes võisid vabalt otsustada tema elu üle. Keskaeg
rätikut võib õigusega pidada 19. sajandi Viljandimaa omapäraks. Levinud arvamuse kohaselt oli see tanutüüp varem kasutusel üle Eesti. Mulgirätt on oma arengus läbi teinud mitu etappi. Esmalt valmistati rätt valgest keskmise jämedusega linasest labasest riidest kas peaaegu nelinurksena või pikema linase rätina, mille mõlemad otsad olid kaunistatud punase tiheda villase tikandi maaliga. Tarvastus armastasid nii neiud kui naised kanda pikki lahtiseid juukseid. Kui abielunaisele oli peakate sunduslik, siis neidudele meeldis argioludes käia palja päi. Tarvastu ja Paistu neidude peapael ehk pealõng, mida pidulikel juhtudel kanti, oli pigem ehe kui kate. Talviseks peakatteks oli Tarvastu naisel punasepõhjaline müts, mille äärt kaunistas nugise- või kopranahk. Punast talvemütsi kandsid nii neiud kui naised. Tarvastust pärineb ka selline teade, et neiud kandnud koguni meeste karusnahkseid peakatteid.
Mõnes kultuuris või ühiskonnas on see alistumise ning rahu märk, teisalt tekitab selle erksus rahutust ning pingeid. Assessor Brack tundub vaatajaile ilmselt algusest peale veidi pahelise või salakavala tegelasena. See arvamus süveneb eriti juhtudel, kui ta Heddale liialt lähedale tuleb või teda ahistab, öeldes, et sooviks Heddat magamistoa uksepraost piiluda. Hedda naerab Bracki jultumuse üle, kuid sisimas võib ta tunda vastikust. Paratamatult tekitavad sellised kommentaarid ning abielunaisele liialt lähedal olemine rahutust ning pingeid. Järgmine kord, mil Brack uuesti lavale ilmub, on enne teda juba valgus ühest toa otsast lillakaks muutunud, justkui ennustamaks, et lavale astub keegi halvaendeline tegelane. Lillat valgust kohtab lavastuse ajal palju ning seda eriti olukordades, mil laval toimub midagi pingelist või kõnelevead seal Hedda või Brack. Nagu öeldud, võib värvide ning valguse mänglemise kaudu vaatajaile öelda nii mõndagi. Näiteks ei näe me
pressitud (lappseesid). Seesiriba on suhteliselt kitsas (valmislaius 3 cm) ja pressitud on ta vastandvoltidesse. Ees on jäetud seesiriba otsad 10 cm laiuselt siledaks. Varrukas on ilma voodrita ja varrukapära (õla juures) kurrutatud; käealune on jäetud siledaks. Varrukasuus olev lõhik on kinnitatud nööbi ja aasaga. Hõlmad on haakidega suletavad. Peakatted tanu Tipilinetäpiline, istub aida harja peal? Tanu (Tori 1889) Teatavasti oli vanasti abielunaisele peakate sunduslik. Peakate oli naise" au". Sellest annavad tunnistust rohked vanasõnad, mis on seotud naise peakatte e. tanuga." Võttis keegi naisel tanu peast ära, loeti seda auhaavamiseks ja suureks häbiks " (Manninen 1927: 3435). Tori naise vanemat tüüpi tanu sarnanes oma kõrguselt ja kujult Tõstamaa torutanule (Joon.16). Tanu on tehtud valgest puuvillasest või peenest linasest riidest. Peale on tikitud valge puuvillase või siidniidiga lillkiri
Kirikuõigusel oli oluline roll ja tähendus abieluõiguse ja seksuaalmoraali kujundamisel. Kõikides õiguskultuurides on kehtinud kõigutamatu kooskõla avaliku korra ja abieluõiguse vahel. Kristlik abieluõigus üritas läbi suruda isiku õiguse eelistamist ja tema isiklikku otsustamisvabadust (patriarhaalne eeskoste) sugulasühenduse suhtes. Samuti kehtestas kirik abielurikkumise keelu ühtviisi mõlemale nii abielunaisele kui -mehele, varasemalt oli abielurikkumine keelatud vaid naisele. Tänu kristlikule kõlblusõpetusele toodi sisse selline mõiste nagu halastus - eelkristlikus õiguses oli vastav mõiste tundmatu. Iga tavalise õigusnormi juures küsis kirik, kas see vastab tema õpetusele heast ja kurjast. Piibli eetikast sai õiguse mõõdupuu. Tsiviilprotsessis oli kirikuõigusel oluline tähtsus kuna tõstis kirjalike tõendite väärtust ning krim
Samas oluliseks muutub ristiusk seadusandluses alles Justinianuse ajal. - Kirikuõigusel oli oluline roll abieluõiguse ja seksuaalmoraali kujundamisel. Kõikides õiguskultuurides onkehtinud kõigutamatu kooskõla avaliku korra ja abieluõiguse vahel. Kristlik abieluõigus üritas läbi suruda isikuõiguse eelistamist ja tema isiklikku otsutamisvabadust (patriarhaalne eestkoste) sugulasühenduse suhtes. Samutikehtestas kirik abielurikkumise keelu ühtviisi mõlemale nii abielunaisele kui -mehele, varasemalt oliabielurikkumine keelatud vaid naisele.- Tänu kristlikule kõlblusõpetusele toodi sisse selline mõiste nagu halastus - eelkristlikus õiguses oli vastavmõiste tundmatu, iga tavalise õigusnormi juures küsis kirik kas see vastab tema õpetusele heast ja kurjast, piiblieetikast sai õiguse mõõdupuu. - Tsiviilprotsessis oli kirikuõigusel oluline tähtsus kuna tõstis kirjalike tõendite väärtust ning krim.protssessisarendas välja nn. Inkvisitsioonipr.,
§ 2. Juutidele on keelatud a) ilma kohalike politseivõimude kirjaliku loata oma elukohast lahkuda, b) kanda ordeneid, aumärke ja muid eraldusmärke. § 3 §§ 1 ja 2 ei rakendata a) segaabielus elavale juudi abielupoolele, kui abielust on sündinud lapsed, keda ei loeta juutideks ja ka sel juhul, kui abielu enam ei kehti või kui ainuke poeg on käimasolevas sõjas langenud; b) juudi abielunaisele lastetus segaabielus abielu kestel. §4 (1) Kes §§ 1 ja 2 nõudmistest teadlikult või tahtmatult üle astub, seda karistatakse rahatrahviga kuni 153 riigimarka või kuni 6-kuulise vangistusega (2) Muud politseilised julgestusabinõud või karistusmäärused, mille järgi on määratud kõrgem karistus, jäävad muutmata. §5 Politseimäärus kehtib ka Böömi- ja Määrimaa Protektoraadis, Böömi- ja Määrimaa riigiprotektor
annaabi.ee 
