Rahvastikuregistrisse tehtavad kanded peavad sisaldama: · Mõlema abielluja isikunime, isikukoodi ja elukohta · Abielu sõlmimisel valitud uue perekonnanime · Abielu sõlmimise kuupäeva, kellaaega ja kohta · Abielu sõlmimist kinnitanud perekonnaseisuasutuse nimetust · Alaealise abielluja teovõime laiendamist · Kui abielluja oli varem abielus, siis eelmise abielu lõppemise alust · Abiellumisest tingitud muudatusei vanema hooldusõiguses Abielukande tegemise eest tuleb riigilõivuseadusest lähtuvalt maksta riigilõiv. (Perekonnaseisutoimingute seadus) Selleks, et abiellumist oleks võimalik paberil tõendada väljastatakse abielutõend, mis sisaldab järgmisi rahvastikuregistri andmeid: · Mõlema abielluja isikunime, isikukoodi ja elukohta · Abielueelset perekonnanime, kui isik valis abiellumisel uue perekonnanime · Abielu sõlmimist kinnitanud perekonnaseisuasutuse nimetust
Eestis alla kuue kuu • välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust tõendav dokument, kui tegu pole Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikmega • riigilõivu tasumist tõendav dokument. Perekonnaseisuasutusele esitatavad dokumendid peavad olema eesti, vene või inglise keeles. Kui dokumendid on tõlgitud, peab tõlge olema vandetõlgi tehtud või notariaalselt kinnitatud. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab olema legaliseeritud või kinnitatud tunnistusega (apostilliga), kui välisleping ei näe ette teisiti. Abielu loetakse sõlmituks jah-sõna ütlemise hetkest. Abieluandmed kantakse rahvastikuregistrisse. Kui abiellujad soovivad, väljastatakse neile abielutõend. Selle saab tellida riigiportaali teenusest Perekonnasündmuste tõendi väljastamine. Abielu lahutamine
- teise või järgmise abielu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud (kui selle kohta puudub kanne rahvastikuregistris); - alaealisel abiellujal kohtumäärus teovõime laiendamise kohta; - vajadusel abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamise dokument. Dokumendid esitatakse perekonnaseisuasutusele eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos notari, konsulaarametniku või vandetõlgi kinnitatud tõlkega. Abielukande aluseks olev välisriigi dokument peab üldjuhul olema ka legaliseeritud või apostillitud (see nõue ei puuduta Läti, Leedu, Venemaa, Ukraina ja Poola dokumente). Kindlaksmääratud ajal tulevad mõlemad abiellujad abielu sõlmimisele, kaasas isikut tõendavad dokumendid. Pärast seda, kui mõlemad abiellujad on oma soovi jah-sõnaga kinnitanud, esitab perekonnaseisuametnik neile allkirjastamiseks protokolli. Seejärel tehakse rahvastikuregistrisse abielukanne
Mõlema abielluja "jah" ühel ajal ning isiklikult pädeva ametniku juures viibides (PKS § 7) Abielu kinnitamine perekonnaseisuametniku poolt (PKS § 7, PKTS § 42 lg 1) Abielukanne PKTS § 42 lg 1: Abielu sõlmimist perekonnaseaduse kohaselt kinnitanud perekonnaseisuametnik kirjutab vahetult pärast abiellujatelt jaatava 9 vastuse saamist abielukande eeltäidetud väljatrükile kellaaja, esitab väljatrüki abiellunutele allkirjastamiseks ning allkirjastab seejärel väljatrüki ka ise. Lg 2: Perekonnaseisuametnik teeb abielukande rahvastikuregistris abielu sõlmimise päeval või hiljemalt sellele järgneval tööpäeval. Pärast kande tegemist kannab perekonnaseisuametnik abielukande eeltäidetud väljatrükile kande numbri ja kuupäeva, oma nime ning allkirja
legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooniga ühinemise seaduse alusel; 5) lepitajast advokaadi või teise notari vahendusel sõlmitud kokkuleppe täidetavaks tunnistamine lepitusmenetlust reguleeriva seaduse alusel; 6) juriidilise isiku taotlusel tema majandusaasta aruande edastamine registrit pidavale kohtule äriseadustiku § 67 lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud korras; 7) abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning abielukande ja abielulahutuse kande koostamine perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse alusel; 8) nõukogu määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil ja kaubandusasjades (EÜT L 12, 16.01.2001, lk 123) artikli 57 lõike 4 teise lause ja lisa VI alusel tunnistuse väljaandmine Eestis täitmisele kuuluva notariaaldokumendi koostamise kohta; 9) raha, väärtpaberite ning dokumentide hoiule võtmine;
takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument, abielu sõlmida sooviv välismaalane peab lisaks tõendama, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus ning esitama abieluvõimetõendi. Abielu sõlmimist kinnitanud PSA esitab abiellunutele vahetult pärast neilt jaatava vastuse saamist allkirjastamiseks eeltäidetud protokolli ning allkirjastab protokolli seejärel ka ise. PSA teeb RR-sse abielukande abielu sõlmimise päeval. Kui abikaasade valitud varasuhteks on vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus, siis PSA esitab andmed abieluvararegistrisse kande tegemiseks. RR-sse kantakse järgmised andmed: mõlema abielluja isikunimi, isikukood ja elukoht; abielu sõlmimisel valitud uus perekonnanimi; abielu sõlmimise kuupäev, kellaaeg ja koht; abielu sõlmimist kinnitanud PSA nimetus; alaealise
Kiriku, koguduse või koguduste liidu vaimulik täidab abielu sõlmimisega seonduvaid perekonnaseisuasutuse ülesandeid, kui regionaalminister on talle seaduse alusel vastava õiguse andud (§ 3 lg 7). (alates 1. juulist 2010 on see õigus 120 vaimulikul.) Notar täidab abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid notariaadiseaduses sätestatud erisustega (§ 3 lg 8). Notari ametitoiminguks on abielu sõlmimise ja lahutamise kinnitamine ning abielukande ja abielulahutuse kande koostamine perekonnaseaduse ja perekonnaseisutoimingute seaduse alusel (vt notariaadiseaduse § 29 lg 3 p 7). 5. Abielu kehtetuks tunnistamise alused (PKS § 9). Abielu tühisuse alused (PKS § 10). Abielu kehtetuks tunnistamise alused on sätestatud PKS §-s 9, nendeks on nt: kui abielu sõlmides on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta, abielu on sõlmitud pettuse, vägivalla või ähvarduse mõjul, tegemist on näiliku abieluga (PKS § 9).
annaabi.ee 
