uurimise seisukohalt ÕIGUSE SÜSTEMATISEERIMINE 1. Institutsiooniline süsteem: a. (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse "Institutiones"-st G.1.8.) b. PERSONAE - isikud - isikutega seotud õigus c. RES - asjad - asjade omandamise alusel d. ACTIONES - hagid - õiguste kaitse (sarnane süsteem tänapäeval prantsuse Code civil, Austria ABGB) 2. Pandektiline süsteem: a. Nimetus CIC 2.osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE b. Sisu ajaloolise koolkonna poolt i. Gustav Hugo (1764-1844) ii. Georg Heise (1778 - 1851) c. Üldosa ja eriosa EESTI TSIVIILSEADUSTIK JÄRGIB PANDEKTILIST SÜSTEEMI: 1. ÜLDOSA a. Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2. ERIOSA a. Asjaõigusseadus b. Võlaõigusseadus c. Perekonnaseadus
saj lõpuks oli see kadunud peaaegu kõikide Euroopa riikide kriminaalprotsessidest. 19.saj lõpul lõi saksa kriminalistide koolkond laiendatud programmi, kus keskseks objektiks sai kurjategija, mitte kuritegu. 18.saj keskpaigast alates anti paljudes Euroopa riikides välja spetsiaalseadusandlusi, mis põhinesid nii loomuõiguse kui ka valgustusliikumise reforminõuetel. 16. Austria õigus. Austrias jõustus 1811.a Austria Allgemeines Bürgerliches Gesetzbuch für die deutschen Erblande (ABGB). Keiser Joseph II- üldine seadus kuritegudest ja nende karistamisest. Üld- ja eriosa. Tunnistas nullum crime põhimõtet. Kuriteo mõiste on paika pandud. Karistused: ainuke eluvõtmine on poomine, kohaldada võis ainult seaduses ettenähtud juhtudel. Protseduur kindlalt paika pandud- pärast hukkamist pidi laip 12 tundi rahvale näitamiseks jääma ja hukkamispaiga kõrvale pidulikkuseta maha matta. Olid ka häbistavad ja paranduslikud karistused.
· lad. k. Digesta (digerere Ülikoolide rajamine 11.-12. saj-l korda seadma) või kr. k. (eriti Bologna ülikool) Pandectae ( ) Glossaatorid · 50 raamatut (liber) · Kodifitseerimine: · Kompilatsioon 39 juristi Code civil (CC) ehk Code Napoleon teostest (2000 köidet), 1804 enim tsiteeritud autorid: Austria üldine tsiviilseadustik Ulpianus ja Paulus (ABGB) 1811 Saksamaa tsiviilseadustik (BGB) Digesta seu Pandectae 1900 · Tsiviilõiguses Sveitsi tsiviilseadustik 1907 pandektiline süsteem: üldosa (üldised SEITSMES LOENG küsimused) eriosa: · asjaõigus Klassikaline müüt kunstis, · obligatsiooni- ehk kirjanduses jm: Odysseus võlaõigus
ainevaldkonna õigusliku materjali kokku koguda ühte seadustikku ehk kodifikatsiooni. Kodifitseerimine – õigusnormide sisuline süstematiseerimine mingi õigusharu ulatuses, nende ühendamine terviklikuks seaduste koguks (koodeks). Kodifitseerimise kõrgaeg oli 18-19.saj. Siit pärinevad Euroopa 3 olulisemat teost: 1. Preisi üldine maaõigus – 1794 2. Code Civil (CC), ka Code Napoleon – 1804 3. Austria üldine tsiviilseadustik (ABGB) – 1811 4) Kaasaegne loomuõigus 20.sajandil, II Maailmasõja järel. Tunnustab ja on seotud seadusest kõrgemalseisvate või nn seadusele eelnevate väärtustega ehk väärtusmastaapidega. Need peavad olema aluseks õiguslikule reguleerimisele, seaduste täiendamisele ja seaduse tõlgendamisele. Juriidiline otsustus peab olema väärtusotsus. LOOMUÕIGUS: 1) Kaitseb õigluse ja teiste moraaliprintsiipide prioriteeti õiguse eest;
surmanuhtluse halastamatu vastane. Väitis, et see hirmutamisvahend on ebaefektiivne. Hukkamisstseenid olid liiga lühikesed selleks, et piisavalt hirmu levitada. Selle asemel pakkus ta välja eluaegse sunnitöö kohaldamise. Sellega, et inimesed teadsid sunnitööliste kannatustest, pidi see saama palju mõjusamaks vahendiks kuritegevusest hoidumiseks. Beccaria reformiideed levisid üle kogu Euroopa ning vahetasid välja surmanuhtluse. 16. Austria õigus 1500-1800 Tsiviilseadustik 1811 (ABGB)- täielikult tsiviilnormid, juriidilises tehnilises mõttes kõrgemal tasemel kui ALR (seadustekogu), kuid madalam kui Napoleoni koodeks. Kriminaalõigus oli Josephina, Austria keiser Joseph II 1787 a. Koosnes üld- ja eriosast. Tuntakse Nullum Crimen põhimõtet. Kirjeldatud on ka kuriteo mõistet. Surmanuhtluse vorm oli ainult poomine. Võis kohaldada ainult seaduses ettenähtud juhtudel. Olid ettenähtud
sisaldab kunstlikkuse, meelevaldsuse ja ebaloogilisuse elementi. moodustavad neil sugulastest esimese pärijate grupi peaaegu alati pärandaja alanejad ja erinevused tulevad alles järgmistes järjekordades. Parenteelsüsteemi alged olid germaani õiguses, kuid oma lõpliku, klassikalise kuju sai ta Austria ABGB-s loodusõiguslikest põhimõtetest lähtuvalt. See süsteem põhineb loomulikel suhetel 17. Seadusjärgse pärimise alused ehk kes saab olla seadusjärgseks pärijaks Eesti õiguse baseerudes põlvnemisel, kus üks generatsioon järgneb teisele ja aluseks on parenteel e. tüvikond. kohaselt. Parenteel tähendab tegelikult üht isikut (tüvikonna pead, ülenejat - ascendent, esiema või esiisa) koos kõigi oma järeltulijatega (alanejad - descendendid)
.. Samuti on peaaegu kõik asjad, mis on kehatud, res nec mancipi, välja
arvatud reaalsed külaservituudid; sest on teada, et need on res mancipi, kuigi
nad kuuluvad kehatute asjade hulka.)
Asjade omaduste alusel jagas Gaius asjad
- res corporales ja res incorporales ehk kehalised ja kehatud asjad. See liigitus oli
tähtsal kohal nii Gaiuse kui ka Justinianuse Institutsioonides. See liigitus on ka
enamike kontinentaal-Euroopa riikide seadusandlustes (vt BGB; TsÜS §-d 48, 49;
ABGB; ZGB). Gaius iseloomustab kehalisi ja kehatuid asju järgmiselt:
Quaedam praeterea res corporales sunt, quaedam incorporales (G. 2, 12).
vaid selle osad normid vastavad loomuõigusele. Jõutakse kodifitseerimis ideeni. Autoriks Jeremy Bentham. 18. saj kasvab loomuõigus tihedalt kokku valgustusega, jagavad vastastikku sümpaatiat ja võimu. Koodeksid: 1794 Preisi üldine maaõigus ALR 1804 Prantsuse tsiviilkoodeks Code Civil kehtib tänaseni 1810 Prantsuse kriminaalkoodeks (karistusseadustik) Code Penal 1811 Austria tsiviilseadustik ABGB 1683 Danske Lov 1687 Norske Lov 1734 Sveriga Rikes Lag kehtis ka Soomes * eesti keeles on seadustik ja koodeks sünonüümid Lähtutakse sellest, et seadus peab olema emakeeles, kodanikele arusaadav, süsteemne ja tuginema loomulikule õigusele. Preisi üldine maaõigus ALR Koodeksi loomine sai alguse möldri ja maahärra kohtuprotsessist. ALRi eesmärgiks on, et koodeks peab sisaldama kõiki õigus harusid. Kohtul keelati õiguse tõlgendamine. ALR kehtis