Lihaveised Kes on lihaveis. Lihaveis on veis, kes on aretatud spetsiaalselt liha tootmiseks. Maailmas on umbes 250 erinevat tõugu lihaveiseid. Tähtsamad tõud. Aberdeen Angus Akviteeni hele (Blonde d`aquitaine) Hereford Limusiin Simmental Belgia sinine Sarolee Aberdeen angus. Arenes 19.sajandil raskepärasest,Aberdiini ja Anguse krahvkonna tõust Põhja Sotimaal. Üks levinumaid tõuge üle maailma. Keskmise suurusega, pikk kere, sarvedeta ja suhteliselt kõrged loomad. Sünnimass 35-38kg Täiskasvanu mass kuni 1000kg. Värvus on enamasti must, võib olla ka punast. Akviteeni hele. Aretatud on Lõuna prantsusmaal. On olnud sajandeid kuulus heledakarvaliste veisetõugude poolest. Pikk lihaseline kere, värvus on enamasti valge, kuid võib olla ka pruuni.
saadud küsitluse teel, kust konkreetseid andmeridasid kätte ei saa. Lihaveise kasvatajad ei pea väga oluliseks omale andmeid koguda ja sageli ei teata täpselt ka seda, mitu looma neil karjas on. Kokkuvõte lihaveiste heaolu uuringust Eestis Lihaveiste karjad on alles väljaarendamisel ning seetõttu kandvaid üldistusi uuritavate näitajate osas teha ei saa. Võrreldes lihaveiste karju, mis koosnesid aberdiini, herefordi ja limusiini veistest, vaba ja hoonega pidamisel mahe- ja tavatingimustes ilmnesid alljärgnevalt toodud tendentsid. Mahetingimustes pidamisel on põhikari samavanune ning tavakarjast vanem. Tavatingimustes on aga hoonega pidamisel veised vanemad kui vabapidamisel. 6 Herefordi põhikari keskmiselt aberdiini ja limusiini karjadest vanem ja seda just mahe vabapidamise ning tava laudaga pidamise tingimustes.
.....................................................................9 SISSEJUHATUS Lihaveisekasvtus on populaarne Eestis, kui ka mujal maailmas. Meile teadaolevadel andmetel on maailmas üle 200 lihaveisetõu ja Eestis on esindatud 13 tõugu. Lihaveiste pidamine on laialt levinud kuna vesied on head head rohumaahooldajad, kaasneb väike tööjõukulu ja kvaliteetne veiseliha. Veiste omadused on suuresti seotud tõugudega. ERINEVAD TÕUD Aberdiin-angus Tõug pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast ja aretust alustati 18. sajandil. Loomad on leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes, head emaomadused, head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Aberdiin-angus on keskmise suurusega tõug- lehmad 600-700 kg, pullid 1000kg. Värvuselt mustad, kuid on ka punakaspruune isendeid ja tõu üheks omaduseks on nudipäisus. Nende liha maitseomadusi peetakse parimateks, eriti tema marmorsuse pärast,
Mugandit „laion“ me ei soovita. Üritusenimetus rahvusvaheline elektriinseneride sümpoosion on väikeste tähtedega. Õige on Gouda juust (nimi on suure tähega). Kirjutage Skandinaavia keeled. Kirjutage (panga) kuldklient (väikese tähega). Pöördumises Head kolleegid on teine sõna väiketähega. Kirjutage Tai stiilis (toit). Loomakasvatuses on tavaks kirjutada loomatõunimetustes kohanimeline täiend mugandatult ja väikese algustähega: aberdiini-anguse veis (vt „Eesti maaelu entsüklopeedia“). Üldkeeles ei ole viga kasutada suurt algustähte (kohanimed jäävad mugandamata): Aberdeeni-Anguse veis. Korrektne on Sõime Cambozola juustu ~ Cambozolat. Ühend Eesti noored tähendab 'Eestis elavad v Eestist pärit noored' ja eesti noored 'eesti rahvusest noored'. Kirjutage Suur kanjon ja (laskusin) Suurde kanjonisse. Sõna olümpiamängud on väikese tähega: Sotši olümpiamängud, Sotši
VEISTE TÕUDJA TÕURÜHMAD Tähtsamad lihatõud: Herefordi tõug ... - aretatud Inglismaal, hea kohanemisvõimega ja maitsva lihaga tõug, levinud kogu maailmas. Herefordi tõug on punaka-pruunika värvusega. Pea, kael, rind, kõhualune, jalad ja saba on valged. Pruuni ja valge ülemineku piir on tugevasti liigendatud. Liha on marmorjase mustriga (rasvarakkude kogumid paiknevad hajutatult lihastes lihaskimpude vahel - kõrge kulinaarse väärtusega). Aberdiini-anguse tõug ... - aretatud Sotimaal. Hea kohanemisvõimega ja väga maitsva lihaga (lihaskiud äärmiselt peenekiulised), levinud kogu maailmas. Loomad on mustad, nudid, madalajalgsed ja pika karvaga, tapasaagis 65-70 %. Tapasaagis on seda suurem... Charolais' [sarolee] tõug ...- aretatud Kesk-Prantsusmaal. On ühed suuremad lihaveised (lehmad 650-800 kg, pullid 1000-1250 kg, rekordpull on kaalunud 1520 kg), lihakere on väikese rasvasisaldusega. Kasvu
lühemad kui 2 mm; nende üldine väljanägemine sarnaneb täiskasvanud D. minutus´tele, kuid nende reproduktiivsed organid ei ole veel välja arenenud. Täiskasvanud nematoodid liiguvad vabalt soolestikus ja toituvad selles sisalduvast. Kui toitu ei ole piisavalt, on nad tugevasti sisikonna seina kinnitunud ja toituvad kudedest. D. minutus´e arengut on pôhjalikumalt uurinud Gibson, D.I. Tema uuris selle parasiidi arenemise ja esinemise sessioonseid muutusi lestadel Ythani jôe estuaaris Aberdiini lähedal Sotimaal. (Moravec, 1994) 23 Pôhiline munade produtseerimine toimus suvel. Ilmselt toimub larvide embrüonaalne areng ja koorumine suvel ja sügisel. Kolmanda staadiumi larvid nakatavad lesti talvel ja varakevadel. Kôige suurem kolmanda staadiumi larvide esinemissagedus lestades oli märtsis-aprillis, neljanda staadiumi larve leiti mais-juunis. Täiskasvanud nematoodide
Simmental maailma arvukaimaid tõuge. Mitmesuunaline. Eestis formuleerumas. Kiirekasvuline, varase tapaküpsusega. Limusiin pärit Lääne-Prantsusmaalt. Punast värvi: nina, silmade ümbrus ja jalad on heledad. Suhteliselt peene luustikuga. Väga hästi on arenenud tagakeha. Poegimisraskusi pole, mistõttu on laialdaselt kasutuses ristamisel. Loomade kasvukiirus on suur. Liha kvaliteet hea. 24. Väiksekasvulised lihaveisetõud Eestis Aberdiini-angus väiksemakasvuline tõug. Aretatud Ida-Sotimaal. Musta värvi, nudid. Iseloomult rahulikud. Levinud üle maailma. Varavalmiv. Lihaskiud peen, maitsev. Aretustööga kujundatud uus suurem tüüp. Suurema tüübi pulle võib kasutada ka ristamiseks piimatõugudega, väiksem tüüp sobib vaid puhtalt pidamiseks. Kerge sünnitus, kuna vasikad väikesed. Hereford vanad on suhteliselt väikesekasvulised, kuid varavalmivad. Teisel aastal on tapaküpsed. Liha on maitsev
Ristandloomade järglasi suguloomadeks harilikult ei jäeta. Tarberistamisega saadakse veise- ja seakasvatuses suure jõudlusega lihaloomi, linnukasvatuses häid munakanu ja broilereid ning hobusekasvatuses tööhobuseid. Selle ristamise korral tagab heteroos ristandile hea eluvõime ja suure jõudluse, kui ristatakse sobivaid tõuge. Veisekasvatuses on levinud piima- ja piimasaadusi ületootvatel maadel piimalehmade ristamine lihatõugu pullidega. (sarolee, aberdiini-anguse, herefordi, limousiini). Saadud järglased on suurema kasvukiirusega ja parema söödakasutusega kui piimatõugu puhtatõulised loomad. Omavahel ristatakse ka lihatõugu veiseid - heteroosi eesmärgil. Laialdaselt kasutatakse tarberistamist seakasvatuses ja linnukasvatuses. Ristandpõrsad on suurema kasvukiirusega ja parema söödaväärindusega, mis omakorda tõstab seakasvatuse majanduslikku efektiivsust. Linnukasvatuses saadakse lihatõugude ristamisel broileritibusid.
Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure
annaabi.ee 
