● Ning katust kandsid omakorda veel sambad või ka piilarid. Katuse kuju ● Aatriumi katust sai ehitada kahte moodi: 1) kui nelinurkne katus oli sissepoole kaldu paiknes katuseava all nelinurkne bassein, kuhu koguti vihmavett. 2) ning juhul, kui aatriumi vihmavett ei kogutud, oli katus väljapoole kaldu. Lundi Ülikooli aatrium Aatrium Roomaaegses majas Prantsusmaal ● Tänapäeva arhitektuuris nimetatakse aatriumiks klaaskatusega kaetud õue. Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia.org/wiki/Aatrium Tänan kuulamast! :)
Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Avenüü- lai ja sirge puude, skulptuuride vms servatud tee, millel on tavaliselt monumentaalne peamotiiv (pr. point de vue); ka teatud iseloomuga tänav; peatänav. Basiilika- keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis.
tasakaalustatus · Aatrium- Rooma elamu pearuum, mis asetses hoone keskel, laes oli nelinurkne ava, sademed kogunesid põrandas olevasse basseini · Portikus- sammaskoda peasissekäigu ees olev sambale toetub lahtine, harilikult viiluga hooneosa Kreeka elamu- megaron · Oli algselt üheruumiline, riimi keskel paiknes kalle, mille kohal oli katuses suitsu äratõmbe ava. Suitsuse tõttu nimetati ruumi aatriumiks. · Megaronist arenes mitmeruumiline elamu- oikos, kus eluruumid paiknesid ümber avatud siseõue. Elamu interjöör · Vähe teada · Seinad krohvitud · Põrandad tehtud tambitud savist või kiviplaatidest · Hilisem interjöör muutub rikkalikumaks, dekoratiivsemaks Voodi ehk kliine Vana-Rooma 1) Ajastu iseloomustus 7.sajandil, kasutati tellist või betooni; Roomlastel oli oma jumal peaaegu iga asja, tegevuse ja sündmuse jaoks. 2)
Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar. Seinu elustasid suuremalt jaolt mosaiigid, mida leidub
Vabalt seisvaid figuure ei loodud, kuna see oli liiga sarnane paganliku antiigi kommetega. Loodud on vaid Piibli teemalisi reljeefe nt sarkofaagidel. Kiriku ehitus Kristluse laia levikuga tekkis vajadus jumalateenistusteks sobivamate ruumide järgi. Vajati hoonet, kus põhirõhk oleks siseruumil. Eeskujuks sai Vana- Rooma basiilika. Kirik pidi olema ida-lääne suunaline. Uks läänepoolses otsa seinas. Ukse ees võis olla sammaskäikudega nelinurkne õu. Seda nim aatriumiks. Kirik oli ilma tornideta. Vahel ehitati kõrvele kellatorn e kampaniil (nt Pisa torn) kirik oli tavaliselt kolme lööviline, aga võis olla ka suurem. Basiilika sees oli oluline koht sammastel. Lagi oli lame, sarikad võisid paista. Ruumi püüti pidulikumaks muuta seinamaalingute ja mosaiikidega. Altari ümbrus ja kiriku idaosa olid kõige rohkem kaunistatud. Mosaiike tehti erksavärvilistest klaasitükkidest. Teemad olid usulised, tegelased on ära tuntavad sümbolite kaudu
· vaesemad elanikud sõid leiba ja jahust valmistatud putru · vahest sekka ka kala, juur- ja puuvilju · jõukamad sõid palju lihatoite · rikas roomlane sõi tavaliselt 3 korda päevas · toitu söödi näppudega nig peale joodi veega lahjendatud veini Roomlaste elamud ja rooma linn · traditsiooniline elamu oli ühekorruseline nelinurkse põhiplaaniga kivist maja · selle keskmes paiknevat ristkülikulist ruumi nimetati aatriumiks · aatrumit ümbritsesid iga külje pealt magamistoad · aatriumi kohalt oli katus avatud, nii, et päevavalgus pääses majja otse ülalt · sissesadava vee tarvis oli põranda keskel väike bassein · aatrium poli omalaadne pere- voi elutuba kus varasemal ajal võõrustati ka külalisi · hiljem keisririigi perioosil hakkas majadele juurde tulema ka sammaskäiguga piiratud aed mille tagumises osas oli külaliste vastuvõtuks eraldi ruum
paplid, jalakad, jugapuud ja mirdid jt. Siin leidus haudu ja altareid ja pühasid koopaid. Aias leidus muuseum: kultuseplats muusadele. Gümnaasiumid asusid kindlasti kaunis ümbruses, kus leidus puid ja vett. Need olid ka üldiseks kogunemiskohaks, kuhu tuldi juttu ajama ja võimlejaid vaatama. 17. Selgita mõisteid: Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Allee- regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Arabeskornamentika- stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim)ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive. Arboreetum- puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks.
Aatriumi kohal oli katuses ava, kust pääses sisse päikesevalgus. Põranda keskel oli väike bassein katuseavast sisse sadava vihmavee kogumiseks. Ainult nelja sambaga aatriumi nimetatakse atrium tetrastylicum (neljasambaline aatrium). Aatriumi, mille katuseava kannab palju sambaid, nimetatakse atrium corinthicum (Korintose aatrium). Väiksemates majades oli ka täielikult katusega kaetud aatriume, mida nimetati atrium testudinatum. Tänapäeva arhitektuuris nimetatakse aatriumiks klaaskatusega kaetud siseõue. Pildil aatrium nn. Traagilise poeedi majas Pompejis. Rekonstruktsioon. 12 Peristüül (kr. k. Peristylon - ümberringi sammastega piiratud) 1) antiikelamu keskel asuv nelinurkne sammastega ümbritsetud õu, kust pääses eluruumidesse. Peristüüliga maja oli hellenismiaegne nähtus. Roomlased hakkasid neid tegema kreeklaste eeskujul
neobarokk.; Sangaste- Gooti stiil; Sanssouci- Rokokoo; Stourhead- itaalia stiilis; Stowe- inglise stiil; Suuremõisa- Barokk; Toila Oru- renessanss; Vaux-le-Vicomte- Prantsuse stiil; Versailles- Barokk; Villa d´Este- renessans; Villa Lante- Prantsuse stiil; Villa Medici- Itaalia stiil; Wörlitz- renessans 21. Mõisted Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Allee- regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Arabeskornamentika- stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim)ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive. Arboreetum- puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks.
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal,
Keskmine lööv oli laiem ja kõrgem kui külgmised. Kesklöövi seinas oli kaarestik e arkaad, kust langes valgus kirikusse. Seda nimetatakse valgmikuks. Valgmikud ongi basiilika põhiline tunnus. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kiriku välisilme oli väga lihtne, tavaliselt olid kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval eraldi kellatorn e kampaniil. Tihti võib näha ka kirikute ees sammastega piiratud siseõue, mida kutsutakse aatriumiks. Suuremates kirikutes võib kolme löövi asemel olla ka viis löövi. Kolmelööviliste kirikute parimateks näideteks on Santa Maria Maggiore ja Santa Sabina kirikud Roomas. Peetri kirik oli esimene viielööviline basiilika. Basiilikate sisekujunduses kasutati sambaid, mis olid laenatud antiigist. Lagi oli lame (kassettidega) või puudus üldse. Sel juhul olid kirikus olijatele näha katusesarikad. Apsiidi süvendis asus altar
annaabi.ee 
