· Amsterdam dance event: üks maailma kuulsamaid trance ja elektroonilise muusika festivale, mida peetakse iga aasta oktoobris Amsterdamis. · Luminosity: loosungiga "Spreading The Love Of Trance Music", Luminosity't peetakse 100% ainult Trance muusika festivaliks (organiseerijateks on Luminosity Events, mis koosneb vabatahtlikest trance muusika fännidest). Trance muusika kaubanduslik tipp oli 1990ndate lõpus, 2000ndate alguses. Viimaste aatate jooksul on trance muusikat peetud väljasurnuks, kuid tõelised fännid väidavad, et trance kehastab emotsiooni, mitte pole muusikazanr. Inimesed on trance. Kasutatud kirjandus: http://www.toucanmusic.co.uk/articles/trance.php http://en.wikipedia.org/wiki/Trance_music
2011 ja 2012 aastate võrdlemisel tuleb välja, et keskmine brutopalk 3 on tõusnud 48 eurot ja kesmine tööjõukulu 66 eurot. Võrreldes 2012 ja 2013 aastat, saame teada, et keskmine brutopalk on tõusnud 60 eurot ning keskmine tööjõukulu 81 eurot. See on vaadeldud aastate suurim tõus nii brutopalga kui ka tööjõukulu suhtes. Vahemikus 2013-2014 tõusis brutopalk 56 eurot ning tööjõukulu 73 eurot. Võrreldes aatate 2010-2014 brutopalga ja tööjõukulu tõuse, saame järeldada, et tegemist on majanduse kasvuga, mis peegeldub ka palkade ja tööjõukulu kasvuna. 3. 2014 aasta keskmine brutokuuplak ja kuutööjõukulu töötaja kohta 4 Tabel 1: Keskmine bruto- ja netokuupalk põhitegevusala järgi (Lebedev, 2016) Kõik tegevusalad kokku arvestades on Eestis keskmine brutopalk kuus 1005 ja keskmine tööjõukulu töötaja kohta 1057.
Meri ja mets", ,,Tuhas ja tules" , ,,Lääs ja ida" , ,,Viljad ja veed" ning ,,Tartu ja Tallinn" jäid autoril raamatuna avaldmata, viimane ka lõpetamata. Selles poeemitsüklis on hinnatud Kohtla Järve tööstus muljeid ning kaevurite töö kohta käivaid värssmõtisklusi (,,Tuhas ja tules") ning iroonilisi kommentaare ,,Tartu vaimule" ja akad. Keskonnale (,,Taru ja Tallinn"). . (Kruus 1995 : 562) Kuigi 1930.aatate keskel oli Sütiste luulelaad lähenenud arbujate rütmituse stiilile, ründas Sütiste viimaseid ägedalt ja ülekohtuselt essees ,,Meie uusromantika pärapoeesia", mis on hiljem esile kutsunud vastakaid hinnanguid. . (Kruus 1995 : 562) Näitekirjanikuna on Sütiste avaldanud piiblimotiivilise, vabaduseideed kaitsva värssdraama ,,Jumalate mäss", psühhol. Perekonnadraama ,,Esimene pääsuke" (Tln.1937; 1941 telliti talt 1841.a. talurahvarahutuste 100. aastapäeva puhuks
masinate ja konveierite rakendamisel tootmises. Elekter muutis ka inimeste igapäeavaelu. Arenenud maades tekkisid inimestel võimalus osta üha uusi elektrilisi tarbekaupu :raadiovastuvõtja, külmkappe, pesumasinaid. Tänu elektrile arenes jõudsalt ka sidetehnika, eriti raadio.Elektrienergi kõrval oli tehnika arengus oluline koht sisepõlemismootoril. Põllumajanduses võeti kasutusele traktorid ja kombainid. Odavat ning vähenõudlikkurahvaautot üritati 1930.aatate lõpul luua ka Hitleri Saksamaal, kuid nn põrnikate seeriatootmist alustati alles pärast Teist maailasõda. Sisepõlemismootoreid rakendati laialdaselt ka lennukitööstuses. Kahe kohakuti paikneva tiivaga lennuki enk biblaaniasemele tuli ühetiivaline, sageli mitme mootoriga lennumasin. 1919. aastal sooritati esimesed lennud üle Atlandi ookeani, kümmeaastat hiljem ületatiesimest korda õhus lõunapoolus ning 1937. aastalka põhjanaba. Eestis algas reisijatevedu 1921
Seekordne piiramine oli lühem - 7 nädalat, sest vene vägedele tegid väga palju kahju linlastest (Tallinna elanikud) moodustatud salkade kallaletungid. Ühte sellist väesalka(umbes 400 meest oli seal), mida venelased väga kartsid, juhtis Ivo Schenkenberg( sakslane). Ühte eestlastest koosnevat väesalka juhtis Ohtra Jürgen( eesti päritolu talupoeg). 1578. aastal kontrollis venemaa suurt osa mandri-Eestist. Hertsog Magnus läks tülli Ivan IV ning läks Poola riigi teenistusse. 1570ndate aatate lõpus asuvad Poola ja Rootsi Venemaaga sõdima ning Vene vägesid Vana-Liivimaalt välja tõrjuma. Aga nad ei teinud koostööd(Rootsi ja Poola), mõlemad sõdisid eraldi Venemaaga. Mõlemal riigil õnnestus vene vägede üle edu saada. Venemaa oli sunnitud sõlmima vaherahud mõlema riigiga. 1582 vaherahu Poolaga - Jan Zapolski vaherahu. Poola sai endale Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti 1583 vaherahu Rootsiga - Pljussa vaherahu. Rootsi sai endale Põhja-Eesti. ülesanne: Narva linn
41,02-ga ka olümpiarekordi. Samadel olümpiamängudel sai oma esimese olümpiakulla ka iluuisutaja Katarina Witt naiste üksiksõidus. Alates 1968.aastast võistlesid erinevad riigid 2 eraldi meeskondadena kuni Saksamaa taasühinemiseni 1990.aastani. Saksamaa Demokraatlikul Vabariigil oli ka oma rahvuskoondis jalgpallis. Ida-Saksamaa helgeim hetk jalgpallis on 1976. aasta olümpiaturniiri võitmine. 1950ndate aatate algul tabas NSV Liitu ja läänemaailma beebibuum ehk sündimuse järsk tõus ning see jäi 20.sajandil viimaseks. Algava heaolu üheks sümboliks kujunes Volkswageni legendaarne ,,põnikas". See jõudis seeriatoomiseni 1945.aastal. Mudeli menu oli enneolematu ning selle tootmine lõpetati alles 2003.aastal. Hoogsalt hakkas ka arnema televisioon. Muude kodumasinate kõrval pidi 1950. aastate moodsas kodus olema juba ka televiisor.
piirkondades. 1982. aastal käsitsitöö vähenemist, Viljandi lähedale, toimunud miljoni mis omakorda lähedal jasiis mitmed 1970. teisedki aatate NLKP pärssisKeskkomitee maainimeste maipleenumil, Hnnapagemist, majandid. Kerkisid suurejoonelised kus lõpul ületati miljoni piir), ent jätkuvalt arutati kuid põllumajanduse tõi raskeid olukorda, tagajärgi kamajandikeskused.
1950 märts EKP KK 8.pleenum J.Käbin Põlevkivipiirkonna taastamine 1) Põlevkivigaas Põllumajandus: Kolhooside loomine Uus maareform- väiksed talud Maksukoormuse tõus 1947 esimene kolhoos 1949 kolhooside asutamine Repressioonid: 1944 algasid arreteerimised 25-26 märts 1949 teine suur küüditamine- viiakse ära ~20 000 inimest Metsavendlus Heaoluühiskond Lootus ja mäss 1950 aatate keskpaik kuni 1960 Heaoluühiskonna tunnused: Sotsiaalse turvatunde kasv Elanikkonna ostujõu kasv ja sellest tulenev tarbimise suurenemine Töövaba aja suurenemine Meelelahutustööstuse tähtsuse kasv Ajastu tunnus: isiklik sõiduauto Heaolu ei jagunud kõigile Paremat äraelamist said endale lubada ainult rikkad ja keskklassi kuuluvad inimesed Sellest tulenevalt leidis suuremat kandepinda sotsiaalse õigluse idee Suurema kandepinna sai Keynesi õpetus J.M. Keynes’i ideed: