aastast hakati seemendusjaamades kasutama USA-st imporditud pulle või spermat. Holsteini tõu kasutamise tulemusena suurenes eesti mustakirju karja piimatoodang, paranes udara kuju, veidi vähem jalgade seis ja sõrgade kuju. Holsteini tõu pikaajalise kasutamise tulemusena on eesti mustakirju tõug muutunud geneetiliselt üha enam sarnaseks holsteini tõuga. Seepärast kannab eesti mustakirju tõug alates 1998.a. uut nime – eesti holstein. 2013. aastal oli 71 716 eesti holsteini aastalehma piimatoodang 8611 kg, piima rasvasisaldus 3,97% ja piima valgusisaldus 3,36 %. Eesti holstein moodustas 79,1% aastalehmade arvust. Kõikides maakondades. 9 EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK) Aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel angli ja taani punase tõuga. Esimesed angli tõugu veised toodi Saksamaalt Pööravere ja Hellenurme mõisa 1862. aastal. Eesmärgiks parandada kohalikku eesti karja
aastal eluskaalus 25 tuh tonni. Ühes karjas kuskil 300 lehma. Kõige enam aberdiin-anguse tõugu veiseid, järgnesid herefordid ja limusiinid. Eestis aretatavad piimaveisetõud, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Eesti holsteini tõug (EHF) – enne eesti mustakirju tõug. Kohaliku karja ristamisel hollandi mustakirju tõuga. Aretuse algus 1838. a. Algselt nimetati ristandeid eesti hollandi-friisi tõugu veisteks, hiljem eesti mustakirju tõug. Alates 1998.a – eesti holstein. Aastalehma piimatoodang 8611 kg, piima rasvasisaldus 3,97% ja piima valgusisaldus 3,36 %. Eesti holstein moodustab 79,1% aastalehmade arvust. Kõikides maakondades. 4 Eesti punane veisetõug (EPK) Kohaliku karja ristamisel angli ja taani punase tõuga. Aretuse alguseks 1862 a, hiljem loobuti taani tõust ja toodi sisse angli tõug. 1980-ndatel hakati uuesti kasutama taani punast tõugu pulle. Eesti punast tõugu veiseid on 1/3 veiste üldarvust
Aretusloo alguseks võib lugeda 1838. aastat, mil tehti esimene edukas mustakirjude veiste import Hollandist. Hollandi tõug levis parandaja tõuna eeskätt Põhja Eestis. Eesti mustakirjute lehmade osatähtsus kogu veiste arvust on pidevalt suurenenud. Kui 1960- ndatel aastatel oli mustakirjuid veiseid 30%, siis 1990-ndatel üle 65% veiste koguarvust. Eesti holsteini 2009. aasta keskmised toodangunäitajad olid vastavalt: 7614 kg aastalehma kohta ( r - 4.09%, 312 kg piimarasva; v 3,35%, 255 kg piimavalku). Eesti punane veisetõug (epk) Eesti punane veisetõug on aretatud kohaliku karja vältaval ristamisel angli ja taani punase tõuga. Esimesed angli tõugu veised toodi akadeemik A. F. Middendorffi eestvõttel Saksamaalt Pööravere ja Hellenurme mõisa 1862. aastal. 2009. aasta keskmised toodangunäitajad olid vastavalt: 6995 kg ( r- 4,28%, 300 kg; v- 3,44%, 241 kg) Eesti maatõug (ek)
Et piima igapäevane kaalumine on tülikas ja tööjõudu nõudev, siis on üle mindud väljavõttelisele piimatoodangu arvestamisele. Piimatoodangu määramist teatud ajavahemiku järel nimetatakse kontroll-lüpsiks. See võib toimuda kas 4, 3, 2 või 1 kord kuus olenevalt sellest, kui täpselt soovitakse piimatoodangut määrata. Meie vabariigis on kehtestatud ühekordne kontroll-lüps kuus. Karja piimatootmise majanduslikuks näitajaks on aastalehma keskmine toodang. Selle leidmiseks on vaja arvutada keskmine aastalehmade arv ettevõttes: Keskmine aastalehmade arv = kogu karja söötmispäevade arv aastas / 365 (liigaastal 366), aastalehma keskmine piimatoodang = majandis toodetud piimatoodang aastas/ aastalehmade arv. LIHAJÕUDLUS Liha sisaldab peaaegu kõiki inimesele vajalikke toitaineid, mistõttu seda peetakse täisväärtuslikuks toiduaineks. Liha toiteväärtus oleneb looma liigist, toitumusest ja liha keemilisest koostisest
Selles tõuraamatus olid andmed angli ja eesti maatõugu veiste kohta aastaist 1914...1918. Professor Jaan Mägi oli selle tõuraamatu koostaja ja organiseerija. Alates 1918. a. hakati eesti angli karja ja eesti maakarja kohta pidama eraldi tõuraamatuid. Liivimaa friisi karja tõuraamatut hakati pidama 1901. aastal. Loomade parema valiku ja söötmise tulemusena suurenes ka piimatoodang. 1913/14. aastal oli toodang kõige suurem KURISTA mõisas, kus aastalehma toodang oli 5063 kg. Pärast Esimest Maailmasõda hakkasid veiste aretust suunama 1920. aastal asutatud Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Selts, Eesti Anglerite Kasvatajate Selts, Eesti Maakarja Kasvatajate Selts. Taludes hakati lehmade individuaalset piimatoodangut, piima rasvasisaldust määrama, s.o. jõudluskontrolli tegema 1909. aastal. Pärast Esimest Maailmasõda kujunes jõudluskontroll veiste tõuaretuse praktiliseks aluseks
Näide: Aasta algusest kuni aasta lõpuni oli karjas 100 lehma, 22.aprillil poegis 6 mullikat ja 16. mail 10 mullikat, 21.novembril osteti juurde 5 lehma, karjast praagiti 17.oktoobril 11 lehma. Lahendus: 100x365 =36500 söötmispäeva 6x254 (22.04..31.12) =1524 10x230 (16.05..31.12) =2300 5x41 (21.11...31.12) =205 11x289 (01.01...16.10) =3179 Kokku 43 708 söötmispäeva Keskmine aastalehmade arv=43708:365=119,75 Aastas toodeti piima selles karjas 511119 kg Aastalehma keskmine piimatoodang oli 511119:119,75=4268 kg. Kontrollpäeva piimajõudlusnäitajate arvutamine vahelduva kontroll-lüpsi korral Vahelduva kontroll-lüpsi tegemisel mõõdetakse piimakogus ning võetakse piimaproov vaid ühel lüpsikorral. K.-lüpsi tulemuste ning piimaanalüüside tulemuste põhjal arvutatakse välja kontrollpäeva piimatoodang ning piima rasva- ja valgusisaldus. Saadud toodangu põhjal arvutatakse välja erinevate perioodide piimajõudlusnäitajad. Somaatiliste
..1918. Professor Jaan Mägi oli selle tõuraamatu koostaja ja organiseerija. Alates 1918. a. hakati eesti angli karja ja eesti maakarja kohta pidama eraldi tõuraamatuid. Liivimaa friisi karja tõuraamatut hakati pidama 1901. aastal. Loomade parema valiku ja söötmise tulemusena suurenes ka piimatoodang. 1913/14. aastal oli toodang kõige suurem KURISTA mõisas, kus aastalehma toodang oli 5063 kg. Pärast Esimest Maailmasõda hakkasid veiste aretust suunama 1920. aastal asutatud Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Selts, Eesti Anglerite Kasvatajate Selts, Eesti Maakarja Kasvatajate Selts. Taludes hakati lehmade individuaalset piimatoodangut, piima rasvasisaldust määrama, s.o. jõudluskontrolli tegema 1909. aastal. Pärast Esimest Maailmasõda kujunes jõudluskontroll
Näide: Aasta algusest kuni aasta lõpuni oli karjas 100 lehma, 22.aprillil poegis 6 mullikat ja 16. mail 10 mullikat, 21.novembril osteti juurde 5 lehma, karjast praagiti 17.oktoobril 11 lehma. Lahendus: 100x365 =36500 söötmispäeva 6x254 (22.04..31.12) =1524 10x230 (16.05..31.12) =2300 5x41 (21.11...31.12) =205 11x289 (01.01...16.10) =3179 Kokku 43 708 söötmispäeva Keskmine aastalehmade arv=43708:365=119,75 Aastas toodeti piima selles karjas 511119 kg Aastalehma keskmine piimatoodang oli 511119:119,75=4268 kg. Kontrollpäeva piimajõudlusnäitajate arvutamine vahelduva kontroll- lüpsi korral Vahelduva kontroll-lüpsi tegemisel mõõdetakse piimakogus ning võetakse piimaproov vaid ühel lüpsikorral. K.-lüpsi tulemuste ning piimaanalüüside tulemuste põhjal arvutatakse välja kontrollpäeva piimatoodang ning piima rasva- ja valgusisaldus. Saadud toodangu põhjal arvutatakse välja erinevate perioodide piimajõudlusnäitajad
Lahendus: 100x365 =36500 söötmispäeva 6x254 (22.04..31.12) =1524 10x230 (16.05..31.12) =2300 5x41 (21.11...31.12) =205 11x289 (01.01...16.10) =3179 Kokku 43 708 söötmispäeva Keskmine aastalehmade arv=43708:365=119,75 Aastas toodeti piima selles karjas 511119 kg Aastalehma keskmine piimatoodang oli 511119:119,75=4268 kg. 41 VEISEKASVATUS 3.9.6. VEISTE MÄRGISTAMINE JA NUDISTAMINE Veiste märgistamine Karjades, kus on sisse viidud ja teostatakse karjakontrolli, peavad olema kõik loomad märgistatud eluaegse kordumatu numbriga. Loomade märgistamine on vajalik selleks, et: · jõudlusandmeid täpselt registreerida;
annaabi.ee 
