planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud. Seda põhjustavad asteroidide omavahelised põrked ja Jupiteri gravitatsioonilised häired ASTEROIDIDE NIMED JA TÄHISTUSED Avastamise järel antakse asteroidile kõigepealt esialgne tähistus, mis koosneb aastaarvust ja sellele järgnevast kahest ladina suurtähest. Kui asteroidi orbiit on usaldatavalt kindlaks tehtud ja asteroidi on vaadeldud vähemalt 2 positsioonis, siis omistatakse talle number. Alles pärast nummerdamist võib asteroidile anda nime. ASTEROIDIDE LIIGITAMINE Värvuse järgi Asukoha järgi VÄRVUSE JÄRGI Tumedad, mis peegeldavad tagasi 3% pealelangevast valgusest. Seetõttu kutsutakse neid asteroide C asteroidideks. Heledad, millel see
23. oktoober 10:42 Eile riigikogule tuleva aasta riigieelarvet tutvustanud ning õhtul ETV saates «Foorum» osalenud rahandusminister Jürgen Ligi jagab oma muljeid Facebooki lehel taaskord talle omase teravusega. Muu hulgas nimetab Ligi haridusminister Jevgeni Ossinovskit oma kommentaaris «sisserändaja pojaks roosast erakonnast». «Milline raiskamine on veeta õhtu «Foorumis» kuulates võõraid kinnismõtteid - kokku neli tükki kolmelt autorilt saate teemast ja aastaarvust sõltumata. Eelarve on hulga inimeste tohutu hingega töö, tulemus on iga kord erinev, aga ühe tunniga võib selle kõik olematuks vaikida eksalteeritud vadaga tasuta koolitoidust, kolme aasta tagusest maksumäära alandamisest, väljarändest ja otsustest, milles kriitikud ise on kõigi nelja jalaga osalenud,» kirjutab Ligi oma postituses. Tema teise postituse all «Foorumi» saatest kommenteerib keegi, et Jevgeni Ossinovski
Tõesti, inimesed muretsevad rohkem endi tuleviku pärast, kuid siiski on palju asju mis neid õnnelikuks teevad. Inimesed on õnnelikud olenemata ajast. Suvel teeb päike inimesed rõõmsaks , talvel paks lumi , kevadel õitsvad puud, sügisel langevad lehed. Aastaid tagasi kui polnud ei internetti ega telefoni, ega inimesed siis kurvemad polnud, nad veetsid aega teisiti ja tundsid rõõmu teistest asjadest. Ja üleüldse ma arvan, et õnn peitub lihtsates asjades olenemata aastaarvust või kellaajast. Me ei saa väita, et õnn peitub ühes asjas. Õnn on väga lai mõiste ja iga inimene seletab selle endale isemoodi lahti, kuid me saame öelda, et õnne väljendab naerul nägu ja hea enesetunne. Mõnele inimese õnn peitub tema asjades, teisele tema perekonnas, kolmadale tugevas tervises, kuid fakt on see, et kõik inimesed on omamoodi õnnelikud ja igaühe õnn on kordumatu. Igaühe jaoks ei tähenda õnn ühte ja sama vaid oleneb üksikisikust. Õnn on püsiv nähtus
Ceres. 24. augustil 2006 arvati Ceres kääbusplaneetide hulka. Kuiperi vööst kaugemal avastati 2003. aasta lõpus suur asteroid 90377 Sedna mille läbimõõt on 1700 km. Suured asteroidid on veel 2 Pallas, 3 Juno, 4 Vesta, 5 Astraea, 6 Hebe, 7 Iris, 10 Hygeia ja 15 Eunomia. 90377 sedna Asteroidide nimed ja tähistused Avastamise järel antakse asteroidile kõigepealt esialgne tähistus, mis koosneb aastaarvust ja sellele järgnevast kahest ladina suurtähest. Neist esimene näitab seda kalendrikuu poolt, millal avastus tehti, teine aga omistatakse avastamise järjekorras. Näiteks 1991 CE tähistab selle aasta veebruari esimesel poolel avastatud viiendat väikeplaneeti. Algul pandi asteroididele mütoloogiast pärinevaid nimesid, kusjuures need pidid kindlasti olema naissoost, siis võeti kasutusele geograafilised nimed. Hiljem hakati asteroididele andma ka
hüpoteesi: esimene oletab, et asteroidid on tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest, teine oletab, et need tekkisid üheaegselt komeetidega, kolmas väidab, et asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad, viimane oletab, et asteroidid tekkisid hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel. ASTEROIDIDE NIMED JA TÄHISTUSED Avastamise järel antakse asteroidile kõigepealt esialgne tähistus, mis koosneb aastaarvust ja sellele järgnevast kahest ladina suurtähest. Neist esimene näitab seda kalendrikuu poolt, millal avastus tehti, teine aga omistatakse avastamise järjekorras. Kui esimesel kuu poolel on avastatud rohkemkui 25 asteroidu (tähestikus 26 tähest jääb sälja 'I' sarnasuse pärast numbriga '1'), siis lisatakse indeks 2 jne. Näiteks 1991 CE tähistab selle aasta veebruari esimesel poolel 2 avastatud viiendat väikeplaneeti
ütlused. Seega: tsiteerida on otstarbekas vaid väikeses mahus üks lause kuni üks lõik. Viitamine Nii refereeritud teksti kui ka tsitaadi juures tuleb korrektselt viidata päritoluallikale. Kui viiteid ei lisata, on tegemist "varastatud" tekstiga ehk plagiaadiga! Kasutada võib nii tekstisisest viitamist (viites sisaldub autor, allika ilmumise aastaarv) kui ka joonealust viitamist (esimesel korral täisviide, alates teisest korrast piisab autori nimest ja aastaarvust) NÄITED (Must tekst on referatiivne, sinine tekst tsitaat. Esimeses lõigus on kasutatud tekstisisest viitamist, teises joonealust viitamist. Originaalteksti leiad altpoolt) Sageli langevad tarbijad internetikaubanduse ohvriteks. Marina Lohu (2007) hinnangul eksitakse peamiselt kõikvõimalike "imetoodete" pakkumisel eksitava ja nõuetele mittevastava teabe esitamisega. Ta toob näidetena internetis eksitavalt reklaamitavate mitmetoimeliste toodete hulgast välja huulepulga, mille
W.Olbers teise planeedi nimega Pallas, kaks aastat hiljem Juno ja pärast seda Vesta. Kuna avastatud taevakehad olid väga väikesed hakati neid W. Herscheli ettepanekul kutsuma asteroidideks. 1923. aastaks oli registreeritud 1000 asteroidi, nüüdseks on neid registreeritud umbes 10 korda rohkem. Üleüldse arvatakse olevat umbes miljon asteroidi. Kuna asteroide on ääriselt palju ja neid on vaja tähistada, on välja töötatud eriline süsteem. Asteroidi esmane nimi koosneb avastamise aastaarvust ja kahest suurest ladina tähest. Esimene täht näitab kalendrikuu esimest või teist poolt ja teine avastamise järjestust. Ainsana ei kasutata I tähte, kuna see sarnaneb number 1-ga. Pärast asteroidi täpsemat uurimist antakse talle number ja hiljem on õigus avastajal asteroidile nimi anda. 3 Asteroidid on väga erineva suurusega taevakehad. Kõige väiksemate asteroidide läbimõõt
tarkuse eest. Teised jällegi tegid Ligi maatasa, öeldes et Ligi ütlemised on liialt tihti solvavad ja mõtlematud, mis ei ole minstrile lubatav ning mida juhtub liialt tihti. 3 1 JÜRGEN LIGI POSTITUS Kõik algas Jürgen Ligi postitusest, mille ta tegi 22. oktoobri õhtul. «Milline raiskamine on veeta õhtu «Foorumis» kuulates võõraid kinnismõtteid - kokku neli tükki kolmelt autorilt saate teemast ja aastaarvust sõltumata. Eelarve on hulga inimeste tohutu hingega töö, tulemus on iga kord erinev, aga ühe tunniga võib selle kõik olematuks vaikida eksalteeritud vadaga tasuta koolitoidust, kolme aasta tagusest maksumäära alandamisest, väljarändest ja otsustest, milles kriitikud ise on kõigi nelja jalaga osalenud,» kirjutab Ligi oma postituses. (Kaukvere, 2014) Postitusele oli kirjutatud kommentaariks, et Jevgeni Ossinovski ülesastumine jättis
asteroid. Loomulikult on kergem leida suuremaid asteroide, mis peegeldavad rohkem päikesevalgust. Hinnanguliselt on meetrise kuni sajameetrise läbimõõduga kivikamakaid meie ümbruses miljoneid. Kui aga õnnestuks kõik asteroidid ühte kerasse kokku koguda, oleks saadava «planeedikese» läbimõõt umbes 1500 km ehk vaevalt pool meie Kuu läbimõõdust. Asteroidide nimed ja tähistused Avastamise järel antakse asteroidile kõigepealt esialgne tähistus, mis koosneb aastaarvust ja sellele järgnevast kahest ladina suurtähest. Neist esimene näitab seda kalendrikuu poolt, millal avastus tehti, teine aga omistatakse avastamise järjekorras. Kui esimesel kuu poolel on avastatud rohkem kui 25 asteroidi (tähestiku 26 tähest jääb välja 'I' sarnasuse pärast numbriga '1'), siis lisatakse indeks 2 jne. Näiteks 1991 CE tähistab selle aasta veebruari esimesel poolel avastatud viiendat väikeplaneeti.
juuli 1867 Peters, C. H. F. 324 Bamberga 246 2.682 25. veebruar 1892 Palisa, J. 3 Juno 240 2.667 1. september 1804 Harding, K. L. 24 Themis 234 3.129 5. aprill 1853 de Gasparis, A. 95 Arethusa 230 3.073 23. november 1867 Luther, R. 2.8 Nimepanek Avastamise järel antakse asteroididele kõigepealt esialgne tähistus, mis koosneb aastaarvust ja sellele järgnevast kahest ladina suurtähest. Neist esimene näitab niimitmendat kalendrikuu poolt, mil avastus tehti, teine aga avastamise järjenumbrit. Kui ühel kuu poolel on avastatud rohkem kui 25 asteroidi, siis lisatakse indeks 2 jne. Esialgseid tähistusi omistatakse praegu rohkem kui 1000 tükki aastas. Kui asteroididele on leitud usaldusväärne orbiit ja teda on vaadeldud vähemalt kahes positsioonis. Siis omistatakse asteroididele number. Alles pärast
Ulatuslik refereering nõuab autori nime märkimist ja lõpeb kasutatud kirjandusele viitamisega (autor, aasta, lehekülje number). Sobivaks määratluseks võib pidada sotsioloog Robert Mertoni käsitlust, kes määratles gruppi kui kogumit, milles inimesed teatud viisil üksteisega koos tegutsevad, samas tunnetades oma kuuluvust sellesse ning ka teised inimesed peavad neid sellesse kuuluvateks (Merton 1957:26). Ühelauselise refereeringu puhul piisab autori nimest ja aastaarvust enne punkti (lehekülje numbrit pole vaja), K.Muru on märkinud, et tavapärast kujundiehitust tõrjub K.Lepiku luules välja assotsiatiivne struktuur, kontrastid, kuhjuv pildistik ja sürrealis mile omased stiilivõtted (Muru 1993). Tsiteerimine on teise autori töö või allika väljavõtte kasutamine oma töös. Tsiteerimist kasutatakse, kui on vaja mingit seisukohta täpselt edastada, kui uurimuse koostaja tahab oma
initsiaali järel punkt või tühik. Mitme autori sisestamisel kasutada samal real olevate autorite eraldajana kas kahekordset kaldkriipsu (//), semikoolonit (;) või sisestada nimed eraldi ridadele Autori rolli sisestamisel tuleks kasutada ainult väiketähti Teavikuga seotud kuupäevalised andmed tuleks sisestada nii täielikult kui võimalik. Aastaarvude sisestamisel võib kasutada küsimärki (?) , et tähistada tundmatut osa aastaarvust. Märksõnaväli võib sisaldada mitmeid märksõnu, mis tuleb üksteisest eraldada. Andmete sisestamisel märksõnavälja tuleb kahe märksõna eraldajana kasutada ühekordset kaldkriipsu (/), kaldkriipsu ja tühikut (/ ) või lisada märksõnad väljas eraldi ridadele. Pealkirjad tuleks sisestada nn. lausestiilis (Sentence style), st. esimene sõna suure algustähega ja ülejäänud väikeste tähtedega, v.a
annaabi.ee 
