CHRISTOPH WILLIBALD GLUCK saksa helilooja tõsise ooperi tuntuim reformija peaidee saada lavamuusika draama teenistusse loobus ooperi traditsioonidest ja üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest lõi ulatuslikke muusikalisi stseene loobus vanast de-capo aariast ja saatega retsitatiivist üritas orkestrisaatega retsitatiivi ja aariaid ühendada dramaatiliseks kõnelauluks lülitas vanakreeka draama eeskujul koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku sidus ooperi avamängu draamaga JOSEPH HAYDN austria helilooja viini klassikuis vanim sümfoonia ja keelpillikvartetti rajaja 6-aastaselt läks sugulase juurde elama ja õppima tihti näljas ja riided räpased
tegutsesid kõrgaadli rahalisel toel ja vastasid tema kunstimaitsele. Seega peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka valgustussajandi sotsiaalsed muutused. Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Ta loobus ooperi traditsioonilisest ülesehitusest ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene, loobus ka vanast da-capo-aariast ning püüdis orkestrisaatega retsiatiivi ja aariat ühendada. Viini klassikute tegutsemispaigaks kujunes Viin, kuna see linn oli tollel ajal muusika keskuseks ja suurlinnaks. Haydenit võib pidada sümfoonia ja keelpillikvartetti alusepanijaks Haydeni loomingus lakkas sümfoonia olemast lihtne õukondlik meelelahutus Mozarti loomingu erilisus seisneb selles, et ta alustas oma karjääri muusikas väga noorelt.
Chaconne on barokiaja variatsioonivorm. Mõisted tööks: 1. Barokk tähtsamad esindajad, prantusse, inglise, saksa(10), uus stiil, taandub acapella koorimuusika ja asemele tuleb monoodia, tähtsaim zanr aaria, basso continuo ajastu, 2. Aaria ühehäälne saatega laul, 3. Kantaat vok. Instr. teos mitme osaline, lühem kui oratoorium, algselt koosnes paarist retsitatiivist ja aariast. Teos solistile ja solistidele ja/või koorile, a) scarlatti b)bach 4. Oratoorium vok. Inst. Suurteos solistidele koorile orkestrile, koosneb enamasti mitmekümnest numbrist, süzee enamasti vaimulik aga ka ajalooline, tähtsamad heliloojad: handel, 5. Passioon kristuse kannatuslugu, oratoriaalne teos, 6. Ooper muusikalis dramaatiline lavateos, miles õühinevad erinevad kunstiliigid,
3-osaline kammersonaaditsükkel (ka instrumentaalkontsertides): kiire, aeglane, kiire 4-osaline sümfooniatsükkel (esineb ka klassikalises keelpillikvartetis): kiire, aeglane, menuett või skertso (tantsuline), kiire Heliloojad · Christoph Willibald Gluck (1714-1787): - pärit Lõuna-Saksamaalt - ooperi reformija: muusika seadmine draama teenistusse, üksikute vokaalnumbrite asemel ulatuslikud sisemise arenguga muusikalised stseenid - loobus da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks - koor ja ballett hakkavad sekkuma tegevustikku (barokis olid staatilised) - lõi avamängu - ,,Orpheus ja Eurydike" ooperireformi algus, psühholoogiline draama - Gluck'i ja Calzabigi koostöö ballett ,,Don Juan" klassikalise dramaatilise balleti algus. - Glucki ja Calzabigi ,,Alkestis" ning ,,Paris ja Helena". · Franz Joseph Haydn (1732-1809)
opera seria't dünaamilisemaks. Vana tüüpi da-capo- aaria asemel hakati kasutama lühemaid aariavorme. Julgem prkestrikasutus muutis väljenduse värvikamaks, tõusis ka koori osatähtsus G. W. Glucki osa ooperireformis: Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762 aastat, mil Viinis lavastati Glucki ooper ''Orpheus ja Eurydike'', kus muusika pidi reslistlikul t kujutama lavasituatsioone ja tegelase hinges toimuvat . Gluck loobus ooperi liigendamisest da-capo aariast ja tavalisest klavessiini retsitatiivist ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene. Vana-Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi lühikeseks programmiliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on Orpheus ja Eurydike, Alceste, Iphigeneia Aulises. Uut laadi ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist. Seni oli ooper olnud
muusika.Kõige enam muutus muusika helikeel.Klassitsismistiil tõi ka muusikasse lihtsuse,selguse,korrapärasuse ja jättis kõrvale barokile iseloomulikud liigsed kaunistused ja keerukuse.Muusikateoses oli esikohal lihtne,korrapärane meloodiaja seda saatis selge,mitte liiga keeruline harmoonia. Milliseid muutusi tõi ooperiZanri Christoph Willibald Glucki ooperireform? Üksikute vokaalinumbrite asemel lõi ta ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi tseene, loobus cla- capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks, muutis koorija balletifunktsiooni: barokkooperis olid need staatilised, nüüd aga hakkasid sekkuma tegevustikku, lõi avamängu, mis muutus iseseisvast pidulikust orkestriteosest nii muusikaliselt kui ka meeleolult ooperiga seotud ning esimest lavastseeni sissejuhatavaks avanumbriks. Miks kujunes Viini klassikute tegutsemispaigaks just Viin? Sest Franz Joshep Haydn tutvus Viinis Mozartiga
tuli koomiline ooper ja laulumäng tõi vaataja ette reaalse elu, tegelased linnaühiskonnast. saksamaal levisid SINGSPIEL'd (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, khu oli koolitataud ka ooperilauljaid HELILOOJAD: Christoph Willibald Gluck tegi tõsiseid oopereid "orpheus ja eurydike". Tegevus: muutis ooperite ülesehitust, lõi ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi stseene, loobus da.capo aariast ja saatega retsitatiivist ning ühendas need dramaatiliseks kõnelauluks, muutis koor ija balletis funktsiooni, hakkasid sekkuma tgevustikku, lõi avamänguWOLFGANG AMADEUS MOZART muusikalise hariduse sai isalt, kes oli õukonna kapellmeister ja viiuldaja. klaverit hakkasm ängima neljaselt, viiendast on pärit esimesed loomingud, ka esimene kontsert. isa oli auahne ja koormas teda ja tema õde tööga. tegutses
ta sellest kohast 1872. 1881 võttis Delibes vastu kompositsiooniprofessori ametikoha Pariisi Konservatooriumis ja 1884. Aastal valiti ta Académie des Beaux-Artsi liikmeks. Delibes'i üks tuntumaid teoseid ballett ,,Coppélia" on loodud 1870. aastal, teine suuremat edu pälvinud ballett ,,Sylvia" 1876. Helilooja kuulsaimat ooperit ,,Lakmé" on lavastatud kolmel korral ka Estonia teatris ning selle tuntuimast numbrist, ,,Kellukeste aariast" sai omal ajal Eestis raadio soovikontsertide kavas Veera Neluse esituses üks kuulajate lemmikpalasid. Delibes'il oli hea kõlavärvi taju ja suurepärane oskus kujutada balletile sobivalt emotsioone, anda edasi liikuvust, karaktereid ning tegevuse üldist õhustikku. Arvo Volmer Arvo Volmer on tunnustatumaid dirigente Eestis, keda teatakse ja hinnatakse maailma paljudel kontserdilavadel ning muusikateatrites. Volmer on maailmas tunnustust leidnud
toetati seda, Mozarti „Haaremirööv“, „Teatridirektor“, „Võluflööt“ ?? Uuendused tõsises ooperis – lühemad aariad, orkestrit kasutati julgemalt, koor sekkus rohkem draamasse Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Christoph Willibald Gluck (1714- 1787) – „Orpheus ja Euripide“ 1) loobus etteasteteks killustatud ülesehitusest, kasutas ulatuslikke muusikalisi stseene 2) loobus vanast da-capo aariast ja saatega retsitatiivist ning püüdis neid ühendada dramaatiliseks kõnelauluks 3) kaasas üha enam koori ja balletti 4) sidus avamängu draamaga Tähtsaid isikuid Joseph Haydn (1732-1809) 1) Kujunemisaastad: sündis Alam-Austrias, sopranlaulja St Stephani kirikus häälemurdeni; vanemad ütlesid lahti temast; oli vaene; kohtus Metastasio kaudu Nicolo Porporaga; 1759 Morzini kapelli juht, kuid juba 1761 saadeti see laiali
draamasse ka koor. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Chritoph Willibald Gluck (1714- 1787). Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Selleks tegi Gluck järgmisi muudatusi: loobus ooperi traditsioonilisest, üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest, ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene; loobus vanast da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning püüdis orkestrisaatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks.
Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Chritoph Willibald Gluck (1714- 1787). Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Selleks tegi Gluck järgmisi muudatusi: loobus ooperi traditsioonilisest, üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest, ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene; loobus vanast da-capo-aariast ja saatega retsitatiivist ning püüdis orkestrisaatega retsitatiivi ja aariat ühendada dramaatiliseks kõnelauluks.
Nende koostöös sündis aastal 1761 ballett ,,Don Juan" ning aasta hiljem ooper ,,Orpheus ja Eurydike", mis saigi ooperireformi alguseks. Glucki ja Calzabigi peamine idee oli seada muusika draama teenistusse. Poeesiale allutatud muusika peab realistlikult kujutama lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat. Selle saavutamise nimel Gluck * lõhkus ooperi seni traditsioonilise numbrilise ülesehituse, luues selle asemele ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi stseene * loobus da capo-aariast ning klavessiinisaatega retsitatiivist, ühendas need orkestrisaatega dramaatiliseks kõnelauluks * kasutas aktiivselt koori ja balletti ehk muutis koori ja balleti funktsiooni: barokkooperis olid need staatilised, nüüd aga hakkasid sekkuma tegevustikku * muutis ümber avamängu kontseptsiooni: kui siiani oli avamäng võrdlemisi juhuslik pidulik orkestripala, siis Glucki avamäng oli esialgu sissejuhatus esimesse lavastseeni, hiljem koguni kogu
Komöödia Rooma draamad, nagu kreekagi omad, kirjutati värssides ja kanti ette mitmesugustel mängudel. Komöödias säilisid kreeka süžee ja kreeka tegelased, näitlejad kandsid kreeka riietust, millest tulenes ka žanri nimetus – mantlikomöödia. Kreeklastest erinevalt hülgasid roomlased kreeka teatri spetsiifilise iseärasuse – koori. Nende tragöödia koosnes dialoogist ja aariast. Näitleja sotsiaalne seisund oli tõrjutud – näitlejakutse oli seotud paljude kodanikuõiguste kaotusega. Teatriehitused kujunesid üldjoontes kreeka eeskujul, ehkki mõnede uuendustega. Rooma dramaatikas sai valitsevaks komöödia, mille allikaks oli kesk- ja uusatika komöödia. Nagu märgiti, tõrjuti dramaatika rahvuslikud algmed, nimelt rahvasatiirid ja kometimängud, kunstdraama poolt varakult kõrvale. Nad säilisid esialgu vaid etenduste järelmänguna.
annaabi.ee 
