Tehnika, teadus, leiutised Stella-Maria Kangur Ajajoon Suured inimesed, suured asjad, kaisukarud. 1900-1910 Tsepeliin Tolmuimeja Konditsioneer Valedetektor `Teddy Bear' (Theodore Roosevelt) Neoonvalgus Rasvakriidid Teekotid (Thomas Sullivan) Traktor Relatiivsusteooria (Albert Einstein) Auto kojamehed (Mary Anderson) Värvifotod 1900 tsepeliin Krahv Ferdinand von Zeppelin Suur tulevik Vesinik Hindenburg-suurim õhus liikuv alus, 245m.(3x Airbus A380) Relatiivusteooria Kui 30 km/h sõitvas rongis veereb rongi liikumise suunas pall, mille kiirus vaguni põranda suhtes on 20 km/h, siis raudtee kõrval seisva vaatleja suhtes näib pall liikuvat 20+30 km/h. Kui aga rongi asemel oleks peaaegu valguse kiirusel liikuv kosmoselaev ja palli asemel valguskiir, siis kosmoselaevast väljaspool oleva vaatleja jaoks kiiruste liitumist ei toimu. Valguse kiirus on võrdne kõigi vaatlejate suhtes, sõltumata nende liikumisest valguse allika suhtes.
• Kiil • Stabilisaator • Jõuseade • Telik Liigituvad • Sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: • Monoplaan • Biplaan • Vaidtiib • Partlennuk • Tandemskeemis lennuk • Esimene kommertslennuliin loodi 1919. aastal USA ja Kanada vahel. • Esimene majanduslikult edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500. • Maailma suurim reisilennuk oli aastani 2005 Boeing 747, siis hakati ehitama lennukeid Airbus A380. Kasu •Kiirem transport ühest kohast teise •Mugavus •Saab teha aerofotot •Sõjategevuses kasulik Autorist • Felix du Temple – monoplaan 1874.a (lendas paar sekundit) • Clement Adler – lendas 50m 1890.a (tema lennuk oli esimene mootori jõul töötav õhusõiduk) • Vennad Wrightid leiutasid esimese tõelise, sisepõlemismootoriga aeroplaani, millega võis sooritada juhitava ning pika lennu. •Esimene lennumasin müüdi 30. märtsil 1907. aastal.
maailmasõjas, kus need olid väga tõhusad luurel Teises maailmasõjas kasutati lennukeid juba kõigis suurtes lahingutes FAKTID Esimene kommertslennuliin loodi 1919. aastal USA ja Kanada vahel Esimene majanduslikult edukas lennuk oli DC-3 Maailma suurim reisilennuk aastani 2005 oli Boeing 747, Hiljem hakati ehitama lennukeid Airbus A380 DC-3 Boeing 747 Kõigi aegade ohvriterikkaimad lennuõnnetused 583 ohvrit kokkupõrge Los Rodeose lennuväljal, 27.03.1977. 520 Japan Air Lines Boeing 747 põrkab vastu Osutaka mäge, 12.08.1985. 349 Saudi Araabia Boeing 747 ja Kasahstani Il 76 kokkupõrge New Dehli lähistel, 12.11.1996. 346 Türgi DC10 avarii Bois d'Ermenonville'i lähistel Prantsusmaal, 03.03.1974. 329 Air India Boeing 747 kukkus Atlandi ookeani, 23.06.1985
Sõjalennukid võeti kasutusele Esimeses maailmasõjas, kus need osutusid üllatavalt tõhusateks mitte üksnes luurel, vaid ka vaenuvägedele kaotuste tekitajatena. Teises maailmasõjas kasutati lennukeid juba kõigis suurtes lahingutes. Esimene kommertslennuliin loodi 1919. aastal USA ja Kanada vahel. Esimene majanduslikult edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500, maailma suurim reisilennuk aastani 2005 aga Boeing 747, mil hakati ehitama lennukeid Airbus A380. Kui ohutuse mõõduks võtta hukkunute arv reisijakilomeetrite kohta, siis on lennuk märgatavalt ohutum liiklusvahend kui sõiduauto, rong või buss, kui aga mõõduks võtta hukkunute arv reisi kohta, siis on lennuk neist sõidukitest ohtlikum. Kindlustusettevõtted kasutavad peamiselt hukkunute arvu statistikat reisi kohta, mistõttu lennureisi kindlustamine ongi kallim maapealsete liiklusvahendite kindlustamisest. Omakorda on suur vahe liinilennukite ja väikelennukite ohutuses:
Sõjalennukid võeti kasutusele Esimeses maailmasõjas, kus need osutusid üllatavalt tõhusateks mitte üksnes luurel, vaid ka vaenuvägedele kaotuste tekitajatena. Teises maailmasõjas kasutati lennukeid juba kõigis suurtes lahingutes.Esimene kommertslennuliin loodi 1919 USA ja Kanada vahele. Esimene majanduslikult väga edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500. Boeing 747 oli maailma suurim reisilennuk aastani 2005, mil hakati ehitama lennukeid Airbus A380. Kuumaõhupall Kuumaõhupall on õhutranspordivahend, mis liigub tuule kiirusega.See sõiduk koosneb gondlist ehk korvist ,kus asuvad reisijad ja kus asuvad reisijad ja kus paiknevad gaasiballoonid ,ning õhupalli kestast, mille alaosas on ava. Selle kaudu suunatakse kesta õhust kergem gaas (vesinik, heelium) või kuum õhk ,mida saadakse gondli kohal olevas põletis propaangaasi põletades. Kuna kuum õhk on külmast õhust kergem, kerkib õhupall üles. Kui
mach 0,84 kiirus Õhu lagi 12,000 m (40,000 ft) Lennukaugu Airbus A320 Tüüp: Reisilennuk Tootjad: Airbus Reisijaid: 117220 Pikkus: 31,4544,51 m Tiivaulatus: 34,10 m Lennukaugus: 56006800 km Airbus A340 Reisijaid: 261 kuni lennukaugus: 67009000 meremiili (12 400 16 600 km). A340 on sarnane kahemootorilise lennukiga Airbus A330. Airbus A380 Singapore Airwaysi A380 salongis on 12 sviiti, 60 äriklassi ja 399 turistiklassi istet. 4 mootorit: Rolls-Royce Trent 900 või Engine Alliance GP7200 Kõrgus: 24,1 m Tühikaal: 280 t Maksimaalne kaal õhkutõusmisel: 569 t kere välislaius: 7,14 m keskmise teki siselaius (suurim): 6,58 m ülemise teki siselaius (suurim): 5,92 m Airbus A380 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
elementidega leiab kasutust paljudes kriitilistes struktuuriosades, näiteks tulemüüris, telikutes, väljalaskesüsteemides ja hüdrosüsteemides. 2/3 kogu toodetud titaaniumist kasutatakse lennuki mootorites ja raamides. Näiteks kasutatakse Boeing 777 tootmisel 59tonni titaaniumi, Boeing 747 tootmisel 45 tonni, Boeing 737 tootmisel 18 tonni, Airbus A340 tootmisel 32 tonni, Airbus A330 tootmisel 18 tonni ja Airbus A320 tootmisel 12 tonni. Airbus A380 tootmisel kasutatakse 77 tonni titaaniumi, millest 11 tonni asub mootorites erinevate komponentide näol. Titanium 6AL-4V moodustab 50% kõigist sulamitest lennuki aplikatsioonides. Erandiks on USA sõjatehnika luurelennukid, millest ühe SR-71 "Blackbird" kere koosneb 85% titaaniumi sulamitest, eesmärgiga teha lennuk võimalikult kerge, kiire ja radarile nähtamatu. Pilt 5 SR-71 "Blackbird"
maapealsete sihtmärkide hävitamiseks. · Transpordilennuk on projekteeritud varustuse, seadmete, kauba ja sõdurite transportimiseks. Sõjalennuk F-15 Eagle altvaates Esimene kommertslennuliin loodi 1919 USA ja Kanada vahele. Esimene majanduslikult väga edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500. Boeing 747 oli maailma suurim reisilennuk aastani 2005, mil hakati ehitama lennukeid Airbus A380. Douglas DC-3 Kui ohutuse mõõduks võtta hukkunute arv reisijakilomeetrite kohta, siis on lennuk märgatavalt ohutum liiklusvahend kui sõiduauto, rong või buss, kui aga mõõduks võtta hukkunute arv reisi kohta, siis on lennuk neist sõidukitest ohtlikum. Kindlustusettevõtted kasutavad peamiselt hukkunute arvu statistikat reisi kohta, mistõttu lennureisi kindlustamine ongi kallim maapealsete liiklusvahendite kindlustamisest. Omakorda on suur vahe liinilennukite ja
zivilen Luftfahrtindustrie. Neben den Global Playern Airbus Deutschland GmbH, Lufthansatechnik AG (LHT), Airbus Material Support Centre (AMSC) sowie der Flughafen Hamburg GmbH gehören mehr als 300 überwiegend kleine und mittelständische Unternehmen, Forschungsinstitutionen und Hochschulen sowie Aus- und Weiterbildungseinrichtungen zum Kompetenznetz "Luftfahrtstandort Hamburg". Die Beteiligung Hamburgs am Bau des Airbus A380 ist das wirtschafts- und industriepolitisch bedeutendste Infrastrukturprojekt in der Stadtgeschichte. Im luftfahrtindustriellen Bereich werden Forschung, Entwicklung und Umsetzung neuer Technologien auch finanziell gefördert. Schiffbau und maritime Wirtschaft Die maritime Wirtschaft, mit den Bereichen Schiffbau, Stahl- u. Metallbau, Elektrik/Elektronik, Anlagenbau, Navigationstechnik, Umwelttechnik, Offshoreindustrie und
seejuures erinevad. Näiteks klassiitseerib Boeing kaubalennukeid alljärgnevalt: Kaubalennukite klassiitseerimine Boeingi poolt 2000. aastal alustas Airbus kahe teki ja laia kerega lennuki A 380-800F väljaarendamist. Reisilennuki Airbus A380 baasil toodetakse selle kaubaveoversiooni A380-800F. Selle nelja- mootorilise kaubaveoversiooni kasuliku lasti kaal on 150 t. Kolmel tekil paiknevate lastiruumide ruumala on kokku 1134 m3. Lennuki peateki kõrgus on 2,54 m. Lisaks peatekile on lennukil alu- mine tekk kõrgusega 1,80 m ja ülemine tekk kõrgusega 2,23 m. Ülemine tekk mahutab 17, peatekk
annaabi.ee 
