asimuut-suunanurk põhjasuuna ja meie suuna vahel. geograafiline laius- kaugus ekvaatorist geograafiline pikkus- kaugus nullmeridiaanist geograafilised kordinaadid-kaardivõrk- arvupaar näitab asukohta maakera pinnal poolus-telg maapinnaga paralleel-ekvaatoriga peralleelne ringjoon meridiaan- poolring pooluselt pooluseni nullmeridiaan- määratakse koha geograafiline pikkus kohalik aeg-päikese järgi määratud ühes ajavööndis sama vööndiaeg-ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg maailmaaeg- GMT esimese ajavööndi aeg kuupäevaraja-180 meridiaan,ületamisel muutub kuupäev.
Vööndiaeg- ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Tuum- kõrge temperatuuri ja suure rõhu all olev Maa keskosa, südamik. Geiser- periooditi kuuma vett purskav allikas. Laam- liikuv litosfääriplokk 1. Mitmeks ajavööndiks on Maa jaotatud? Maa on jaotatud 24 ajavööndiks. 2. Mis laamal asub Eesti? Eesti asub Euraasia laama siseosas. 3. Kivimid jaotatakse tekke alusel 3 liiki. Nimeta need. Tekke alusel jaotatakse kivimid kolme rühma: tard-, sette- ja moondekivimid. 4. Moondekivimid (10 lauset)- Moondekivimid on üks kolmest suurest kivimite rühmast. Moondekivim tekib maapõues. Kivimid võivad mattumise või laamade sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda. Seejärel muutuvad magmaks ja paiknevad kõrge rõhu ning temperatuuri toimel ümber. See omandab kihilise või vöödilise välimuse st muutub moondekivimiks. Näiteks lubjakivi muutub kõrgel temperatuuril ja rõhul marmoriks. Moondekivimite teket võib võrrelda savinõu kuumutamisega. See võib tekkida ...
Claviuse arvutuste kohaselt. Täpsustati liigaastate reeglit (need, mille kaks viimast numbrit jagunevad neljaga, liigaastad ei ole need, mille täissajaliste arv ei jagu 4-ga). Seda kalendrit nimetatakse gregooriuse ehk uueks kalendriks. Uus kalender kehtestati eri maades erinevatel aegadel -- esmalt Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Belgias (1582). Nõukogude Venemaal ja Eestis toimus üleminek alles 1. veebruaril 1918, millele järgnes kohe 14. veebruar. Astronoomiline aeg. Vööndiaeg Päikeseaeg on mingil ajahetkel erinevatel geograafilistel pikkustel erinev. Selle kasutamine igapäevaelus oleks ebamugav. Seetõttu on võetud kasutusele vööndiaeg, kus maakera on jaotatud meridiaanidega 24 vööndiks, ning igas vööndis kehtib üks aeg - selle vööndi keskmeridiaani kohalik keskmine aeg. Naabervööndites erineb vööndiaeg 1 tunni võrra. Algmeridiaaniks, millest alates vööndite rajad on tõmmatud, on võetud geograafiline nullmeridiaan e. Greenwichi meridiaan.
21. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. Kuuvarjutuse tekitab Maa vari, kui planeet tuleb Päikese ja Kuu vahele. 33. 34.Teleskoobid:lääts-,peegel-,raadioteleskoobid. 35.Kosmilise tehnika kasutamine annab võimaluse uurida kosmoseprotsesse nt Hubble. -Eesti astronoomiale panid aluse 1809 Tartu Tähetorn, 1810 seal W. Struve. Eesti astroloogid uurivad tähtede vahelist ainet,helkivaid ööpilvi, koostavad tähekatalooge. - Vööndiaeg on ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Saab alguse Greenwich, Inglismaa. Kokku 24 vööndit. Eestis Greenwichist 2 tundi ees. - Kuupäevaraja on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev. Ületades kuupäevaraja idast läände, tuleb liita 24 tundi. Vastupidisel juhul, ületades kuupäevaraja läänest itta, tuleb lahutada 24 tundi. -Sputnik esimene Maa tehiskaaslane. Ta startis NSV Liidust 4. oktoobril 1957. Armstrong 07.1969 Kuul
Meridiaan lühim joon geograafiliste pooluste vahel Ekvaator kujutletav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest Algmeridiaan merdiaan mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeriaani pikkuskraad on 0. Geograafilised koordinaadid maapealse punkti nurkkoordinaadid. Geograafiline laius - nurk ekvatoriaaltasapinna ja antud punkti vahel, mida mõõdetakse kraadides. Vööndiaeg ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Maailmaaeg nullmeridiaani kohalik päikeseaeg ja on aluseks ühtsele ajaarvestusele Maal Maakoor Maa tahke pindmine kest, koosned põhiliselt ränirikkaist kivimeist. Vahevöö - kiht Maa sisemuses, mis asub allpool maakoort ja ülalpool tuuma. Tuum asub maakoore keskel. Laam litosfääri osa, mis piirneb sisemiselt aktiivsete vöönditega. Magma Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse uue päeva algust Maailmaaeg- Greenwichi aeg Vööndiaeg- ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg Maakoor- maa pindmine tahke kest Vahevöö- osalt tahke, osalt poolsulanud kivimassist koosnev kest maakoore all Tuum- kõrge temp. ja suure rõhu all olev maa sisemus Laam- naaberalade suhtes liikuv litosfääriplokk Magma- sügaval maakoores või vahevöö ülaosas moodustuv hõõguvtuline kergesti liikuv kivimass Laava- maapinnale jõudnud magma Vulkaan- laavat ja tuhka purskav mägi Maavärin- kivimite kiire liikumine maakoores
· iseloomustab üld- ja temaatiliste kaartide abil konkreetset piirkonda või riiki: geograafiline asend, pinnamood, kliima, veestik, taimestik, maakasutus, loodusvarad, rahvastik, asustus, teedevõrk ja majandus ning analüüsib nendevahelisi seoseid; Mõisted: plaan, kaart, kaardi legend, asimuut, poolus, paralleel, ekvaator, meridiaan, algmeridiaan, kaardivõrk, geograafiline laius, geograafiline pikkus, ajavöönd, kuupäevaraja,maailmaaeg, vööndiaeg; Teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab need märkida kontuurkaardile: Mandrid ja ookeanid; Mered ja lahed: Läänemeri, Soome laht, Botnia laht e Põhjalaht, Põhjameri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Kariibi meri, Guinea laht, Pärsia laht; Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar, Beringi, Magalhaesi; Saared ja saarestikud: Gotland, Öland, Ahvenamaa, Suurbritannia, Iiri, Island, Gröönimaa,Madagaskar, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa;
Atmosfääri koostis, atmosfääri mass, ookeani koostis ja mass, ookeanide ja maismaa jaotus, reljeef, tegevpinna struktuur 13. milliste teadustega on meteoroloogia ja klimatoloogia kõige tihedamalt seotud? Astronoomia, geograafilised teadused, füüsikaline geograafia, mullateadus, kartograafia, bioloogia, agronoomia 14. mis on tõeline päikeseaeg? Aeg, mis määratakse tõelise päikese näiva liikumise kaudu taevavõlvil. 15. mis on vööndiaeg? Samas vööndis kehtib ühesugune aeg, milleks on võetud vööndit keskelt läbiva meridiaani kohalik keskmine päikeseaeg 16. millised on maailma kliimaprogrammi peamised eesmärgid ja ülesanded? Kindlustada rahvusvaheline koostöö ülemaailmse ilmavaatlusjaamade võrgu rajamisel. Luua operatiivse informatsioonivahetuse süsteem, aidata kaasa meteoroloogiliste vaatluste tulemuste kasutamisele lennunduses, merenavigatsioonis, põllumajanduses ja teistes majandusharudes.
Berliini-lauakell Enne Berliini müüri lagunemist sai tollase kella asukohta ümbritsevatest suveniiripoodidest soetada kella väikest lauamaketti. Vaegnägijatele on kell hõlbus viis kellaaja teadasaamiseks, kuna kella helendavad tuled on kaugele näha. Peale kella leiutaja surma 1990ndate keskel kelli enam ei toodeta. ajavöönd Ajavöönd on 15 pikkuskraadi laiune ühelt pooluselt teiseni ulatuv "riba" Maal, kus kehtib üks ja sama kellaaeg vööndiaeg. Ajavööndeid on 24. Ajavööndi laius on määratud pikkuskraadide arvuga (360°/24h=15°). Ajavööndeid arvutatakse Greenwichi meridiaanist lähtuvalt: sellest meridiaanist 7,5° itta ja 7,5° läände jäävas vööndis kehtib Greenwichi kohalik päikeseaeg ehk maailmaaeg. Järgmised vööndipiirid tulevad iga 15° järel: 22,5°, 37,5° jne. Selliselt arvutades jääks osa Saaremaast ja Hiiumaast muust Eestist erinevasse ajavööndisse.
kraadides (0° - 180°). Läänepoolkeral on läänepikkused - lp või W, idapoolkeral on idapikkused - ip või E. Ajavöönd - 15°-ne põhja-lõuna suunaline vöönd, milles kehtib ühesugune aeg, s.o selle vööndi keskmeridiaani aeg. Kuupäevaraja - kokkuleppeline joon (üldiselt piki 180° meridiaani) Vaikses ookeanis, eraldab vööndiaja arvestuses eri kuupäevaga alasid. Maailmaaeg - rahvusvaheliste lepetega kehtestatud aeg, mille aluseks on kohalik algmeridiaani päikeseaeg. Vööndiaeg - ühe ajavööndi piires kehtiv aeg, mida arvestatakse selle ajavööndi keskmeridiaani kohaliku aja järgi. Ajavööndeid on 24. GEOLOOGIA LAAMAD Laamade kokkupõrkamisel maakoor hävid, nende eemaldumisel tekib aga uus. LAAMADE TEINETEISEST EEMALDUMINE - seda põhjustavad vahevöö sügavusest üles kerkivad tulikuumad magmavoolud. See toimub enamasti ookeanide keskmäestikes, mis kujutavad endast paljudest paralleelsetest ahelikest ja nende vahel asuvatest lõhedest koosnevat süsteemi
· Maakera mudel on gloobus. Gloobusel on kaugused, pindalad ja asukohad kujutatud samas suhtes nagu maakeral tegelikult, vaid vähendatult. · Kaart on maa-ala vähendatud tasapinnaline kujutis pealtvaates. Sellel kasutatakse tegelikkuse tähistamiseks leppevärve ja leppemärke. · Kaardi koostamisel arvestatakse maapinna kumerust ja tekivad moonutused. · Kaardi mõõtkava näitab, mitu korda on kaardil tegelikkust vähendatud. · Asimuut on nurk põhjasuuna ja vaadeldava objekti suuna vahel. Ilmakaarte ja asimuudi määramiseks looduses kasutatakse kompassi. · Paralleelidest ja meridiaanidest moodustab kaardivõrk, mille abil saab määrata koha geograafilisi koordinaate. · Eristatakse üldgeograafilisi ja teemakaarte. Üldistuse ulatus sõltub kaardi mõõtkavast ja otstarbest, milleks kaart on koostatud. · Kaartidel kasutatakse mitmesuguseid kujutamisviise, mille kohta antakse seletused kaardi legendis. · Maakera ...
Paralleelid on kujutletavad täisringid, mis on ekvaatori tasapinnaga paralleelsed. Suurimad on nad ekvaatoril, poolustel kujutavad nad endast punkte. Geograafilist pikkust iseloomustavad meridiaanid. Meridiaani tasapind läbib Maa telge ja lõikejoon maapinnal kujutabki meridiaani. 10. Aeg ja ajavööndid. NB! tunninurk. Kuupäevaraja. Maailmaaeg ja kohalik aeg. Kella kasutamisest geograafiliste koordinaatide määramisel. -*Tõeline päikeseaeg = kohalik aeg.*Vööndiaeg = ajavööndi piires, kokkuleppeline. *Tunninurk- kui palju maakera 1tunni jooksul pöörleb ümber oma telje(360:24 = 15kraadi tunnis)tunninurk=15' *Maailmaajad on piiritletud ajaloolis-looduslike tunnuste järgi. *Kohalik aeg- 11. Kalendri mõiste, mis alusel on koostatud enamkasutatud kalendritüübid. Kuidas kujunes Euroopas kasutusel olev kaasaegne kalender ja selle nimetus. - Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Kalendri tüüdib:* kuukalender on sünkroniseeritud kuu liikumise ja
Observatooriumi inglismaal. Selle aja järgi on keskpäev, kui Päike Greenwichi kohal taevas kõige kõrgemal. Tõeline päikeseaeg = keskmine päikeseaeg + ajavõrrand. Ajavõrrand näitab tegeliku päikeseaja erinevust keskmisest, mis võib olla kuni ±17 minutit. Erinevus tekib Maa ebaühtlasest tiirlemiskiirusest ümber Päikese. Ajavõrrandi muutumist aasta jooksul näitab taevakalendril keskmine valge kõverjoon. Kohalik keskmine aeg = tõeline päikeseaeg + ajavõrrand. Vööndiaeg on ühes ajavööndis kehtiv kellaaeg. Vööndiajad erinevad teineteisest ühe täistunni võrra. Erandiks on mõned üksikud riigid (Iraan, Afganistan, India, Myanmar, Nepal) või nende osad (Kanadas, Austraalias), kus erinevus naaberajavööndi ajast on 0,5 või 1,5 tundi.Meteoroloogia ajalugu Eestis ja mujal: Ilmavaatlusi hakati Eestis tegema juba 18. sajandi lõpul. Esimeseks instrumentaalseks ilmavaatluseks Eestis võib
Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või lõuna suunas, y on kaugus koordinaatide alguspunktist ida või lääne suunas. Ristkoordinaatide väärtused võivad olla nii + kui märgiga. Polaarkoordinaadid esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. Nurki mõõdetakse kraadides (goonides), kaugusi meetrites. 11.Ajavööndid, ajasüsteemid. Tõeline päikeseaeg = kohalik aeg.*Vööndiaeg = ajavööndi piires, kokkuleppeline. *Tunninurk- kui palju maakera 1tunni jooksul pöörleb ümber oma telje(360:24 = 15kraadi tunnis)tunninurk=15' *Maailmaajad on piiritletud ajaloolis-looduslike tunnuste järgi. Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Kalendri tüüdib:* kuukalender on sünkroniseeritud kuu liikumise ja faasidega *Päikesekalender tugineb Maa tiirlemisele ümber Päikese ja pöörlemisele ümber oma telje *Kuu-ja Päikesekalender
Algmeridiaani pikkuskraad on 0°. *kuupäevaraja-on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev.Kuupäevaraja paikneb keset Vaikset ookeani enam-vähem piki 180° meridiaani. Ületades kuupäevaraja idast läände, tuleb liita 24 tundi. Vastupidisel juhul, ületades kuupäevaraja läänest itta, tuleb lahutada 24 tundi. 10. Ajavööndid, ajasüsteemid. Tõeline päikeseaeg = kohalik aeg.*Vööndiaeg = ajavööndi piires, kokkuleppeline. *Tunninurk- kui palju maakera 1tunni jooksul pöörleb ümber oma telje(360:24 = 15kraadi tunnis)tunninurk=15' *Maailmaajad on piiritletud ajaloolis-looduslike tunnuste järgi. Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Kalendri tüüdib:* kuukalender on sünkroniseeritud kuu liikumise ja faasidega *Päikesekalender tugineb Maa tiirlemisele ümber Päikese ja
Hajuskiirgust Maa atmosfääris. keskmine aeg = tõeline päikeseaeg + Päikesekiirgus atmosfääri ülemisel piiril mõõdetakse püranomeetriga. Õhurõhu mõõtmise ühikud: Õhurõhku ajavõrrand. Vööndiaeg on ühes S´=S*sin h . S´ insolatsioon suvalises Kasvuhoone effekt Maalt lähtuva mõõdetakse baromeetriga. Seda ajavööndis kehtiv kellaaeg. Vööndiajad punktis atmi ülemisel piiril. S pikalainelise (infrapunase) kiirguse
annaabi.ee 
