Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vooremaa (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Edvard Torm
Vooremaa
Vooremaa on Eesti maastikurajoon. Mille pindala on 1050 km2  . 
Vooremaast umbes viiendik on soostunud.  Voorema piirneb põhjast  
Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani mille 
pikkus on 55 km, lääne-ida suunas on selle pikkus 24km. Vooremaad  
ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte 
omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus 
on 13km ja laius 3,5 km. Suurt osa vooremaa pinnast kasutatakse 
põllumajandusmaana.
Geograafiline iseloomustus.
Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse,  Tabivere , Saare ja Tartu vallas. 
Voorestiku moodustavad ligi 100 voort  ning nende vahel asuvad piklikud 
jääkündenõod 
Kõrg – Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, 
moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud, mis on kokkuvõttes 
viljakamate muldade ja paremate metsakasvutingimustega kui Madal .
Inimtegevus.
Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates 48% 
territooriumist.
Vooremaal tänapäevani tänu üsna viljakatele muldadele kasvatatakse 
näiteks rapsi, teravilju ja vähesel määral loomasööta.
Tööstusettevõtetest tegutseb siiani Tabivere vallas Äksi villatööstus 
lõnga ja vati valmistamisega. 
Inimmõju  : pos. ja neg.
Nõukogude ajal  kujundati põllumajandusmaastikku maaparanduse ja 
mitmesuguste kultuurtehniliste töödega. Põllumajandusjuhid oskasid 
väärtustada  maastikku ja siinset eripära kui  tervikut . Jõgevamaalt 
Adaverest said alguse maastikuhoolduse põhitõed, kus liigendatud 
maastiku oluliseks osaks oli hästi hooldatud ja saagikas põld. 
Vatamisväärsused.
Elistvereloomapark.
Elistvere loomapark, mis asutati 1997. aastal, kuulub alates 2008. aastast RMK 
Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu. Loomapargis saab näha metsloomi , närilisi 
ning imetleda ümbritsevat loodust. Tänaseks on Elistvere loomapargist 
kujunenud Jõgevamaa suurim turismimagnet , pakkudes uudistamist nii lastele 
kui täiskasvanutele .
Click to edit Master text styles
Second level

Third level

Fourth  level

Fifth level
Saadjärv.
Saadjärv on suurim ja üks esinduslikumaid järvi Vooremaal, olles ühtlasi 
tähtis ka rahvaluules. 
Tuntud inimesed vooremaalt.
Alo Mattiisen
Oskar  Luts .
Viktoriin.
1) Kui suur ala vooremaast on soostunud.
2) Mille poolest erineb vooremaa madalikust (nimeta 1tunnus).
3)Mida kasvatatakse vooremaa põldudel
4) Mida oskasid väärtustada  põllumajandus juhid.
5) Millistes valdades asub vooremaa.
        Tänan kuulamast!

Document Outline

    Vasakule Paremale
    Vooremaa #1 Vooremaa #2 Vooremaa #3 Vooremaa #4 Vooremaa #5 Vooremaa #6 Vooremaa #7 Vooremaa #8 Vooremaa #9 Vooremaa #10 Vooremaa #11 Vooremaa #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Edvard Torm Õppematerjali autor
    Selles esitluses saab vastuse kõige tähtsamale küsimusele sellel teemal. Mis on Vooremaa?. Selle küsimuse vastus on kohe esimesel slaidil.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    15
    docx

    Vooremaa maastikurajoon

    Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Marian Sarapuu, Vilma Jürgen, Birgit Luiv MH I Vooremaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: lekt. Are Kaasik Tartu 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades Vooremaad üldiselt, kirjeldades seal leiduvaid pinnavorme, looduslikke tingimusi, elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus

    Eesti loodusgeograafia
    thumbnail
    26
    odt

    MAASTIKURAJOONID

    Andi Järvsoo KJ-1 MAASTIKURAJOONID Vooremaa Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 1. SISSEJUHATUS Referaat Vooremaa maastikurajoon kannab eesmärki on anda ülevaade Vooremaa maastikust. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut. Antud referaadis iseloomustatakse Vooremaad üldiselt ja sellega kaasnevaid pinnavorme. Lisaks saab infot looduslikest tingimustest, seal paiknevast elusloodusest ja inimõjudest selles piirkonnas. Vooremaa kulgemislugu on seotud mitmete Eesti rahvuseeposte ja kulturilugudega. 2.ÜLDINE INFORMATSIOON 2.1 Asend Asendi poolest asub Vooremaa Eesti idaosas. Vooremaa piirneb põhjas Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani

    Geograafia
    thumbnail
    2
    doc

    Vooremaa

    Vooremaa (ka Saadjärve voorestik) on Eesti maastikurajoon. Selle pindala on 977 km2. Vooremaast on viiendik (20,3 %) soostunud. Vooremaa piirneb põhjast Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani (pikkus 55 km), lääne-ida suunas on selle pikkus 24 km. Vooremaad, nagu nimigi ütleb, ilmestavad voorestikud ja nendevahelised nõod. Sealsete voorte omapäraks on nende suurus ja kuju: näiteks Koimula hiidvoore pikkus on 13 km ja laius 3,5 km. Suurt osa (47 %) Vooremaa pinnast (eriti voorte nõgusid) kasutatakse põllumajandusmaana. Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa Voored on mandrijää voolimisvormid, piklikud ja laugenõlvalised ning kumeralaelised künnised. Voorte pikkus ulatub mõnesajast meetrist 13 kilomeetrini (Koimula voor) ja laius 0,2­3,5 kilomeetrini. Suuremate voorte kõrgus varieerub 20­ 40 m vahemikus, ulatudes Laiuse mäel erandlikult 60 meetrini. Nende leivapätsi

    Geograafia
    thumbnail
    84
    pptx

    ,,Vooremaa''

    Vooremaa Siim Koppel 10a Vooremaa • Jääb Jõgevamaale Vooremaa • Maastikurajoonidest jääb Vooremaale Vooremaa • Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile – Vooremaa. Vooremaa • Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Vooremaa • Selle maastikurajooni pindala on 1050km2 , millest viiendik on soostunud. Vooremaa • Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod. Vooremaa • Vooremaa aluspõhjaks on Siluri ja Devoni kivimid. • Siluri kivimeid katavad Kesk-Devoni Narva lademe domeriidid, liivakivi ja savi. Vooremaa • Vooremaa üks suuremaid ja ilmekamaid viimase mandrijäätumise

    Geograafia
    thumbnail
    528
    doc

    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

    KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

    Keskkonnakaitse ja säästev areng



    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun