Värvipimedus
Värvipimedus e daltonism
Värvipimedus ehk daltonism on inimese
võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide
värvide vahel, mida teised inimesed suudavad
tajuda.
Põhjus on tavaliselt geneetiline, kuid võib olla
ka silma-, närvi- või ajukahjustus või
kokkupuude teatud kemikaalidega.
Ajalugu
1794.aastal avaldas inglise
keemik John Dalton sellel
teemal esimese uurimuse
pealkirjaga "Erakordsed
faktid värvide nägemise
kohta"
Avaldumine
See on suguliiteline ehk
X-kromosoomiga päritav
haigus, mis esineb
.................................................................................................2 AJALUGU..............................................................................................................................2 VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID............................................................................................... 3 TEKKEPÕHJUSED...............................................................................................................5 Geneetiline värvipimedus................................................................................................ 5 Omandatud värvipimedus............................................................................................... 5 SÜMPTOMID........................................................................................................................6 LEVIK....................................................................................................................................6
Värvipimedus ehk daltonism Kaisa ÕDE II 5. rühm Mis on värvipimedus? Värvipimeduseks nimetatakse haigust, mille korral ei suuda inimene eristada teatud värve. Värvipimedus võib olla kaasasündinud, ent see võib tekkida ka silma, närvi või ajukahjustuse tõttu, samuti ka kokkupuutel kemikaalidega. Kõige sagedamini esineb punarohelist värvipimedust, mis tähendab, et inimesel on raskusi punaste ning roheliste toonide eristamisega ehk tal on liiga vähe vastavaid kolvikesi (rakud, mis on tundlikud värvide suhtes) või on nede töövõime langenud.
.................................................................................................3 AJALUGU..............................................................................................................................4 VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID................................................................................................5 TEKKEPÕHJUSED...............................................................................................................7 Geneetiline värvipimedus................................................................................7 Omandatud värvipimedus............................................................................... 7 SÜMPTOMID........................................................................................................................8 LEVIK....................................................................................................................................8 UURINGUD JA DIAGNOOS................
VÄRVIPIMEDUS VÄRVIPIMEDUS Värvipimedus ehk daltonism on osaline või täielik võimetus eristada värvuseid. Värvipimedus on seotud kolvikeste (valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemise ja ruumilise lahutusvõimega) häirega tajuda erinevate lainepikkustega valgust. AJALUGU Esimesena kirjeldas värvipimedust John Dalton, kelle nimest pärineb ka sõna daltonism. 1794. aastal avaldas ta uurimuse pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta." Temal endal oli deuteranoopia (rohelise värvi tajumise võimetus), mille ta avastas puu otsast õunu korjates.
DALTONISM Referaat 11a Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................................3 2. Mis on värvipimedus?.......................................................................................................4 3. Tekkepõhjused...................................................................................................................5 4. Diagnoosimine ja ravivõimalused.....................................................................................6 5. Kokkuvõte.........................................................................................................................7 6
JUHENDAS: LAIVE JÜRIMAA KLASS: 9.A 2018 Sissejuhatus Ma valisin selle teema sest, ma tahtsin nende haiguste kohta rohkem teada ja neid lähemalt uurida. Ma sooviks teada kuidas need haigused tekivad. Ma tahan teada täpselt, mis haigustega on tegu ja kuidas neid ravida. Värvipimedus Värvipimeduseks nimetatakse haigust, mille korral ei suuda inimene eristada teatud värve, sagedamini rohelisi ning punaseid toone. Enamjaolt on värvipimedus kaasasündinud haigus, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel. Enamikul värvipimedatest isikutest on siiski see haigus vähehäiriv. Olenevalt värvipimeduse vormist on häiritud erinevate värvide nägemine/eristamine Värvipimedus võib avalduda väga erinevate vormide ning raskusastmetega. Kõige sagedamini esineb puna-rohelist värvipimedust, mis tähendab, et inimesel on raskusi punaste ning roheliste toonide eristamisega ehk tal on liiga vähe vastavaid
7. Pärilike haiguste ravi 8. Mittepärilikud haigused 9. Kasutatud allikad 1. Sissejuhatus Haigused eksisteerivad: mittepärilikud, pärilikud või päriliku eelsoodumusega. Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Nakkushaigused on mittepärilikud haigused. 2. Pärilikud haigused Pärilikud haigused tekivad mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel. Näiteks kurtus, hemofiilia, lühinägelikkus, daltonism. Daltonism ehk värvipimedus. On eriti levinud eurooplastel(ca 8% meestest). Värvipimeduse vormist olenevalt on häiritud erinevate värvide nägemine sinise ja rohelise ning violetne ja punane või rohelised, oranzid, kahvatu punased ja pruunid toonid. Hemofiilia on üsna harvaesinev, peamiselt meestel avalduv haigus. Hüübimisfaktori puudulikkuse tõttu häirub vere hüübimine, mis avaldub verejooksudena ja/või kauakestva veritsusena. Geen,
langeva valguse hulka. Silmamuna ehitus: silmamuna koosneb kestadest ja sisust. Silmamunast suurema osa täidab klaaskeha läbipaistev geel ekstratsellulaarvedelikust ning selles kolloidselt lahustunud kollageenist ja hüaluroonhappest. Silmakestad: fibrooskest, soonkest, ripskeha, pärissoonkest, võrkkest e reetina, pigmentepiteel, sensorirakud, horisontaalrakud, bipolaarsed rakud, ganglionirakud. 7. Värvuste nägemine ja värvipimedus Inimene suudab eristada umbes 160 värvust. Lisaks sellele suudame tajuda värvuste intensiivsuse (heleduse) eri astmeid, samuti värviküllastusastmeid. Kuna need tegurid võivad ühineda erinevalt, on erinevaid värvivarjundeid väga palju. Kolvikesed, mis on silma võrkkestas paiknevad valgustundlikud rakud, on seotud värvuste nägemisega. Koos kepikestega võimaldavad nad nägemist. Värvuste nägemist võimaldavad olvikesed
Kõik kommentaarid