Tulipa
Tulbid kuuluvad liilialiste sugukonda. Looduslikuks levialaks on Euraasia stepid (lage maa) ja Sise- Aasia mäestikud. Euroopasse jõudsid
tulbid 16.sajandil, Hollandisse 1593 .aastal. Hollandis võttis
võimust tõeline "tulbihullus", polnud harvad juhtumid,
kus uue tulbisordi mugula eest maid ja maju maha müüdi.
Eestisse jõudsid tulbid
18.sajandi lõpul, levides tasapisi mõisaparkidest ka
taluõuedele.
Tulbid vajavad hea drenaaziga kergemat, parasniisket
rammusat neutraalset(happelise ja hapetu vahepealne) või leeliselist
(happe vastasus ) mulda. Sibulad on soovitav iga kahe aasta tagant
välja kaevata, kuivatada ja tagasi istutada . Suurepärase tulemuse
saab, kui istutada tulbid aeda rühmadesse-nii moodustavad nad
rõõmsaid värvilaike. Tulbid sobivad ka ajatamiseks, samuti saab
neist häid lõikelilli.
Tulbid paljunevad
vegetatiivselt(sibulatega paljunemine). Arvamus, et tulpide värvimuutus on tingitud omavahelisest tolmlemisest, ei vasta tõele.
Värvimuutuse põhjustab hoopis viirushaigus. Selle vältimiseks
tuleb haige sibul viivitamatult eemaldada.
Tulbid on meie aedades ühed
pottides ning kastides ajatatuna. Tuntumad sordid on: Candela, Concerto, Juan, Madame Lefeber, Orange Brilliant, Princeps jt. Greigi tulbid on enamasti kirjude või triibuliste lehtedega. Nad on looduslikult levinud Turkestanis, kust 1872. a toodi esmakordselt Euroopasse ning on nüüd väga laialdaselt aretatud. Greigi tulpide õied on tavaliselt punased, kollased ja valged, kombineeritud kirjude lehtedega. Õied avanevad täielikult päikesepaistel. Tuntuim greigii tulp on Red Riding Hood, mis naturaliseerub vaevata ka Eesti oludes. Keskmine kõrgus 20 - 30 cm ja sibulate vahekaugus istutamisel 10 cm. Tuntumad sordid: Cape Cod, Oratorio, Plaisir, Sweet Lady, Oriental Beauty, United States jt. Muud liigid, teisendid ja sordid. On sorte, mille vars võib haruneda mitmeks väiksemaks, neist iga haru otsas kaunis õis. Sõltuvalt emasibula suurusest ja sordilistest omadustest võib nõnda kasvada 3 - 7 haru
pindmise juurestikuga. CIMICIFUGA SIMPLEX - LIHT-LURSSLILL • Tumedate pronksjate lehtede vahele tekivad augustis-septembris ‘Brunett pikad valgete õitega e’ lõhnavad õisikud, väga efektne ja dekoratiivne taim kasvab kuni 150cm kõrguseks. Eelistab kasvamiseks poolvarjulist kuni varjulist, niiske mullaga kasvukohta. Tulipa sylvestris TULIPA – PEREKOND TULP • sibullillede perekond liilialiste (Liliaceae) sugukonnast, kuhu Tulipa pulchella - kaunis kuulub ca 100 liiki, mis looduslikult on tulp peamiselt levinud Euraasia steppides ja poolkõrbeis, sh. Sise-Aasia mäestikes. Tulbi sibul uueneb igal aastal ja moodustab palju tütarsibulaid. Vili on kolme pesaline kupar. Tulp sisaldab mürgist alkaloidi tulpiini. NARCISSUS – PEREKOND NARTSISS • Nartsiss (Narcissus) on
Kõik kommentaarid