Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Kristjan Harkman ELEKTROTEHNIKA Iseseisev töö Juhendaja Jaan Peetso Tartu 2014
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond PNEUMAATILISED JUHTIMISKOMPONENDID JA TÄITURID Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2013 SISSEJUHATUS Selleks, et suruõhu abil teha meile vajalikke operatsioone on vaja täitureid, mille abil muudetakse elektriline, hüdrauliline või pneumaatiline energia valmistustööks kasuta- tava masina mehhaaniliseks liikumiseks (füüsikaliseks tööks). Pneumaatiliste täiturite rakendamiseks on vajalikud juhtimiskomponendid, mille ülesandeks on vajalike juhtimissignaalide tekitamine, täiturite liikumiskiiruse, suruõhu rõhu reguleerimine ja muude juhtimisoperatsioonide täitmine pneumosüsteemides. [1.] 1. PNEUMAATILISED JUHTIMISKOMPONENDID 1.1Pneumaatiliste juhtimiskomponentide klassifikatsioon · Pneumojaotid ehk suunaventiilid · Drosselid ehk voolu
Kool kus õpid Osakond või klass kus käid Ees-perekonnanimi TÖÖ PEALKIRI Referaat Juhendaja: ees-perekonnanimi Tartu 2014
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond Argo Sass Ülevaade Tartu trükitööstusest Referaat Juhendajad Ando Kaldalu Tartu 2013 Meie õppegrupi õppekavasse lisati enne kooli lõppu huvitav aine: ,,Sissejuhatus trükitehnoloogisse." Kuna mina isiklikult olen varasemalt töötanud u. pool aastat Tallinnas Printalli trükikoja ehitusel elektrikuna, siis oli mul enne kursust väike ettekujutus trükiseadmete ja trükikodade ehitusest, aga trükiseadmete täpsem ja detailsem ehitus pakkus palju huvi. Samuti oli kursuse jooksul väga õpetlik kuulata loenguid erinevate trükitehnoloogiate kohta. Esiteks külastasime Kroonpressi trükikoda Tähe tänaval. Kroonpress on 1990. aastal asutatud Baltikumi juhtiv trükikoda. Tänaseks trükib see trükikoda väga palju Eesti ajakirjandusturul ringlevast pabermeediast ning peale selle müüb oma toodangut üheksas välisriigis. 2012. aastal moodu
Tartu Kutsehariduskeskus Tööstustehnoloogia osakond RIHMÜLEKANNE Iseseisev töö Juhendaja Tartu 2012 1. 1. RIHMÜLEKANNE Rihmülekanded on mehaanilistest ülekannetest ühed vanimad. Rihmülekanne koosneb kahest või rohkemast rihmarattast, mis on kinnitatud võllidele, ja nendele asetatud lõputust rihmast ning rihma pingutamise ja ohutuse seadmeist. Liikumin ekantakse üle rihma ja rataste vahelise hõõrdejõu toimel. Et tekiks hõõrdumine peab rihm olemna pingutatud. Rihmülekannet kasutatakse põhiliselt siis, kui võllide vahekaugus on suur ning ülekanded ei nõua rangelt konstantset ülekandearvu (välja arvatud hammasrihmülekanne). Tänapäeva rihmülekannete võimsus ei ületa tavaliselt 50 kW, kuid leidub ka ülekandeid võimsusega 1000 kW. Joonis 1 Rihmülekanne. Joonis 2 Klassikaline kiilrihmülekanne
Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 2 JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUSE KIRJALIKE ÕPILASTÖÖDE KOOSTAMISE JUHEND............................................................................................................................. 3 1. Üldnõuded.................................................................................................................. 3 2. Tiitelleht....................................................................................................................... 7 3. Sisukord ..................................................................................................................... 8 4. Tabelid...................................................................................................................... 10 5 Joonised................................................................................................
Osakonna nimi Eesnimi Perenimi TÖÖ PEALKIRI Töö liik Juhendaja Nimi Perenimi Tartu 2009 1. VORMISTAMINE 1.1. Üldnõuded Tartu KHK õppekavade kohaselt koostatavad kirjalikud tööd (referaat, kursusetöö, lõputöö, praktika aruanne) vormistatakse teadustööde nõudeid arvestades. Töödes on kindlad alajaotised järgmises järjestuses: · Tiitelleht · Sisukord · Sissejuhatus · Sisu peatükkidena · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus · Lisad (vastavalt vajadusele) Õpilastööde vormistamisel tuleb järgida järgmisi üldisi nõudeid. 1. Töö trükkida arvutil Wordi või Writeri dokumendina formaadis A4 lehe ühel küljele. Esitada pehmes köites. 2. Lehe servadele jätta vaba ruumi järgmiselt: vasakul 4 cm, paremal 2 cm ja üleval ning all 3 cm
Sisukord (näidis) Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 Loovtöö vormistamine Tartu Mart Reiniku Koolis 1. Milleks me toitu vajame? ..................................................................................................... 4 1. Lehekülje häälestus 2. Koolitoit Eestis. .................................................................................................................... 5 1.1. Loovtöö vormistatakse arvutis A4-formaadis paberile ja paberi suund on (üldjuhul)
Kõik kommentaarid