Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Soomlaste representatsioon Eesti meedias (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


Rahvusrühma representatsioon
Soomlased
Valisin rahvusrühmaks soomlased . Eestlastel ja soomlastel on olnud läbi ajaloo justkui side. Tsiteerides Soome välisministrit Alexander Stubbi: „Oleme vennasrahvad, meil on ainulaadne suhe, oleme kui kaks ühesugust marja, nagu kaksikud.“ [1]
Lugesin läbi mitmeid artikleid soomlaste kohta ning sattusin väga erinevate arvamuste peale. See on ka loogiline, sest on raske tervet rahvust üldistada. Siiski märkasin põhiliselt positiivseid artikleid, mis seavad soomlased justkui eeskujuks eestlastele. See on põhjendatav sarnase minevikuga ning Soome majandusliku edumaaga Eesti ees. Seega elatakse tihti kaasa soomlaste sportlaste võitudele, kui eestlastel eriti hästi ei lähe. Ühine on isegi hümni meloodia.
[8] http://arvamus.postimees.ee/2703136/paeva-karikatuur-soomlaste-room-on-ka-meie-roo m
Üldiselt on artiklis „meie“ rollis eestlased ja „nende“ all on soomlased. Mõne artikli puhul tundus, et piirid kadusid ja ka soomlased võeti „omaks“. Üldiselt on artiklites kajastatud soomlased abivalmid ja targad. Jääb mulje, et tuntakse, et ollakse soomlastele „võlgu“ abi eest kogu ajaloo vältel. Ene Paljula kirjutab oma artiklis järgmiselt: „Oleme soomlastele võlgu. Me oleme neile võlgu raha ja me oleme neile võlgu moraalse toetuse eest. Pole siin midagi pirtsutada, et
Vasakule Paremale
Soomlaste representatsioon Eesti meedias #1 Soomlaste representatsioon Eesti meedias #2 Soomlaste representatsioon Eesti meedias #3 Soomlaste representatsioon Eesti meedias #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor NoOneThere Õppematerjali autor
Lühike kokkuvõtte, milline on soomlaste representatsioon Eesti meedias. Lisatud pildid ja viited.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Soome

loodus, vaikus ja saun. Saunas käiakse nii perekonnaliikmete, sõprade kui ka äripartneritega. Ka tähtsaid poliitilisi kõnelusi peetakse mõnikord saunas! Tasub meeles pidada, et igal inimesel on oma kultuuritaust, mis mõjutab tema viisi asju näha. Kui püüda mõelda asja teise inimese seisukohast, siis on teda lihtsam mõista. Kui sa ei saa millestki aru, siis küsi julgesti. Kui rääkida avameelselt ja ausalt, juhtub võõriti mõistmisi vähem. Soomlaste jaoks olulised asjad: · Täpsus on Soomes väga tähtis. Ära hiline kohtumisele, sest seda peetakse Soomes väga ebaviisakaks. Tule õigel ajal! · Soomlasega rääkides ära kõrgenda häält, eriti avalikus kohas! Liiga valjuhäälset kõnet peetakse ebaviisakaks, kuna soomlased ise on rahulikud. · Vaata oma vestluskaaslasele otse silma. Maha või mööda vaatamist peetakse Soomes ebaaususe märgiks. · Kui külastad oma soome sõpru, teata sellest ette

11.klass
thumbnail
3
docx

Soome kombed ja tavad

Kuna nii Eestiski ja Soomeski tuli paaraastat tagasi euro ,siis igatevad ka soomlased tagasi oma marke nagu eestlasedki oma kroone.Soomlased kurdavad väga eurode üle,sest sellega läks neigi elu kalliks nagu meie maal. Soomlastele pole iseloomulik ebaolulise jutuajamine, neile on pigem tähtis vaikuse kuulamine ,kui tühine jutt. Soomlased kuulavad juttu väga hoolikalt.Täpselt sama teevad ka eestlased. Soomes on väga oluline sprot,eriti tähtis on soomlaste spordisaavutused. Neile meeldib, kui teiste riikide inimesed nende tublisid sportlasi või kultuuriinimestega ning saavutustega kursis on. Soomlastele pakub huvi, mida mujal maailmas nende riigist kirjutatakse ning kuidas teised suhtuvad nende riiki. Nagu enamus eestlastestki on suur osa soomlastest luterlased. Samuti on mõlemas riigis võimalus saada kirikuõpetajaks ka naistel. Usk soomlaste ja eestlaste elu igapäevaselt ei mõjuta.

Soome keel
thumbnail
17
ppt

Uurali keelkond

Me näeme maailma sarnaselt ja see loob eelduse teineteise mõistmiseks. Meid ümbritsev elus ja eluta loodus pole materjaliks vaid partneriks. Enamikule meie hõimurahvaste kultuuridest pole omane agressiivsus. Uurali keelte kõnelejaskonna asualad tänapäeval Tänapäeval on ainult kolmel uuralikeelsel rahval oma iseseisev riik. Vastav uurali keel on elanikkonna enamiku ning ühtlasi riigikeeleks. Nendeks on Soome, Eesti ja Ungari. Teised uurali keeled on väiksemad ja vähemuskeelteks erinevates riikides. Uurali rahvad erinevad nii rassilt, usundilt kui kultuuritüübilt. Rassid: Läänepoolsed soomeugrilased on europiidid. Siberis elavad handid ja mansid, ungarlaste lähimad sugulased nagu samojeedidki on uurali rassi esindajad, milles on nii europiidseid kui mongoliidseid jooni. See kõik lubab oletada, et rassism peaks oma

Eesti keel
thumbnail
4
docx

Eakate representatsioon meedias

Eakate representatsioon meedias 2. Diskussiooniseminar Carina Peet Valisin teise diskussiooniseminari teemaks eakate inimeste representatisooni meedias, kuna Eestis on vananev rahvas ning eakate osakaal on märkimisväärselt suur. Olgugi, et vanureid on palju, on nendele suunatud või neid hõlmavaid artikleid suhteliselt vähe. Populaarsetes ajalehtedes nagu Postimees ja Eesti Päevaleht neid artikleid praktiliselt ei leidugi ning kui leidub, siis on need enamasti halvatoonilised. Leidub palju selliseid lugusid, kus eakad on põhjustanud kas mingi avarii (1) või siis on nad näiteks petta saanud (2). Kolmas teema, mis ilmselt kõige rohkem eakaid inimesi puudutab, on pension ning kas seda tõsta või mitte. Artiklites mõeldakse "meie" all ilmselt nooremapoolseid töövõimelisi stabiilse sissetulekuga

Ühiskond
thumbnail
12
odt

KOKANA välismaale tööle

Laeva pilet Tallinn-Helsingi on 28 € . Helsingis saab sõita bussidega, trammidega ja metrooga. Kui lähed soome tööle siis elamisvõimalusi broneerib ülemus või sa pead ise otsima üüri korteri. 1.1 Riigi üldandmed Soome Vabariik on riik Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel, üks Põhjamaadest. Soome piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri). Lõunas on teisel pool Soome lahte lähim riik Eesti. Soome pindala on 338 430,53 km² (303 892,46 km² maad, 34 538,07 km² siseveekogusid[1]). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu. Soome on Euroopa riikide hulgas territooriumi suuruselt kaheksandal kohal.Soome on üsna hõredalt asustatud (kõige väiksema rahvastiku tihedusega riik Euroopa Liidus), rahvastiku enamik elab riigi lõunaosas. Rahvaarv on 5,4 miljonit, kellest umbes üks miljon elab Suur- Helsingis. Põhiseaduse järgi on riigikeeled soome (2012

Kokk
thumbnail
2
odt

Eesti pagejad

Eesti pagejad Lahkumine Eestis sai alguse juba 1939, kui osa eestlasi koos sakslastega ümberasus läände. 1941. aastal lahkus veel eestlasi ja sakslasi. Kõige enam põgenes Eestist inimesi ära aastal 1944, kui Eesti aladele tungiva Punaarmee eest põgenes umbes 80000 inimest läände. Põhjus selliseks suureks põgenemiseks oli see, et Eestis oli väga palju inimesi arreteeritud, hukatud ja mitmeid tuhandeid inimesi oli küüditatud juba selleks ajaks. Seda suurt põgenemist on nimetatud ka paadipõgenemiseks, kuna põgeneti peamiselt paatidega. Väga paljud eestlased põgenesid Rootis. Mindi paatidega Soome ja sealt edasi Rootsi. Soomlased

Ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun