Seminaritekst J.S.MILL „Vabadusest“ (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Mill J-S Vabadusest

Ühiskonna võimu piiridest… Autori püstitatud küsimused: Kui kaugele ulatub üksikisiku suveräänne õigus ise enda üle otsustada? Kust algavad ühiskonna õigused? Milline osa inimelust peaks kuuluma üksikisikule ja kui suur osa ühiskonnale? Seminaris: Milline osa elust kuulub üksikisikule ja milline osa kuulub ühiskonnale? Antud artikli põhiväide on: Üksikisik võib oma tegudega teisi kahjustada või ebapiisavalt teiste heaoluga arvestada ka siis kui ta seadusega fikseeritud õiguste rikkumiseni ei lähe. Seminaris: V1 Kui inimese käitumine puudutab vaid teda ennast, siis ühiskond ei tohiks sekkuda. V2 Kui tegude tagajärjed kahjustavad teisi, siis tuleb seaduslikult sekkuda. Põhilised argumendid väite kinnituseks: Nii pea kui midagi inimese eluviisis kahjustab teiste huve, on ühiskonnal õigus kohut mõista ning asuda arutama küsimust kas üldine heaolu asjasse sekkumisest võidab või ei. Inimesed on kohustatud üksteist abistama hea halvast eristamisel

Filosoofia põhiprobleemid

2

docx

Kokkuvõte - Vabadusest - John Stuart Mill

Vabadusest John Stuart Mill 1) Teksti teema ja autori uurimisprobleem UP: Milline osa elust kuulub üksikisikule ja millline ühiskonnale 2) Väited Põhiväide: niikaua kui inimese teod ei kahjusta teisi, ei tohi inimest seaduslikult karistada V2: Teiste suhtes kahjulikke tegusid tuleb seaduse jõul karistada Üksikisik võib oma tegudega teisi kahjustada või ebapiisavalt teiste heaoluga arvestada ka siis kui ta seadusega fikseeritud õiguste rikkumiseni ei lähe. 1) Vabaduse piiramise põhimõte “Mina vaatlen kasu kui ülimat eesmärki kõikide eetiliste küsimuste puhul; aga ma pean silmas kasu kõige laiemas mõttes, lähtudes inimese kui areneva olendi püsihuvidest. Ma väidan, et need huvid lubavad spontaanset individuaalsust välisele kontrollile allutada ainult sellise tegevuse korral, mis riivab teiste inimeste huvisid” 2) Vabaduse põhimõtte kehtivuse piirid “Vaevalt on vist vaja li

Filosoofia

34

pdf

Ettevalmistus eksamiks

SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, mida on o

Ajalugu

34

docx

Kommunikatsioonieetika eksam

Kommunikatsioonieetika eksam 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist, mis ei ole kirja pandud, kuigi see võib olla kõigile teada ja ka kõikide poolt järgitav. Viimasel juhul on tegemist pigem tavamoraali, südametunnistuse vms. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: normatiivsed (sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodatakse); väärtustele tu

Eetika

28

doc

Ärieetika

· asjad hakkavad valitsema inimeste üle. Vabadus toob kaasa kannatusi, piinu, hirmu, valu. Kedagi ei saa sundida olema vaba. Kapitalism oma olemuselt lubab positiivset tegutsemisvabadust, nõuab enesekriitikat, kohusetunnet, sisendab eneseusku. Tegelikult aga tunnevad paljud inimesed üksindust, hirmu homse ees. On kaks võimalust: · võidelda positiivse vabaduse eest, arendada intellektuaalseid ja emotsionaalseid võimeid; · loobuda vabadusest, leida õnn maailma ja mina vastuolu kaotamises. Tänapäeval on " põgenemine vabaduse eest " üsna tavapärane: "Põgenemine autoriteeti" · masohhismi ­ lasta end füüsiliselt ja/või vaimselt alandada, tunda mõnu välisjõudude meelevallas olemisest; · sadismi ­ valitseda ja võimutseda teiste üle (ka emotsionaalses ja intellektuaalses mõttes). "Põgenemine mugavusse" ­ paljude nn. normaalsete inimeste poolt valitav tee muutuda selliseks nagu kõik

Ärieetika

11

docx

Ärieetika eksamiküsimused

· Toetab tootmise efektiivsuse tõusu 4. Millised on utilitarismi põhilised puudused? · Ei pruugi märgata pikaajalisi mõjusid ja tagajärgi · Vähemused võivad osutuda kannatajateks enamuse türannia käes · Kulukas ja aeganõudev analüüs, et ära kuulata kõik inimesed, seega osad kipuvad ikka välja jääma · Soovitav tulemus saavutatav negatiivsete vahenditega · Suurim hüve on veider mõiste 5. Kuidas püüdis Benthami utilitarismi-teooriat täiustada J.S.Mill? J.S. Mill liigitas hüved-valud kõrge- ja madalakvaliteedilisteks ning sellega viis ta utlitarismi sisse kaalutud lähenemise: väike kogus kõrgekvaliteedilist hüve võib üles kaaluda suure koguse madalakvaliteedilist. Näiteks vägivald on nii kõrgekvaliteediline pahe, et see kaalub üles igasuguse hüve, mis sellest saada võib. 6. Milles seisneb Kuldne Reegel? Kas see kuulub teleoloogilise või deontoloogilise eetika alla? Miks?

Ärieetika

25

odt

Eetika alused

EETIKA ALUSED Mis on eetika? Näited eetikaküsimustest: Kas meil on absoluutseid kohustusi? Milliseid? Kas hea ja halb, õige ja väär sõltuvad teo tagajärgedest? Mis on hea elu? Mis iseloomustab head inimest? Moraalifilosoofia Moraal ­ ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraalifilosoofia ­ süstemaatiline püüe mõista moraaliga seonduvaid mõisteid ning õigustada/põhjendada moraaliprintsiipe ja ­teooriaid. Eetika ­ teadus/õpetus moraalist, moraalifilosoofia. Pojmanil: moraal koos moraalifilosoofiaga. Etümoloogia (eetika ­ kr k) (ethos , lühikese `e'-ga) ­ komme, tava, harjumus ( thos , pika `e'-ga) ­ karakter, iseloomuomadus Aristotelese eetika ( thikos ) oli uurimus iseloomuomaduste, s.t loomutäiuste ja pahede üle, õpetus heast iseloomust ja käitumisest. Etümoloogia (moraal ­ ld k) mos (pl mores ) ­ tõlge nii kreeka ethosele kui thosele , kuid see ladina sõna tähistab eelkõige kombeid, tavasid. `Moraal' keskendub seega eelkõi

Eetika alused

59

pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Vabakirikud, usuvabadus ja ühiskond: Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse * A. Kilp * KUS 2010 Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse Mõned mõisted Fileo sofia on ,,tarkusearmastus". Tarkus on teatud liiki teadmine. Kui antiikajal hakati mõtisklema maailma üle, siis nimetatigi seda teadmiste otsingut ,,filosoofiaks". Filosoofia abil püütakse niisiis saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia käsitlusobjektiks on seetõttu just igapäevaelu. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed. Filosoofia tegeleb küsimustega, kuidas me seda maailma tunnetame ja mida me oleme suutelised sellest teadma ­ rõhuasetusega ,,kuidas me mõtleme", mitte aga ,,mida me teame". Osadele meie jaoks vägagi ,,elulistele" k?

Õiguse filosoofia

Kommentaarid (0)