Samblad ja samblikud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

pptx

Looniidu esitlus

Looniit Karl Eensaar Madis Anton Kaspar Konist sept. 2012  Sissejuhatus Looniit- loopealne, alvar ja aru. Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis. Aluskivimiks on lubjakivi  Taimkate Kidur, kuid väga liigirikas Palju käpalisi, haruldasi õistaimi Samblad ja samblikud Kadakas, arukask, mänd jt.  Loomastik Spetsiifilist loomastikku pole alvaritel välja kujunenud Kariloomad Haruldased putukad Närilised Vähe varjupaiku suurematele loomadele Linnud( kiivitaja, punajalg-tilder, kanepilind, kivitäks)  Tekkimine peamiselt sekundaarse tekkega kujunenud kunagistest põldudest karjatamise tõttu vähesel määral on primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

10

docx

MTÜ-de kirjeldus

Hendrik Aarna Kodutöö MTÜ Perede ja Laste Nõuandekeskus On 2007. aastal loodud teenuste, koolitus- ja kompetentsikeskus, mis aitab oma tegevustega kaasa lastega perede ning kohalikes omavalitsustes laste ja peredega töötavate spetsialistide toetamisele. Eesmärk – Eesmärgiks on lastekaitsealase ja peresid toetavate tegevuse edendamisele kaasa aitamine. Senine tegevus - osutanud teenuseid (nõustamine, perekonnapsühhoteraapia, kunstiteraapia, lepitus) , korraldanud koolitusi (sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, õpetajad, sotsiaalvaldkonnas teenuste osutajad, psühholoogid) , kirjastanud teemakohaseid trükiseid, teevad koostööd vabaühenduste, riigi ja omavalitsusorganitega, võtavad osa koos nendega koostatud ühisprojektidest ja programmidest, korraldavad arenduspäevi ja üritusi lähtudes tegevuse eesmärkidest, teostavad koostöös avalikõiguslike juriidiliste isikutega uurimusi , teosta

Ettevõtte majandusõpetus

11

doc

DMC SOUTH-ESTONIA

Tartu Kutsehariduskeskus Tko09 Egle Erm DMC SOUTH-ESTONIA Praktikaaruanne Juhendaja Liis Pärtelpoeg Tartu 2011  SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. PRAKTIKAKOHA KIRJELDUS.................................................................................4 2. ETTEVÕTTE PLUSSID JA MIINUSED.....................................................................5 2.1. Plussid.....................................................................................................................5 2.2. Miinused.................................................................................................................5 3. PRAKTIKAKORRALDUS...........................................................................................6 3.1. Praktikandi vastuvõtmine

Turism

17

doc

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused

Picus canus Hallpea-rähn III Stox uralensis Händkakk III Tetrao tetrix Teder III Tetrao urogallus Metsis II Tetrao bonasia Laanepüü III Turdus viscivorus Hoburästas III Tabel 5. Samblad Ladina keelne nimetus Eesti keelne nimetus Kaitsekategooria Lophozia perssonii Perssoni lõhiksammal II Tortula lingulata Keeljas keerik III Tabel 6. Samblikud Ladina keelne nimetus Eesti keelne nimetus Kaitsekategooria Dimerella lutea Virvesamblik, kollane II Võõrliikidest esineb Sosnovski Karuputke (Heracleum sosnowskyi) (Tori 2015a).

Keskkonnakaitse

11

docx

Venemaa

Venemaale kuulub suur hulk saari: Põhja-Jäämeres Franz Josephi maa (ligi 100 saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis ­ Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin. VENEMAA TAIMESTIK Paikneb aladel, mis praktiliselt langevad kokku kliimatsoonidega. Põhjaregioonis asub tundra, kus kasvavad samblad ja samblikud, põõsad, vahest kääbuspuud. Praktiliselt paikneb terve regioon igikeltsi tsoonis, mis ei võimalda kõrgema taimestiku arengut. Metsad täidavad kaks viiendikku Venemaa territooriumist ning suurem osa metsadest asetseb riigi Aasia aladel. Taiga ­ väga suur okaspuumets, milles vaid kohati leidub lehtpuid ­ lauib tundrast lõunapoolsemal alal praktiliselt kuni Siberi lõunapiirini. Siberi taigas kasvab umbes pool kogu maailma pehme puidu varust. Peamiselt on need kuused, seedrid, lehised

Geograafia

18

pptx

Jäätmete taaskasutamine. Võimalused ja tegelikkus. Ohtlikud jäätmed. Mida peaks teadma tavainimene.

Jäätmete taaskasutamine. Võimalused ja tegelikkus. Ohtlikud jäätmed. Mida peaks teadma tavainimene. 11.klass  Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete Click to edit Master text styles valmistamiseks või energia Second level saamiseks. Third level Fourth level Eesmärk: loodusvarade Fifth level säästmine, energia säästmine, õhusaaste vähendamine ja prügilate arvu vähendamine.  Taaskasutamise võimalused Tähtsaim eeltingimus: Click to edit Master text styles jäätmete sorteerimine ja Second level kogumine.

Keskkonnakaitse ja säästev areng

22

docx

Lepatriinulased Referaat

Lepatriinula sed  Karl Kristjan Tamm Lepatriinula sed Tallinna 21. Kool Karl Kristjan Tamm  6B Klass 2013 Sisukord Sissejuhatus lepatriinulastest.................. 2 Lepatriinud.................. 3 Välimus.................. 4 Paljunemine.................. 4 Tuntus.................. 5 Kokkuvõte koos toiduahelaga.................. 6 Kasutatud kirjandus ja pildid.................. 7  Lepatriinula sed Lepatriinulased on eriperekondadesse kuuluvad mardikad. Nad hävitavad Kilp- ja lehetäisid, lehekirpe ning võrgendilesti-on seega kasulikud. Vähesed liigid on ka taimetoidulised. Nende vastsed sarnanevad kartulimardikaga. Nende hemolümf on mürgine, seega enamus putuktoidulisi loomi neid ei söö. Lepatriinu vastne  Lepatriinud Lepatriinulased (Coccinellidae) on p

Eesti putukad

76

pdf

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID

vastu Tartu Ülikool Õigusteaduskond Tallinnas PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: Esitamise aeg: ● Hooldusõiguse kuuluvus ● Hooldusõiguse teostamine ja muudatused 4.03.2020 Kell 16.00 ● Suhtlusõigus 3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas Heli lapse sünnitõendi ja Raju isaduse omaksvõtu avalduse ja Heli vastava nõusoleku. Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja

Perekonna- ja pärimisõigus

Meedia

Kommentaarid (0)