Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Revolutsiooniline vabariik (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Vabariigi väljakuulutamineKuningavõimu kukutamise järel hakati ette valmistama uue rahvaesinduskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist,põhiseaduse koostamiseks1792a toimusid valimised:ülekaalu pooldajad .22 sept kuulutati prantsusmaa(Pr) vabariigiks.kõige mõjukamaks rühmituseks oli žirondiinide rühmitus(esialgu)-esindasid jõukamate huve Jakobiinide(J) radikaalse suunaesindajad( Robespierre . Danton , Marat )toetusid pariisi kesk ja väike kodanlusele. Žirondiinid (Ž) pidasid vabariigi väljakuulutamist Revolutsiooni lõpuks. Jakobiinid pidasid aga

Revolutsiooniline vabariik #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kätlin Viilukas Õppematerjali autor
1 lk

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Prantsuse Revolutsioon

1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati-kukutati jakobiinide diktatuur 9.november 1799-lõppes Prantsusmaa revolutsioon. Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Rahvuskogu-kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Asutav kogu-rahvuskogu, millega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Seadusandlik kogu-keskne riigivõimuorgan, kuhu valiti kokku 745 saadikut. Rahvapäästekomitee-jakobiinide komitee Giljotiin-uudne tapamasin(pea võetakse maha) Direktoorium-täidesaatev võimuorgan Rojalistid-kuningavõimu pooldajad

Ajalugu
thumbnail
13
doc

Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas

Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa

Ajalugu
thumbnail
10
doc

Suure prantsuse revolutsiooni juhtkujud

Kuusalu Keskkool SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI JUHTKUJUD Referaat Annaliisa Ande Adler 8a klass Kuusalu 2015 Suur Prantsuse Revolutsioon toimus 1789-1799 Prantsusmaal. See on üks tuntumaid revolutsioone. Revolutsiooni eesmärgiks oli teha lõpp absoluutsele monarhiale ja tagada kõigi inimeste põhiõigused. Ajaloos enim mainitud juhtkujud on olnud Louis XVI, Jean-Paul Marat, George Jacques Danton ja Maximilien Robespierre. Louis XVI Louis XVI oli revolutsiooni puhkemise ajal Prantsusmaa kuningas. Louis XVI abiellus 1770.aastal austrialasest hertsoginna Marie-Antoniette’iga.

Ajalugu
thumbnail
9
ppt

Prantsuse revolutsioon

Koostanud:Liisgren Pärnsalu 8.c REVOLUTSIOONI TEKKE PÕHJUSED Esiteks valgustusest tingitud despoootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika. Teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning majanduskriisi. Kolmandaks seisuste ebavõrdsus ja kuninga priiskav eluviis. Valitseva kuningapaari saamatust riigi ja enese maine kujundamisel ning nende täielikku ükskõiksust selles suhtes. Seisuste ebavõrtsus Seisused Prantsusmaal Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks: 1) I seisus, mille moodustasid vaimulikud (1%) 2) II seisus, mille moodustasid aadlikud (2%) 3) III seisus, kuhu kuulus ülejäänud rahvas (97%) I seisus II seisus III seisus Vaimulike ja aadlikke käes olid kõik tähtsamad riigiametid, 1/3 maavaldustest ja nad ei pidanud makse III seisuse õlgadele langes maksukoorem Kokku kutsuti generaalstta

Ajalugu
thumbnail
10
ppt

Prantsuse revolutsioon

Revolutsiooni lõpp · Kui Direktooriumi võim nõrgenes, muutusid rojalistid järjest aktiivsemaks, et taastada monarhia · Napolèon Bonaparte surus kindlakäeliselt maha rojalistide mässukatse · 1795. sai Napolèonist Pariisi garnisoni ülem ... · Napolèon tahtis aga enamat ja hakkas ette valmistama riigipööret · 9. novembril otsustati, et Direktoorium läheb laiali ja võim jaotatakse 3 konsuli vahel · Sellega lõppes Prantsuse revolutsioon ning algas Konsulaadi ajastu Napolèon Bonaparte · Ta oli üks kolmest konsulist, kelle vahel jaotati võim peale Direktooriumi laiali saatmist

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Suur Prantsuse Revolutsioon

ROBESPIERRE, SAINT-JUST, COUTHON,MARAT kasutasid ära soodsa poliitilise olukorra parlamendis. Konvent hääletas maha zirondiinide valitsuse ning see asendati montanjaaridest (jakobiinidest) ministritega. Üksnes Danton säilitas kohtuministri portfelli. Ebaedule välisrindel järgnes uus häda ­ Lääne-Prantsusmaal Vendée departemangus ja Bretagne'is puhkesid rojalistlikud mässud, mis võtsid kodusõja mõõtmed. Metsavendlus ja partisanisõda levisid ka mujale. Noor vabariik oli hävingu äärel. 13. juulil 1793 tungis Normandiast pärit Charlotte Corday [kor´dee] Marat' korterisse ja tappis poliitiku. Saint-Just pani parlamendis Ette ajutiselt täitevvõim üle anda organile mis oleks kõrgemal ministritest-rahvapäästekomitee-le comite du Salut public mida algul juhtis Danton, siis Robespierre. Poliitilise politsei rolli hakkas täitma Üldine julgeoleku Komitee(le comite du surete generale). Algas jakobiinide diktatuur/terror

Ajalugu
thumbnail
56
doc

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789

õiguse eest tükikest maad harida maksma makse riigile, maaomanikule, preestrile ning seejuures toitma ka oma peret. Veelgi halvem olukord oli lihtrahval Eestis, kus kõik ühiskondlikud hüved olid mõeldud ainuüksi käputäiele saksa rahvusest mõisnikele (feodaalidele). Eestlane oli õigusteta pärisori. Ta ei saanud isegi oma elupaigast lahkuda. Keskhariduse omandamine ei tulnud talupojaseisusest inimesele puhul kõne allagi. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Mida tähendavad sõnad revolutsioon ja demokraatia? Kust need sõnad pärinevad? 2. Kui vana on euroopalik demokraatia? Kus ja millal selline demokraatia sündis? 3. Mis on sellise demokraatia peamine tunnus? 4. Millised filosoofid on enim mõjustanud meie demokraatiat? 5. Mis on konstitutsioon? Kes peab selle koostama? 6. Kuidas kutsutakse Eesti Vabariigi parlamenti? Kus ta koos käib? Kui pikaks ajaks see Eesti riigiorgan valitakse? Millega ta tegeleb? 7. Miks on meie parlamendis 101 ja mitte 100 liiget? 8

Prantsuse Revolutsioon
thumbnail
3
doc

Suur prantsuse revulutsioon

1794 juuli robespierre hukati ja nii see lõppeski. Millist vastukaja leidis SPR teistes maades? Miks sekkuti Pr. Sündmustesse?- alguses suhtuti hästi, sest ei osatud ohtu karta, aravati et talurahvas tahab ennast lihtsalt näidata, halvasti hakati mõtlema peale louis xvi hukkamist ja jakobiinide terrorit teised kuningavõimuga maad suhtusid sellega väga halvasti, sest kartsid, et nendega võib sama juhtuda. Nad pidasid paremaks prantsusmaale tungida ja revolutsioon lõpetada Millised muudatused leidsid olustikus aset SPR-i ajal? - ajaarvamine ( 12x30 +5) 1792 ­ 1806 ; 10nend süsteem, sina vorm, sõna kodanik; uus rõivamood ­ mehed kannavad pikkipükse, särkidel palju trikoloore, parukad kaovad; vooruslikkuse ja moraali rõhutamine ­ kodanikud pidid olema kombekad ; kiriku tähtsust püüti vähendada, patirosmi rõhutamine ­ pidi näitama prantsuslust SPR-i positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? plussid: murdnud vana feodaalsüsteemi,

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun