............................................................................ 12 15. Koorikvalu .................................................................................................................. 12 16. Kokillvalu .................................................................................................................... 13 17. Survetöötlemine ......................................................................................................... 13 18. Kalestumine, rekristalliseerumine ............................................................................... 14 19. Külmsurvetöötlus ........................................................................................................ 14 20. Kuumsurvetöötlus ...................................................................................................... 15 21. Mahtvormimine ja lehtvormimne ............................................................................... 15 22. Kraadisoonega vasarstants ....
1.1. Metallide survetöötlus 1.1.1. Liigitus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami sulamistemperatuurist. Survega töötlemisel toimub pooltoodete (toodete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Eristatakse ka maht- ja lehtvormimist. Mahtvormimisel kasutatakse toorikutena ümar- või ristkülikulise ristlõikega toorikuid. Lehtvormimisel kasutatakse toorikuna lehtmetalli (plekki)
Metallid on läbipaistmatud, iseloomuliku läikega, plastsed, suure soojus ja elektrijuhtivusega ained. Omadused sõltuvad aine atomaarsest sktruktuurist ja aatomite ruumilisest paiknemisest. Amorfsetes ainetes on aatomite asetus korrapäratu, kaootiline ; kristallilistes ainetes asuvad aatomid korrapäraselt, kindlal kaugusel üksteisest, moodustades geomeetrilisi kujundeid kristallvõresid. Kõikidel metallidel on tahkes olekus kristalliline ehitus. Metalliside : tüüpiliste metallide aatomeis on üsna vähe valentselektrone 1, 2 või 3. Metallide aatomeis valentselektronid eralduvad aatomeist ja moodustavad elektrongaasi, mis levib kogu kristalli ulatuses. Ioone liidavad sillaks külge tõmbejõud, mis moodustavad nende ja elektrongaasi vahel. Metallide omadused : 1) metallid on plastselt deformeeritavad kuju saab välisjõudude mõjul muuta, ilma et puruneks. Deformeerimisel nihkuvad metalli kristallide osad mööda kristallvõre teatud tasapindu ...
valandeid, näiteks malmtorud, automootori malmhülsid jms. 31.Metallide survetöötlus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, 32. Tinglikult saab lehtstantsimisoperatsioonid liigitada kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli kahte gruppi: 1) eraldusoperatsioonid, kus toimub tooriku ühe esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine algab osa eraldamine teisest ette antud kontuuri mööda; 2) temperatuuril, mis on ligikaudu pool metalli või -sulami kujumuute- e. vormimisoperatsioonid, kus tasapinnalisele sulamistemperatuurist
Rekristallisatsioonilõõmutus ehk rekristalliseeriv lõõmutus on madalatemperatuurilise lõõmutuse üheks liigiks, mida kasutatakse eelneva plastse külmdeformatsiooni tagajärjel tekkinud kalestumise kõrvaldamiseks. Rekristallisatsioonilõõmutamisel kuumutatakse terast faasipiirist Ac1 veidi madalamate temperatuurideni, seisutatakse ja jahutatakse seejärel aeglaselt. Selle tulemusena toimub metalli sekundaarne kristalliseerumine rekristalliseerumine, misjuures vanade deformeerunud terade asemele tekkivad uued ja deformeerunud struktuur kaob. Terase normaliseerimine Aeglase jahtumise tõttu on valandeis austeniiditera ja selle lagunemisel tekkinud perliiditera tavaliselt suur. Jämedateralist austeniitstruktuuri saab parandada termotöötluse teel, mida nimetatakse normaliseerimiseks.See on selline termotöötluse viis, mille korral terast kuumutatakse 30...50 °C üle faasipiiri Ac3, seisutatakse sellel temperatuuril ja jahutatakse siis
3. Raua rikastumine süsinikuga (400- 1000) 3. kooriku saamine, kaudne redutseerimine 4. mudelplaadi ja kooriku kuumutamine 300...350 °C, 4. Malmi moodustamine (3,7- 4%) 5. kooriku eemaldamine mudelplaadilt, 5. Räbu moodustamine 6. vormide koostamine, 3) Kalestumine ja rekristalliseerumine 7. valu, 1. Kalestumine- plastne deformatsioon, millega 8. vormist eemaldamine. kaasneb struktuuri ja omadaste muutumine. 4) Kokillvalu Mida surem plastne deformatsioon, seda Kokillvalu on valumeetod valandi tootmiseks tugevamaks metall muutub. korduvkasutusega valuvormis. 2. Rekristalliseerumine- kalestumisele vastupidine Kokill e
struktuuriga kivimitest, mineraalideks on kvarst, seritsiit, kloriit, mõningal määral grafiit, titaanoksiid ja raudoksiidid. Vastupidiselt lubjakivile, mis koosneb merikarpidest ja luudest, võivad mõned kiltkivid sisaldada ka graniidi osiseid, mis muudavad nad sillerdavaks ja/või kõvaks. Kiltkivi on kõva, tihe ja peene struktuuriga kivim, mis lõhestub õhukesteks plaatideks piki tasapinda. Selle põhjuseks on rekristalliseerumine surve all ja see toimub tavaliselt aluskihtide suhtes teatud nurga all. Kiltkivi saab kergesti isegi noaga üksikuteks lehekesteks killustada, millest ta ka oma nime on saanud. Peenekskihistunud kiltkivi on kuiva savipuru sarnane. Enamiku India kiltkivimite metsik värv on lõhestumise tulemus:kiltkivi on oma loomulikke kihte pidi lõhestunud, metall õhuga kokku puutunud ja oksüdeerunud(rooste).Harilikult on kiltkivi mustjashall või hall. Eelised: *Külmakindlad kiltkivid on väga kõvad
jahutus. Rekristallisatsioonilõõmutus e. rekristalliseeriv lõõmutus on madalatemperatuurilise lõõmutuse üheks liigiks, mida kasutatakse eelneva plastse külmdeformatsiooni tagajärjel tekkinud kalestumise kõrvaldamiseks. Rekristallisatsioonilõõmutamisel kuumutatakse terast faasipiirist Ac1 veidi madalamate temperatuurideni (kuni 650...700 °C), seisutatakse ja jahutatakse seejärel aeglaselt. Selle tulemusena toimub metalli sekundaarne kristalliseerumine rekristalliseerumine, misjuures vanade deformeerunud terade asemele tekivad uued ja deformeerunud struktuur kaob. Terase normaliseerimine Aeglase jahtumise tõttu on valandeis austeniiditera ja selle lagunemisel tekkinud perliiditera tavaliselt suur. Jämedateralist austeniitstruktuuri (ka perliitstruktuuri) saab parandada termotöötluse teel, mida nimetatakse normaliseerimiseks. Normaliseerimine on selline termotöötluse viis, mille korral terast kuumutatakse 30..
miinus lõpmatus) vahel. Neid protsesse iseloomustab negatiivne polütroobi astendaja ja see, et rõhu suurenemisele vastab mahu suurenemine 72. Millised aine faasimuutused on võimalikud. Aine üleminekut ühest faasist teise nimetatakse aine faasimuutuseks. Seejuures on võimalikud järgmised faasimuutused: 1- vedelik-gaas (aurustumine kondenseerumine), 2- tahke-gaas (sublimeerimine -desublimeerimine) 3- tahke-vedelik (sulamine, hangumine) 4-tahke-tahke (rekristalliseerumine). 73. Millega on määratud aine agregaatolek, joonistage illustreeriv p-T diagramm. Aine agregaatolek on määratud tema olekuparameetritega. Igale kindlale rõhule ja temperatuurile vastab kindel aine agregaatolek. Aine agregaatoleku väljendamiseks kasutatakse kõige sagedamini pt-diagrammi: 74. Vee-veeauru piirkõverate kujutamine T-s diagrammil 75. Vee isobaarilise kuumutamise ja ülekuumendamise kujutamine T-s diagrammil. 76
Neid protsesse iseloomustab negatiivne polütroobi astendaja ja see, et rõhu suurenemisele vastab mahu suurenemine 73. Millised aine faasimuutused on võimalikud Aine üleminekut ühest faasist teise nimetatakse aine faasimuutuseks. Seejuures on võimalikud järgmised faasimuutused: 1. vedelik-gaas (aurustumine kondenseerumine), 2. tahke-gaas (sublimeerimine -desublimeerimine) 3. tahke-vedelik (sulamine, hangumine) 4. tahke-tahke (rekristalliseerumine). 74. Millega on määratud aine agregaatolek, joonistage illustreeriv p-T diagramm. Aine agregaatolek on määratud tema olekuparameetritega. Igale kindlale rõhule ja temperatuurile vastab kindel aine agregaatolek. Aine agregaatoleku väljendamiseks kasutatakse kõige sagedamini pt-diagrammi: 75. Vee-veeauru piirkõverate kujutamine T-s diagrammil 76. Vee isobaarilise kuumutamise ja ülekuumendamise kujutamine T-s diagrammil.
Kuumsurvetöötluse ülemine piir on määratud solidus- või intensiivse oksüdeerumistemperatuuriga. Kuumsurevtöötlemise eeliseks on võimalus deformeerida väiksemat jõudu ja deformatsioonienergiat kasutades, puuduvad piirangud deformatsiooniastmele. Puuduseks halb pinnakvaliteet ja metallikadu. Soesurvetöötlus- toimub tingimustes, kus tugevnemisega kaasnevad taastumisprotsessid ei jõua suhteliselt temperatuuride tõttu lõpuni minna. Rekristalliseerumine toimub osaliselt või ei toimu üldse. Deformeerimis kiirus võib olla küllalt suur. Kasutatakse selleks, et vähendada deformeerimiseks vajalikke jõude ja parandada toote täpsust ja pinnakvaliteeti. 6. Valulehter e valukauss- valukanalite süsteemi põhiosa, püstkanali abil juhitakse läbi valukausi sulametall valukanalite süsteemi teiste osadeni. 7. Kokillvalu pressimisaeg- ühest kokillist võib teha kuni 1000 teras-, kuni 10 000 malm- ja kuni
Katmine toimub galvaaniliselt-elektrolüüsi teel. Väga tähtsad on Ni sulmaid vasega. Kasutatakse kus on kokkupuude hapetega ja naftasaadustega.Ni on supersulamite põhikomponente ja kuulub roostevaba terase koostisess. 12.Metallide ja sulamite töötlemine. 1)Vormimine---kuju muudetakse plastilise deformatsiooni käigus. Selleks peab vastav pinge ületama voolamispiiri. Kuumtöötlemiseks nim kui deformeerimine viiakse läbi sellise temp, kus toimub rekristalliseerumine. Vastasel juhul on külmtöötlemine. Kuumtöötlemisel on suurem deformatsioon ja energiat kulu väiksem. Halb on see, et paljud metallid oksüdeeruvad kõrgel temp õhu käes, ja saadav pind ei ole hea. Külmtöötlemisel rakendatakse rohkem jõudu ja kulub rohkem energiat. Detailid on täpse mõõtmega, paremad pinnaomadused, tugevad. Vormimise meetodid: 1.1)stantsimine---- kõige paremad mehaanilise omadustega detailid. Ruumiline ja plaatide stantsimine
kütteelementidele (elektripliidid, triikrauad jne). 10. Metallide ja sulamite töötlemine (7.5) Mingi materjali, sh metalli kasutamise mingi detaili valmistamiseks määrab selle materjali töötlemise kergus detailiks ja materjali hind. 7.5.1 Vormimine Vormimise meetodid on sellised, kus metalli kuju muudetakse plastilise deformatsiooni käigus.Selleks tuleb rakendada jõudu, millele vastav pinge ületab voolamispiiri. Kui deformeerimine viiakse läbi emperatuuril, kus toimub metalli rekristalliseerumine (pärast deformatsiooni), nimetatakse seda kuumtöötlemiseks. Vastasel juhul on tegemist külmtöötlemisega. Kuumtöötlemisel on võimalik tunduvalt suurem deformatsioon ja selleks kuluv energia on väiksem.Teiselt poolt kulub aga energiat kuumutamiseks ja piirab ka see, et suurem osa metalle oksüdeerub õhu käes kõrgematel temperatuuridel, mistõttu saadavate detailide pind ei ole hea.Külmtöötlemisel tuleb rakendada suuremat jõudu ja selleks kulub rohkem energiat
kütteelementidele (elektripliidid, triikrauad jne). 11. Metallide ja sulamite töötlemine (7.5) Mingi materjali, sh metalli kasutamise mingi detaili valmistamiseks määrab selle materjali töötlemise kergus detailiks ja materjali hind. 7.5.1 Vormimine Vormimise meetodid on sellised, kus metalli kuju muudetakse plastilise deformatsiooni käigus.Selleks tuleb rakendada jõudu, millele vastav pinge ületab voolamispiiri. Kui deformeerimine viiakse läbi emperatuuril, kus toimub metalli rekristalliseerumine (pärast deformatsiooni), nimetatakse seda kuumtöötlemiseks. Vastasel juhul on tegemist külmtöötlemisega. Kuumtöötlemisel on võimalik tunduvalt suurem deformatsioon ja selleks kuluv energia on väiksem.Teiselt poolt kulub aga energiat kuumutamiseks ja piirab ka see, et suurem osa metalle oksüdeerub õhu käes kõrgematel temperatuuridel, mistõttu saadavate detailide pind ei ole hea.Külmtöötlemisel tuleb rakendada suuremat jõudu ja selleks kulub rohkem energiat
12. Metallide ja sulamite töötlemine. Mingi materjali, sh metalli kasutamise mingi detaili valmistamiseks määrab selle materjali töötlemise kergus detailiks ja materjali hind. Metallide töötlemise meetodid on esitatud joonisel 7-5. 7.5.1 Vormimine Vormimise meetodid on sellised, kus metalli kuju muudetakse plastilise deformatsiooni käigus. Selleks tuleb rakendada jõudu, millele vastav pinge ületab voolamispiiri. Kui deformeerimine viiakse läbi temperatuuril, kus toimub metalli rekristalliseerumine (pärast deformatsiooni), nimetatakse seda kuumtöötlemiseks. Vastasel juhul on tegemist külmtöötlemisega. Kuumtöötlemisel on võimalik tunduvalt suurem deformatsioon ja selleks kuluv energia on väiksem. Teiselt poolt kulub aga energiat kuumutamiseks ja piirab ka see, et suurem osa metalle oksüdeerub õhu käes kõrgematel temperatuuridel, mistõttu saadavate detailide pind ei ole hea. Külmtöötlemisel tuleb rakendada suuremat jõudu ja selleks kulub rohkem energiat
triikrauad jne). 11. Metallide ja sulamite mehaaniline töötlemine (7.5), antud joon 7-6 Mingi materjali, sh metalli kasutamise mingi detaili valmistamiseks määrab selle materjali töötlemise kergus detailiks ja materjali hind. 7.5.1 Vormimine Vormimise meetodid on sellised, kus metalli kuju muudetakse plastilise deformatsiooni käigus. Selleks tuleb rakendada jõudu, millele vastav pinge ületab voolamispiiri. Kui deformeerimine viiakse läbi temperatuuril, kus toimub metalli rekristalliseerumine (pärast deformatsiooni), nimetatakse seda kuumtöötlemiseks. Vastasel juhul on tegemist külm- töötlemisega. Kuumtöötlemisel on võimalik tunduvalt suurem deformatsioon ja selleks kuluv energia on väiksem. Teiselt poolt kulub aga energiat kuumutamiseks ja piirab ka see, et suurem osa metalle oksüdeerub õhu käes kõrgematel temperatuuridel, mistõttu saadavate detailide pind ei ole hea. Külmtöötlemisel tuleb rakendada suuremat jõudu ja selleks kulub rohkem energiat
kuumutatakse terast faasipiirist Ac1 veidi tunud taastunud madalamate temperatuurideni (kuni 650...700 °C), str-r seisutatakse ja jahutatakse seejärel aeglaselt. Selle tulemusena toimub metalli sekundaarne kristallisee- rumine rekristalliseerumine, misjuures vanade Sele 1.25. Pingetuslõõmutamine deformeerunud terade asemele tekkivad uued ja deformeerunud struktuur kaob. T,ºC Terase normaliseerimine 1000 Aeglase jahtumise tõttu on valandeis austeniiditera ja selle lagunemisel tekkinud perliiditera tavaliselt 900 suur. Jämedateralist austeniitstruktuuri (ka perliit-
kuumutatakse terast faasipiirist Ac1 veidi K u u m u ta m in e madalamate temperatuurideni (kuni 650...700 °C), k u n i 5 0 0 ...6 0 0 oC seisutatakse ja jahutatakse seejärel aeglaselt. Selle tulemusena toimub metalli sekundaarne kristallisee- t rumine – rekristalliseerumine, misjuures vanade K a le s - P in g e v a b a tu n u d ta a s tu n u d deformeerunud terade asemele tekkivad uued ja s tr -r deformeerunud struktuur kaob.
annaabi.ee 
