Industriaalühiskond -ehk tööstusühiskond. See on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiliseks tegevusalaks on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalõhiskod ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Põhiressurss- masinad Põhiinstitutsioon- firma Põhiotsustajad- firmaomanikud Tähtsaim kapital- varaline rikkus Valitsuse roll- tagada piiranguteta turumajandus Muudatused majanduses: Esikohale tõusis tööstuslik tootmine Toimus tööstusüööre ja üleminek kapitalismile Arenesid suured vabrikud Töö oli korraldatud konveieritel Tööpäev kestis 12-14 tundi Omanik pidas tööaja arvestust Tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne
massid radikaliseeruvad oma poliitilistes nõudmistes 2. võidakse teha valik autoritaarse valitsemise kasuks 3. majanduspoliitika muutub liiga tehnokraatlikuks st. Sotsiaalküsimusi ei arvestata.Rahva elatustaseme langus. 4. uue eliidi ebakindlus 5. suutmatus ühitada eri rahvuste nõudmisi- rahvuskonfliktid 6. elu põhiväärtused asendatakse mööduvate materialistlike väärtustega 11. Tööstusühiskond: põhiressurss-masinad, põhiinstitutsioon-firma, põhiotsustajad- ärimehed, võimu alus-omad, valitsuse roll-majandusvabaduse tagamine. Postindustriaalne ühiskond: põhiressurss.teadmised, põhiinstitutsioon-ülikool, põhiotsustajad- eksperdid, professionaalsed ärikorraldajad, võimu alus-oskusteave, valitsuse roll-valitsuse ja firmade koostöö. 12.Majanduslikult mahajäänud mittedemokraatliku ühiskonna struktuuris on põhi osa massidel, vähem on keskklassi ja eliiti. Postindustriaalse demokraatliku ühiskonna
Ratsionaalsus Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Modernne Postmodernne Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajad Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Piiranguteta Turjumajandus, turumajandus mõõduka sekkumisega Tähtsaim sektor Tööstus Teenindus Tähtsus Tootmisvõimsus Teadus, majanduses tehnoloogia
Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Postindustriaalne ühiskond 20 saj. Lõpp Daniel Bell Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur-> keskklass Mitmekesised väärtushinnangud Ühiskonna juhtimine tsentraliseeritum Inimeste elustiilide lähenemine Industriaal Postindustriaal Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajad Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Piiranguteta Turjumajandus, turumajandus mõõduka sekkumisega Tähtsaim sektor Tööstus Teenindus Tähtsus Tootmisvõimsus Teadus, majanduses tehnoloogia
Nüüdisühiskonna kujunemine:1) primitiivühiskond, 2) agraarühiskond, 3) industriaalühiskond Muutused: 1) Tööhõive 2) Linnade kasv 3) Muutused kihistumises 4) Demokraatia juurdumine 5) Leibkonnamudeli muutus 6) Riigi ülesanded Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast: Põhiressurss industriaalis masinad, postindust. teadmised. Põhiinstitutsioon tööstuses firma, postis ülikool. Põhiotsustajad firmaomanikud, eksperdid. Tähtsaim kapital varaline rikkus, oskusteave Industriaalses taheti konveieritöölisi, postindustriaalses rohkem haritud spetsialiste kes on saanud hea koolituse. Tööstusjärgses mängis suurt rolli massimeedia. Teadmusühiskond ühiskond, kus kasutatakse pidevalt oskuslikult infot poliitikas ja majanduses. Oluline on loovus, meeskonnatöö ja teadmiste rakendamine.
1. Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiresurss Masinad Teadmised Ühiskonna kolm sektorit: Põhiinstitutsioon Firmad Ülikool * turumajandus Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajd * avalik ehk valitsussektor Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave * kodanikuühiskond Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, mõõ-duka
Vajab haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. Pidev tehnoloogiline progress Massimeedia ja massikultuur on põhilisteks väärtuse kujundajateks Kõige rohkem inimesi kuulub keskklassi Industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna võrdlus: Tunnus Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid,ärikorraldajad Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, kuid turumajandu mõõduka riigipoolse planeerimisega. Teadmusühiskond
ea1. NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. tööstuslik kaubatootmine 2. rahva osalemine valitsemises 3. vabameelsuss inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19.saj. - 20.saj. lõpuni ja areneb ning muutub pidevalt. Tööstusrev. ja kapitalismi kujunemine. Tööstusrev, (algas 18,saj. Lõpul Inglismaal) oluline pöördepunkt maailma ajaloos. Majanduses tähendas see üleminekut valdavalt agraarselt tootmiselt tööstuslikule tootmisele., sellele lisandus uute energiaallikate ja tehnoloogiate kasutuselevõtt, uued töö organiseerimise moodused ja sotsiaalse kontrolli mehhanismid. Selle taustal toimusid muutused ühiskonna struktuuris: 1. Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades ( valdav osa töötajaid polnud enam hõivatud põllumajanduses nagu varem vaid tööstuses; tänapäevaks juba teeninduses) 2. Muutus linlaste ja maainimeste suhtarv 3. Muutus leibkonnamudel (suurpered asenduvad väiksematega, põlvkonn...
Muutused majanduse struktuuris ja tootmispõhimõtetes: agraar- ja tööstussektor kahaneb, teenindussektor kasvab. Tööstusühiskonna arvuka keskpärase haridustasemega spetsialistide asemel on vaja kõrgkvalifitseeritud tööjõudu, levinud on kõrgtehnoloogiline ja teadusmahukas tootmine. Industriaal- ja postindustriaalse ühiskonna erinevused TÖÖSTUSÜHISKOND POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND Põhiressurss masinad teadmised Põhiinstitutsioon firma ülikool Põhiotsustajad ärimehed eksperdid, managerid Võimu alus omand oskusteave (know-how) Valitsuse roll majandusvabadus valitsuse ja firmade koostöö (laissez faire) Postindustriaalse ühiskonna (edaspidi: PIÜ) sotsioloogilised teooriad Daniel Bell: "Postindustriaalse ühiskonna saabumine" (1975): PIÜ tunnuseks mitte kaubahulga
a) Eraettevõtlus tegutseda ei taha (keskkonnakaitse(see ei ole tulus)) b) Ei tohi (riigikaitse, transport) c) Ei tule toime Millest sõltub Euroopa energia? Venemaa gaasist. Ukrainast ja Valgevenest tulevad gaasi ja naftajuhtmed läbi. Ühiskondade võrdlus tööstusühiskond Postindustriaalne ühiskond Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon firma Ülikool Põhiotsustajad ärimehed Eksperdid, professionaalsed ärikorraldajad Võimu alus omand Oskusteave (know-how) Valitsuse roll Majandusvabaduse tagamine Valitsuse ja firmade koostöö (laissez faire), mittesekkumine
tegutsemiseks. – Seab prioriteete EL tegevusele. – Arutab madalamal tasemel lahenduseta jäänud probleeme. – Koordineerib poliitikaid. – Määratleb põhimõtted ja üldsuunad. • Ei võta vastu õigusakte (st ei loo juriidilisi kohustusi); langetab otsuseid (mis on liikmesriikidele siduvad), suuniseid ja deklaratsioone. • Lissaboni lepinguga saab ülemkogust Euroopa Liidu põhiinstitutsioon. • Ülemkogu tuleb kokku neli korda aastas. • Ülemkogu on Euroopa Liidu kõrgeim poliitiline otsustaja, see määrab ühenduse kaugemad eesmärgid. • Ülemkogul arutatakse ka maailmapoliitika olulisi sündmusi. • Lissaboni lepinguga luuakse Euroopa Ülemkogu eesistuja koht. – Eesistujat hakatakse ülemkogu poolt valima kaheks ja pooleks aastaks. – Uus ametikoht peab tagama Euroopa Ülemkogu kui terviku tõhusa toimimise ning parema koostöö tema liikmete vahel.
19. Selgita ja vasta. 20 a) Selgita, mille poolest erinevad revolutsioon ja reform. b) Milliseid revolutsioone või reforme vajab kaasaja maailm? Too argumente. 20. Täida L. Möldre ja A. Tootsi Ühiskonnaõpetuse õpiku lk. 22 põhjal tabel: VÕRDLUSMOMENT INDUSTRIAAL-ÜHISKOND POSTINDUSTRIAAL- ÜHISKOND Põhiressurss Põhiinstitutsioon Põhiotsustajad Võimu alus Valitsuse roll 21. Selgita ja vasta. a) Selgita mõistet keskklass. b) Miks on demokraatliku riigi jaoks oluline tugev keskklass? c) Milliste meetoditega/abinõudega saab valitsus laiendada keskklassi ühiskonnas? 22. Tutvu diagrammiga ja vasta küsimustele. EV Tööturuameti statistika a) Millistel elualadel oli kõige rohkem vabu töökohti? Põhjenda.
annaabi.ee 
