Atmosfäärirõhk P-.= 762mmHg
762
Jrk.nr Keemistemperatuur
t,°C T,K
h,
mm Hg Paur =P-h ln paur x=1/ T y = logpaur x • y x2
Tallinna Tehnikaülikool
1 27 300 647 115 4.745 0.0033333333 2.0606978404 0.0068689928 1.11111111111111E-005
Materjaliteaduse instituut
2 41 314 550 212 5.357 0.0031847134 2.3263358609 0.0074087129 1.01423992859751E-005
Füüsikalise keemia õppetool
3 51 324 445 317 5.759 0.0030864198 2.5010592622 0.0077193187 0.000009526
Üliõpilane:
Teostatud:
3/21/2012
4 60 333 350 412 6.021 0.003003003 2.614897216 0.0078525442 0.000009018
Õpperühm:
YASB41 104528
5 66.5 339.5 250 512 6.238 0.0029455081 2.709269961 0.0079801766 0.000008676
Töö nr.
6
6 71.5 344.5 158 604 6.404 0.0029027576 2.7810369386 0.0080726762 0.000008426
7 79.5 352.5 0 762 6.636 0.0028368794 2.8819549713 0.0081757588 8.04788491524571E-006
FK laboratoorne töö nr.6
Sx Sy S x·y Sx2 = s
PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU
0.0212926146 17.8752520505 0.0540781802 6.49474290076036E-005
MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL
Graafikud
Arvutused
1) arvutatakse empiirilise võrrandi logp = A + B*1/T koefitsiendid A ja B
a) kui saadud logaritmilise graafiku sirge algordinaat ja tõus,
y = -1642,2x + 7,549
A=7,549 B=-1642,2
b) vähimruutude meetodil;
A=7,549
B=-1642,2
2) arvutatakse aine auramissoojus, arvestades, et
R = 8,314472(15) J · K-1 · mol-1
3) arvutatakse saadud sirge võrrandist aine keemistemperatuur normaalrõhul (760 torr );
log760= -1642,2x + 7,549
x=(7,549-log760)/ 1642,2
x=2,8426*10^-3
x=1/T => T=1/x=351,79 K
351,79-273=78,79 C kraadi juures
t=78,79°C
4) arvutatakse Troutoni konstant, s.o. entroopia muut
1 mooli aine aurustumisel normaalrõhul aine keemistemperatuuril Tn.r:
J/Kmol
Järeldus
Benseeni keemistemperatuur normaalrõhul katse tulemuste järgi on 78,79°C
ja kirjanduse andmete järgi 80,1°C.
Troutoni konstant tuli 89,27 J/Kmol, kirjanduses on samaks suuruseks
antud benseeni puhul 89,45 J/Kmol
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Üliõpliane: Kood: Töö teostatud: Töö ülesanne. Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Aparatuur (joon. 8) koosneb elektriküttega kolvist 1 ning ebulliomeetrist 2, milles on pesa 3 termomeetri jaoks
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Töö teostatud 05.03.2015 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri FK laboratoorne töö 6 PUHTA VEDELIKU KÜLLASTATUD AURURÕHU MÄÄRAMINE DÜNAAMILISEL MEETODIL Töö ülesanne
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 6f Töö pealkiri: Puhta vedeliku küllastatud aururõhu määramine dünaamilisel meetodil Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 27.02.2012 Seade küllastunud aururõhu määramiseks Töö ülesanne: Dünaamiline aururõhu määramise meetod põhineb aine keemistemperatuuride mõõtmisel erinevate rõhkude juures. Teatavasti keeb vedelik temperatuuril, mil küllastatud aururõhk on võrdne välisrõhuga. Keemistemperatuuride mõõtmine erinevatel rõhkudel annab küllastatud aururõhu temperatuuriolenevuse. Viimasest saab Clapeyroni-Clausiuse võrrandi abil arvutada vedeliku auramissoojuse. Töö käik: Uuritav vedelik valatakse kuiva kolbi 1, mis ühendatakse klaaslihvi abil ülejäänud seadmega
Kõik kommentaarid