Inertsid lähtuvad varasemast planeeringust, ka kehtestatud reeglitest. Labiilsed inimesed töötavad aga kiiremini mäluliste ülesannete puudumisel. Arvatakse, et nad suudavad kiiremini läbi töötada neile tulevad infot. Samuti on nad võimelised kiiremini ümber lülituma ja proovima erinevaid lahendusvariante ning võtteid. Katseeksitus meetodiga õppimine on õppimine, kus otsitakse lahendusi millegi tegemisel selle asemel, et mõelda eelnevalt palju, mida teha. Kognitiivne psühholoogia on tunnetega seoses.Keeruliste õppimisnormide puhul pandi tähele, et oluline pole niivõrd mitte uue info omandamine vaid info kasutamine.Õppimist arutluse abil kasutatakse juhul, kui mingi ülesande lahendamine ebaõnnestub meile tuntud viise kasutades. Seega mängib olulist rollim kogemused ja seosed, mida suudetakse luua. Unustamine algab kohe koos meeldejäämisega. Esimestel minutitel ja tundidel on unustamine eriti kiire. 24 tunni möödudes mäletatakse alla 50% õpitust
MÄLU Psühholoogia gümnaasiumile: Mälu ilmutab end igapäevaelus erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on Lennart Meri või Erki Nool, samuti oskused sõlmida kinni kingapaelu või lusikaga süüa. Nimetatud teadmised ja oskused näivad olevat küllalt erineva päritolu ja loomuga, kuid nõuavad kõik ühel või teisel viisil mälu kasutamist. Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke omadusi, teadmisi ja harjumusi. On olemas mitu mälusüsteemi, mis on seotud aju eri osadega. See tähendab, et mingi ajupiirkonna kahjustuse korral võib inimesel häiruda või täielikult puududa üks mälu liik, samal ajal kui teised mäluvormid on võrdlemisi terved. Ülal toodu
mälutestis, mis tehti kohe pärast õppimist. Mällu salvestamiseks kasutatakse sageli ka muid, väliseid abivahendeid. Paljud inimesed kirjutavad endale meeldetuletussedeleid, ostunimekirju jms, et meeles pidada, mida nad olid kavatsenud teha. Sama eesmärk on ka tähtsate asjade asetamisel nähtavasse kohtadesse (nt laua peale või ukse juurde), et neid mitte maha unustada. 1.1.2 Meenutamine ehk reprodutseerimine Kuidas meenutamine täpselt toimub, sellele psühholoogia praegu ühest vastust anda ei saa. Aastakümneid tagasi oli populaarne nn laoruumi käsitlus, mille kohaselt on vaja leida tee õigesse kohta hiiglaslikus informatsioonilaos. Olukorda võib võrrelda ka informatsiooni otsimise ja leidmisega suures raamatukogus. Kui see ebaõnnestub, siis ei suudetagi asju mälus taastada. Niisuguse võrdluse puhul on sarnane asjaolu see, et mõlemad süsteemid, nii mälu
Mälu Allik, J., Rauk, M. (toim.) (2002) "Psühholoogia gümnaasiumile" Lapsepõlve amneesia · Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende kolmandat või neljandat eluaastat Meenutamise ajendid on erinevad kui täiskasvanul Kontekst on erinev Hipokampus (autobiograafiline mälu) ei ole enne seda vanust täielikult välja arenenud Endel Tulving · Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut · Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad Mälu · Elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi · On olemas mit
Mälu Mina valisin enda essee teemaks mälu. Arvan, et nii õpilase kui ka tulevase õpetajana on mul väga tähtis teada mäluliike ja mäluprotsesse. Õppijana on mulle väga oluline, et ma suudaksin õpitut endale paremini meelde jätta ning tulevase õpetajana peaksin teadma, kuidas valida kõige sobivamad õpisstiilid ning õpimeetodid, et soodustada õpilastel sügavat õppimist. Õppimise ja õpetamise seisukohalt on minu meelest kõige olulisem teada, millised on töömälu omadused
Õppimine 1 Sisukord Mis on õppimine? lk 3 Õppimise mehhanismid lk 4 Mälu osa õppimisel lk 7 Mälu liigid lk 7 Mälu protsessid lk 8 Kasutatud kirjandus lk 10 2 Mis on õppimine? Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma) käitumises toimuma muutused. Seda on lihtne segamini ajada omandamisega, mille tähendus on tegelikult palju kitsam ja toetub tihti erinevalt õppimisest ainult mälule. Psühholoogilises tähendus sõnastatakse termin ,,õppimine" järgnevalt: õppimise all mõistetakse organismi käitumises toimuvaid suhteliselt püsivaid muutusi, mis tekivad mingi kogemuse tagajärjel. Sellised muutused võivad õpilase või vaatleja seisukohalt olla nii positiivsed kui negatiivsed, aga võivad jääda ka märkamatuks nii ühele kui teisele. Samuti ei tähenda õppimist igasugused
Psühholoogia minu elus Mina kasutan psühholoogiat väga palju enda elus, see on elu lahutamatu osa. Psühholoogia on ka osa minu kõnekunstist. Psühholoogia aitab mul mõtiskleda asjade üle, mis on minu arvates tähtsuselt esimesel kohal elus. Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas ning ka suhetes teistega. Kuidas me tajume ennast ja teisi, milliseid põhjusi omistame enda ja teistega toimuvatele sündmustele, miks oleme just sellised nagu oleme ning miks käitume sageli endalegi ootamatult? Lisaks igapäevaeluga seotud pisiraskustele
Psühholoogia minu elus Mina kasutan psühholoogiat väga palju enda elus, see on elu lahutamatu osa. Psühholoogia on ka osa minu kõnekunstist. Psühholoogia aitab mul mõtiskleda asjade üle, mis on minu arvates tähtsuselt esimesel kohal elus. Inimesed on ikka olnud huvitatud sellest, mis toimub nende sisemaailmas ning ka suhetes teistega. Kuidas me tajume ennast ja teisi, milliseid põhjusi omistame enda ja teistega toimuvatele sündmustele, miks oleme just sellised nagu oleme ning miks käitume sageli endalegi ootamatult? Lisaks igapäevaeluga seotud pisiraskustele
Kõik kommentaarid