TEISI ENERGIALIIKE
Maris Savik
Airi Park
Tartu Tamme Gümnaasium
2007
ELEKTRIENERGIA
Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste
suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida
on lihtne transportida ja muundada.
KEEMILINE ENERGIA
Keemiline energia on energia, mis on
talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis
võib vabaneda ainete ühinemise- või
lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise
protsessi tasakaalutingimustest.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-08-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Maris Savik
Õppematerjali autor
Alumiiniumtrosse valmistatakse välisläbimõõduga 5,1 36,9 mm. Vaskjuhtmeid (trosse) valmistatakse diameetriga 2,24 25,2 mm, läbimõõduga kuni 3,6 mm koosneb juhe ühest traadist. Terasjuhtmeid (trosse) valmistatakse diameetriga 3 12,6 mm, läbimõõduga kuni 5 mm koosneb juhe ühest traadist. Valmistatakse ka terassüdamikuga alaumiiniumjuhtmeid diameetriga 4,5 42,4 mm. Liinide paljasjuhtmete materialina on kasutusel alumiiniumi-, vase- terase- ja teisi sulameid. Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Nt: generaator, päikesepatarei, aku, hüdroenergia, termoelement, tuulegeneraator!!! Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaaniline energia on
Mõisted Ökoloogia arvestuseks Abiootiline keskkond ehk ökotoop – kõik elutaloodus (õhk, muld, vesi, kliimakomponendid: valgus, temp. niiskus). Abiootilised tegurid – eluta looduse tegurid, st keskkond. Biootilised tegurid – eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted. Adaptatsioon ehk kohanemine – pöörduv, ontogeneetiline. Adaptatsioon ehk kohastumine – pöördumatu, evolutsiooniline . Aeroobne keskkond – on elukeskkond, kus leidub kas gaasilist (nt õhus) või lahustunud (nt vees) hapnikku. Aineringe – on ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal (atmo-, hüdro-, lito-ja biosfääris) või ühest Maa sfäärist teise. Anaeroobne keskkond – on keskkond, kus puudub nii vaba hapnik kui ka keemilisse ühendeisse seotud hapnik. Antropogeensed tegurid – inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise. Biomass – pinnaühikul (või mahuü
Mis on energia? Kõiki asju meie ümber paneb liikuma ja toimima energia. Ilma selleta ei saaks sõita autod, kasvada ja liikuda inimesed ja loomad. Ei saaks ehitada maju, kütta ruume. Energia ei teki ega kao iseenesest, vaid tal on võime muunduda ühest energialiigist teiseks. Energia ei teki mittemillestki. Looduses valitseb niisugune seadus, et iseenesest ei teki ega kao midagi. Igaks asjaks on vaja energiat. Arvatakse, et universumis on üldse üks teatud kindel energiahulk, mida on siis võimalik muuta ühest energialiigist teise. Energiat pole võimalik toota mittemillestki, vaid alati mingist teisest energialiigist. Kui muudetakse energiat ühest liigist teise, läheb alati osa energiat kaduma hajudes soojusena.Seepärast tuleb inimestel kasutusele võtta üha uusi looduslikke energiavarusid. TÖÖ W = fd VÕIMSUS = P = W/t = 12 watti 1 hp = 746 watti ehk nt 12 / 746 = x hp ELEKTRIENERGIA Elektrienergia on kõige levinum ja mugavaim viis kasutada energiat
ENERGIAMAJANDUS MÕISTED ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika, majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise, nendest kütuste või soojus-, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass) TUUMAENERGIA- ehk aatomienergia, aatomituuma moodustavate elementaarosakeste seoseenergia, mis hoia
(Kroon, K) 7 3. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja kõikjal valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Energiamajandus mõjutab kõiki teisi majandussektoreid, kuna energia hind sisaldub kõikides toodete ja teenuste hinnas. Kõik muudatused energiamajanduses toovad kaasa ka muudatused teistes majandussektorites. Energiavarude piiratus sunnib inimkonda otsima uusi võimalusi nii energia kokkuhoiuks kui ka uute energiaallikate kasutusele võtuks. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm)
(Kroon, K) 3. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja kõikjal 6 valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Energiamajandus mõjutab kõiki teisi majandussektoreid, kuna energia hind sisaldub kõikides toodete ja teenuste hinnas. Kõik muudatused energiamajanduses toovad kaasa ka muudatused teistes majandussektorites. Energiavarude piiratus sunnib inimkonda otsima uusi võimalusi nii energia kokkuhoiuks kui ka uute energiaallikate kasutusele võtuks. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm)
Ep=k(delta l)2(ruut)/2 Võimsus (tähis P või N, ühik W-vatt) Mehaaniline võimsus N=A/t või N=F*v Elektrivoolu võimsus N=A/t N=U*I N=U2(ruut)/R N=I2(ruut)*R ENERGIA – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Energia tähis on E ja ühik SI-süsteemis on 1 džaul. KINEETILINE ENERGIA – Energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. Valemiks on Ek=mv2/2. Mõõtühikuks džaul. POTENSIAALNE ENERGIA – Energialiik, mis on tingitud keha asendist ja mõjust teiste kehade suhtes. Valemiks Ep=mgh. Ühikuks 1 džaul. SOOJUSENERGIA – Soojusenergia on soojusenergia, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel. E=3/2kT SOOJUSHULK – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab soojusvahetuse teel ülekantud energiahulka. Soojushulka tähistatakse tähega Q. Q=c*m*deltat TÖÖ – Füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt punktilt teisele kantud energia hulka. Töö tähis on A. Mõõtühikuks džaul
Tuumaenergia ja selle kasutamine Radioaktiivsus ja selle kahjulikkus Tuumaenergia ja selle kasutamine Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Eesti Energeetika baseerub põlevkivi soojuselektrijaamadel ja sisseveetaval gaasil ning vedelküttel. Kuid selline energia tootmise viis pole kaugeltki ainuke. Tuntud on tuumaenergia ja maailmas aina tõuseb selle populaarsus. See on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Spetsialistid on kindlaks teinud et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Tuumfüüsika on raske ja keeruline ning selletõttu pole inimkond seda veel täielikult avastanud. Ikka veel tehakse tuumaenergias uusi avastusi ja saadakse aegajalt midagi uut teada. Tuumaenergia ajalugu: *1789.a avastas Martin Heinrich Klaporoth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine ura
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid