Vana prantsuse lauluke P.Tsaikovski Klaveripalade tsiiklist "Lastealbum"
JU vai-ki-nud on aas tais 6h-ti tae-va - kaar kuu h6-be - val- gust saadab ii - le Niiiid ma-ga sa, mu laps, niie ai-nult. kau-nist und ka loo-dus puh-kab u- nes-on ju
maa ja vee. tiii hel-lalt pai-tab tuul siin i - ga p66- sast, puud ja peh-mes pe - sas
6i - ne tund. V6id ra-hus ui-nu - da, - ri - da ei sind hiii saa, su e - ma voo-di
ui- nub viii - ke lin - nu - ke. Oci - ra-hus kdik,niiiid ui - nub maa on p2ii - ke mer-re-liii-nud sind ni.iiid hiil - li - tab:
juu- res- "Hom - mi- kul, siis kui koi - dab pliev , sa r66m- salt mlin- gu-maa-le
puh ka Ju vai-ki-nud on aas tiiis tAh - ti tae-va-
jal le- Niiiid ma ga sa, mu laps, nde ai - nult kau - nist --
kaar kuu h6 - be - val - gust saa - dab- ii - le maa JA vee.
und ka loo-dus puh-kab u - nes- on ju iti ne tund
seas kuts , h akati lau uma "La lu rahva a s utu sele Suure Marseilla e ti s ee k ise" Algselt võ ni ajal. 1848. aastal luts io o Prantsuse revo lus. lisati fraasi vend s ed m a a d Kariibi m eres asu m ere tag u Prantsuse Guajaana Martiniq vad Gua ue, de lou Kaledoon Vaikses ookeanis pe ja ia, Tahiiti asuvad U saarestik ja Prants us-
Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Teose tõlgendamist iseväärtusena, tema enda ehitusest e struktuurist lähtuvalt nimetataks lähilugemiseks
SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlto^ d, oc< cl'*r,Q'a* . -u H^r,vr;
Mina pean neid tä- hant Werner´sches nama selle koolituse eest, mis on teinud selle raamatu võimalikuks. Mõ- Weingut, Schloss ni on mind oma veinivalmistaja juurde kaasa kutsunud, mõni uusi veine Saarstein), ka olen maitsta pakkunud, mingi teadmisega on kõik mind kostitanud. koondanud kok- ku kõik prantsuse Tahaksin tänada raamatu mõnd osa täiendanud Arne Pajulat (kes on Château´d ja Hispaa- ühtlasi ka raamatu toimetaja) ja Andre Peremeest. Samuti veinimaju, kes nia Marqués’id). mulle maitsetöös peavarju pakkusid – eeskätt In Studio Vinum, aga ka Ne-
jani. Kõige tuntum baltisakslane Vene armees oli kindralfeldmarssaliks tõus- nud Michael Andreas Barclay de Tol- ly, kelle teened olid väga suured sõjaväe ettevalmistamisel 1812. aasta Vene- Prantsuse sõjaks. Eestlaste seisukohalt vaadatuna tähen- das liitmine Venemaaga eelkõige mit- mesuguste kaudsete sõjaliste koormiste kandmist (sõjaväe majutamine ja ülalpi- Tuntumaks baltisakslaseks Vene armees oli vürst ja kindralfeldmarssal Michael damine) ning elanikkonna järkjärgulist
mitu t¨ apselt sama t¨ahendusega erikujulist m¨arki. , , , . 4. Vana m¨ark . Tavaliselt 5 esitatud vanakirja6 kujul ukikuju. p~ohinev tr¨ M¨argi erinevate stiliseeritud kujude arv v~oib ulatuda isegi sajani nagu n¨aiteks talismanides kasutatavate o~nnega seotud m¨arkide () ja () puhul.7 Toodud kujujaotuste illustratsioonina toon tabeli, kus ilmneb ka liigitu- se s~oltuvus allikast. Kokkuv~otvalt v~oiks ¨oelda, et kanji m¨arkide erinevate
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name Continent Area (sq. m i.)
7 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. EIu omadused Koige tilciisemas kdsituses on bioloogia (kreeka k. bios - elu + lo.gos - m6iste, kiisitus) teaclus, mis uurib elu. Seet6ttu kuuluvad biotoogide huviorbiiti elu koikr,6imalikud r-ormicl ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Esmapilgul tundub, et ei ole kuigi raske eristada elusobjekti elutust. On ju organismidel terve rida ainuomaseid tunnu- seid, mis looduse eluta osal ja inimese poolt loodud tehissiisteemidel puuduvacl. Liihemal uurimisel selgub aga, et tegelikkuses on peaaegu voimatu tommata tihest piiri elusa ja eluta looduse vahele ning leida uhte p6hitunnust, mis neid eristaks. Elu mdlratlemine on v6imalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Mil les viiljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismide koostises olevaid mole- keemilised omadr-rsed. Seetottu on molekulid kule esineb ka viiljaspool neid (niiiteks vesi). keemikut
Kõik kommentaarid