Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Orgaaniliste väetiste analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

Student X, PS II
Protokoll nr. 3, 26.04.2015
Orgaaniliste väetiste analüüs
Töö iseloomustus: ( proov 3)
Kuna üldlämmastiku-, fosfori- ja kaaliumisisalduse määramiseks on enne määramist vaja orgaaniline aine tuhastada ja üldlämmastiku määramiseks sobib ainult märgtuhastamine, siis alustasime analüüsi märgtuhastamisega. Valmistasime kuivaine ja toortuha proovid ette termostaati ja muhvelahju viimiseks . Määrasime pH universaalindikaatori värvide skaala alusel.
Märgtuhastamine:
Alustades märgtuhastamisega kaalusime täpselt 0,5g orgaanilist väetist ning panime selle Kjeldahli number üks põletuskolbi, millele lisasime 3 ml kontsentreeritud H2SO4 ja katalüsaatorina 1 tera seleeni. Seejärel kuumutati kolbi
Orgaaniliste väetiste analüüs #1 Orgaaniliste väetiste analüüs #2 Orgaaniliste väetiste analüüs #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kasv Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Toiduainekeemia protokollid

Toiduainekeemia protokollid Johanna Pärn KAPB16 Praktikum 2 Praktiline töö 1: Karotenoidide eraldamine, identifitseerimine ja sisalduse määramine värskes köögiviljas. Kuupäev: 09.04.2018 Töö eesmärk: 1. Taimse materjali karotenoidide ja klorofülli neeldumisspektri määramine; 2. Uuritava proovi karotenoidse koostise iseloomustamine; 3. -karoteeni sisalduse määramine uuritavas proovis; 1. Klorofülli olemasolu kindlaksmääramine. Töövahendid: taimne materjal (porgand), liiv, veevaba Na2SO4, n-heksaan, nuga, riiv, uhmer, liiv, paberfilter (voltfilter), klaaslehter, 100ml kolb, mõõtesilinder, spaatel, kvartsküvett, pipett, spektrofotomeeter, elektrooniline kaal. 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist Töö käik: kaalusime taimset materjali 1,99 g. Peenestasime riiviga progandi, asetasime porgandi uhmrisse koos pestud liivaga, mille asetasime sinna spaatli

Toiduainekeemia
thumbnail
12
docx

Agronoomia praksis

väetissegud- eri väetissegud mehaanilised kokkusegatud otsesed väetised- taimedele otseseks toiteelemendi allikaks nt virts ja N ­väetised. Nende mõju avaldamise aeg on lühem ja neid tuleb anda mitu korda veg.perioodi jooksul kaudsed väetised- mõjutavad taimede toitumistingimusi samas parandavad mulla omadusi. Nt sõnnikud, haljasväetised org väetised: sõnnik ,virts,kompost,adruvetikad,järvemuda,põhk,haljasväetised kaalanalüüs- lahustatakse kaalutav väetis veel või mõnes teises vedelikud. Siis sadestatakse aine kindla reaktiiviga,sade filteeritakse,pestakse,kuivatatakse,kaalutakse. Arvutatakse analüüsitava aine sisaldus. Mõõtmisanalüüs- põhineb tiitrimisreaktsioonil. Enamasti kasutatakse neutralisatsiooni (tiirtitakse hapet alustega või vastupidi) Füüsikalis-keemiline analüüs- põhineb aine mõne füüsikalise omaduse mõõtmisel seoses konsentratsiooniga Aatomabsorbtsioon spektomeetria- lahus pihustatakse gaasileeki ja

Agronoomia
thumbnail
21
docx

Anorgaaniline keemia I protokoll

Protokoll Praktikum1 Töö nr.2 - Metalli aatommassi määramine, katse 1(metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu). Kasutatud vahendid: Tundmatu metalli tükk(m=30,32g), vesi(m=92,114g), klaas(m=45,215g), termomeeter, kalorimeeter, pliit. Töö käik: 1. Kaalusime metallitükk ja klaasi kaalul, saadud tulemused panime kirja ja arvutasime vee massi(M klaas veega ­ M klaas = Mvesi) 2. Mõõtsime vee ja metalli tükki algtemperatuuri 3. Asetasime metalli tükki keevasse vette 15 minutiks 4. Asetasime 100kraadi kuuma metalli tükki kalorimeetrisse 5. Jälgisime termomeetrit ja panime kirja kalorimeetris oleva vee maksimum temperatuuri. 6. Tegime vajalikud arvutused et leida metalli aatommassi ja määrata metalli Katse andmed: · Tundmatu metalli mass m1=0,0302kg · Vee mass m2=0,0921kg · Siseklaasi mass m3=0,04

rekursiooni- ja keerukusteooria
thumbnail
17
doc

Kohupiimade valmistusviisid, valgu sisalduse määramine kohupiimades

.............................................................................................9 4. VALGUSISALDUSE MÄÄRAMINE.................................................................................11 4.1 Mis on valk?....................................................................................................................11 4.2 Valgu sisalduse määramise põhimõte.............................................................................12 4.3 Katse tulemused ja analüüs valgusisalduse osas.............................................................15 5. KOKKUVÕTE.....................................................................................................................16 6. KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................. 17 SISSEJUHATUS 2

Keemia



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun