Muusikateater Muusikateatri 4 olulisemat alaliiki on ooper, operett, muusikal ja ballett. Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis
Neist varaseim, ooper, kujunes välja 17.sajandil Itaalias. Ooperi vanimas eelkäijad on Antiik- Kreeka tragöödiad, kus lisaks sõnalisele osale olid liitunud kunstiliseks tervikuks ka laul ja tants. Keskaal korraldati kirikus ja linnaväljakutel suurejoonelisi vaimulikke muusikalisi etendusi liturgilisi draamasid ja müsteeriume -, mis ka omal moel valmistasid ette ooperi väljakujunemist. Järgmisena sündis Prantsusmaal 19sajandil operett, mille eelkäijaks võib pidada prantsuse koomilist ooperit. Omaolemuselt on seemeelelahutuslik zanr, tavaliselt lõbusasisuline ning ooperist erinevalt on suurm tähtsus sõnal. Muusikal tekkis 20.saj esimesel poolel Ameerika Ühendriikides. See sarnaneb operetiga, kuid laul, tants ja näitlemine on siin võrdselt tähtsad. Ballett on muusikateatri liik, kus tähtsaimateks väljendusvahenditeks on muusika ja tants. Klassikaline ballett kujunes välja 17. saj Prantsusmaal
Õppeaine: Muusikaõpetus Klass:9 Teema: Muusikaieater: operett, muusikal Opereti muusika kirjutamisel olid heliloojatele inspiratsiooni allikaks parasjagu ühiskonnas moes Dokumendi tüüp: KONSPEKT Teema: MUUSIKATEATER: OPERETT, MUUSIKAL Klass: 9 Õpetaja: KATRIN KOBOLT Koostamise aeg: 20.10.2013 1. OPERETT Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajani laulu ja kõnetekstide kaudu. Operetta tähendab itaalia keeles väikest ooperit. Samuti nagu ooperis on ka opereti aluseks libreto (ooperi süzee), mille sisu on tavaliselt humoorikas, sageli päevakajaline või ka satiiriline. Opereti eelkäijad: Itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill (vodevill - laulu ja tantsuga muusikaline näitemäng).
Wagneri ooperi lauljal pidi olema tugev väljendusrikas hääl ning hea tervikutunnetus. Wagneri ulatuslikem teos on saksa eeposel põhinev ooperitetraloogia ,,Niebelungide sõrmus" (1848-1874) , mis koosner ooperitest ,,Reini kuld" , ,,Valküürid" , ,,Siegfried" ning ,,jumalate hukk" Tuntumad Wagneri ooperid on veel ,,Lendav Hollandlane" , ,,Tannhäuser" ,,Lohengrin" , ,,Tristan ja Isolde" , ,,Nürnbergi meistrilauljad" , ,,Parsifal" Operett Operett on komöödialiku sisuga muusikaline lavateos, milles kõneldav tekst vaheldub laulu ja tantsuga. Peagi tuli romantilise ooperi kõrvale klassikaline operett. Oma olemuselt on operett meelelahutus-zanr. See on muusikaline näitemäng, kus suur osa on sõnal. Operetid on lõbusasisulised. Opereti eelkäijateks on prantsuse koomiline ooper ja vodevill (laulu ja tantsuga muusikaline lühikomöödia). Opereti muusikas on pearõhk laulul, mis on lihtsa ning meeldejääva viisiga
MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks)
Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parmalähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht Le Roncole kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest paljud Carlo Verdi tra
Kõik kommentaarid