Reovee parameetrid jõevee parameetrid Veeklasside väärtused q 0,9 m³/s Qj 6,7 m³/s BHT5 5,8 mg O2/l BHT5 27 mg O2/l BHT5 1,9 mg O2/l Nüld 3,25 mg N/l Nüld 29 mg N/l Nüld 2 mg N/l Püld 0,084 mg P/l Püld 2,4 mg P/l Püld 0,05 mg P/l Vastused Segunenud vee parameetrid Reovee parameetrid Qsegu 7,60 m³/s q 0,9 m³/s BHT5 4,87 mg O2/l BHT5 34,83 mg O2/l Nüld 5,20 mg N/l Nüld 12,56 mg N/l Püld 0,33 mg P/l Püld 0,34 mg P/l
Cm 6,756818 n pestitsiit 16,6 kg vooluhulk 300 l/s kiirus 0,5 m/s konsentr 0,5 ug/l 0,0000005 g/l leke 1 g/s lahendus 1 0,003333 g/l 6666,667 3 16600 s 4 8300 m Reovee parameetrid jõevee parameetrid hea kvaliteet q 0,8 m^3/s qj 6,7 m^3/s bht 27 mg O2/l bht 1,9 mg O2/l bht nüld 27 mg N/l nüld 2 mg N/l nüld püld 2,3 mg P/l püld 0,05 mg P/l püld Qsegu 7,50 hea kvaliteeeeeeeeeeeeeet BHT 4,58 bht 5 mg O2/l Nüld 4,67 nüld 3 mg N/l Püld 0,29 püld 0,08 mg P/l hea kvaliteet 5 mg O2/l 3 mg N/l 0,08 mg P/l
Harimiskindlad, piiratud kasutussobivusega · Hu sisaldus õhemates 9 10% (kaltsimull) · Hu sisaldus tüsedamates 5 6% (metsamull) Kõige rohkem on Kh muldi Ida-Virumaal, Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Suuremad · Nüld: 0,22 0,24% loopealsed veel Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal · C:N metsamuldades 15 16 Kaasnevad mullad: K , Khg, Kg, Gh, Gk, G0, G(0), Gh1, Gk1, G01 põllumuldades 10 11 Kh kogu maafondist 1,2% (45,9 tuh ha), sh. haritaval maal 0,8% (8,7 tuh ha) · Hu-varu üle 150 Mg ha-1
Heljumisisaldus Second level Third level Vee bakteriaalne reostus Fourth level Fifth level Reostuskoormus Eestis 2009. aastal BHT7 1137,86 tonni Heljum 3744,70 tonni Naftasaadused 31,06 tonni Püld 145,22 tonni Nüld 1748,69 tonni Sulfaadid 163031,92 tonni Kloriidid 4045,43 tonni Tagajärjed Hapnikuvaegus Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidulauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad Vetikate vohamine Korallide hävimine Väheneb puhas vesi Eesti veekogude olukord Kuni aastani 2015 ei suudeta umbes viiendikus veekogudes ka kõige suuremate pingutuste korral head seisundit saavutada.
Püsivaatlusala skeem. (E. Asi, 2011). 8 Joonis 6. Seireobjektid. (E. Asi, 2011). Vähemalt 20 puul hinnatakse igal aastal puude võrade seisundit. Iga 5 aasta järel mõõdetakse kõigi puude rinnasdiameetrit ja kõrguse juurdekasvu ning viiakse läbi alustaimestiku detailne inventuur püsiruutude meetodil. Iga 10 aasta järel võetakse erinevatest mullahorisontidest proovid mulla happesuse, põhiliste agrokeemiliste näitajate (huumus, Nüld, CaCO3, Püld, Küld, Caüld, Mgüld, Mnüld), asenduskatioonide (Ca, Mg, K, Na, Al, Fe3+, Mn, H) ning raskmetallide (Cu, Pb, Cd, Zn) määramiseks. Samuti kogutakse igal aastal lüsimeetrite abil mullavee proovid, kus määratakse erinevad näitajad (pH, elektrijuhtivus, NH3, NO3, Nüld, SO4, K, Ca, Alüld, Mn, Fe, DOC ehk vees lahustunud süsinik). Iga 2 aasta järel võetakse viie puu võrast okkaproovid keemiliste analüüside tarbeks (N, P, Ca, Mg, S, Fe, Cu, Al, Mn, Zn).
Veekogude kinnikasvamine (P ja N ühendite reostus, vetikate vohamine) Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimesteni Mõju inimese toidulauale (toiduainete valik väheneb) Rannikualade reostumine Second level Third level Fourth level Fifth level Reostuskoormus (va Narva EJ jahutusvesi)/ tonnides BHT7 937,19 Heljum 3382,93 Püld 109,80 Nüld 1890,33 Vee normaale ületavad veevärkide arvud seisuga 2011 Raua piirsisaldus (200 µg/l) oli ületatud 24,4% veevärgis, seal hulgas neljas üle 2000 tarbijaga veevärgis (Jõhvis, Kohtla-Järve Järve ja Ahtme linnaosades ja Märjamaal). Mangaani (piirsisaldus 50 µg/l) oli ületatud 9,1 % veevärkides, sageli samaaegselt raua liigsusega. Ammooniumi (piirsisaldus 0,50 mg/l)oli ületatud 2,0 % veevärkides
tagajärjel tekivad CH3 ja H2S. Kloriidne vesi Kloriidne vesi on iseloomulik aravooluta sisealadele, nt. Kaspia meri, Araali meri. Soolakate kivimetega aladel tekib mineraalvesi, millel on suur kloriidide sisaldus. Termaalveed + mineraalveed = raviveed - 13 - Biogeenid N ja P ühendid ka Fe, Si ja Mn. Biogeenid on põhilisteks toitaineteks. Mida suurem on N kogus, seda suurem on orgaanilise aine kogus vees troofsus. Nüld =Ninorg + Norg Nüld üldine lämmastik Ninorg anorgaaniline lämmastik Norg orgaanline lämmastik Ioonilisel kujul N Puhtal kujul N NH4 NH4 N NO2 NO2 N NO3 NO3 N Püld = Pinorg + Porg Teisendamine: NH4 N või NH4 mg N/l = 0.78 NH4+ NO2 N = 0.29 NO2- NO3 N = 0.23 NO3- PO43- - P = 0.33 PO43- Inimese poolne reotus välendub hajusreostuse kaudu, mis tekib peamiselt
Purtse002 790 Navesti015 1008 Halliste005 1884 Pärnu042 2077 Valgla km2 140 Aasta keskmine vooluhulk 1.386 1.197 Nüld Kuupäev vooluhulk mgN/l 29-Jun-92 0.660 2.6 28-Jul-92 0.270 7.2 13-Sep-92 0.270 3.14 11-Oct-92 0.580 7.67 24-Nov-92 0.980 6.85 04-Dec-92 0.910 6.8
Keemiline hapnikutarve KHT hapniku hulk, mis kulub reovees sisalduva orgaanilise aine oksüdeerimiseks tugeva oksüdandi toimel süsihappegaasiks, veeks ja ammoniaagiks. BHT on sama vedeliku korral alati väiksem kui KHT! Tavaliselt on BHT suhe KHT'sse 1:2. BHT määramine võtab aega 5 või 7 päeva, KHT tulemuse saab aga kohe teada. Nendega uuritakse orgaanilise aine sisaldust vedelikus, mitte konkreetseid aineid! Üldlämmastik (Nüld) kõigi lämmastikuühendite; soolade, ammooniumi, nitrititite, nitraatide ja orgaanilise lämmastiku; kogusisaldust vees. Kjeldahli lämmastik; orgaanilise ja ammooniumlämmastiku sisalduse summa. Üldfosfor (Püld); anorgaanilised fosfaadid ja polüfosfaadid ning orgaanilised fosforiühendid. Reostuskoormus Reovedeliku kontsentratsioon üksi ei määra reostuse suurust: 1l silomahla reostab rohkem kui 100 l olemreovett. Reostuskoormus = reovee hulga ja ainesisalduse korrutisega R=cQ
Reovee teke ja omadused · Heitvesi inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi · Reovesi osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. · _ Olmereovesi, · _ tootmisvesi · _ sademevesi Reoained on vees lahustunud kujul, kolloidosakestena või lahustumatul kujul (heljum) Inimekvivalendi hulga arvutamiseks kasutatakse Läänemere maades ettenähtud suhteseoseid: · BHT7 - 70 (60) g O2/el. päevas · Nüld - 12 g N/el. päevas · Püld - 2,7 g P/el. päevas Reoainetest olulisemad · _ orgaaniliste ainete sisaldus, · _ toitainete sisaldus, · _ heljumi sisaldus, · _ vee bakteriaalne reostus. · VEEPUHASTUSMEETODID · Füüsikalis-mehaaniline ( I aste) Lahustumatute võõriste (ujuprahi, liiva, heljuvaine) eemaldamine reoveest füüsikaliste võtetega (kurnamine, sõelumine, setitamine).
annaabi.ee 
