Nord Streami gaasijuhe ja selle peamine mõju keskkonnale Vene-Saksa ühisfirma Nord Stream kavandab Läänemere põhja Venemaalt Saksamaale ulatuvat gaasitorustikku, mis plaanide kohaselt peaks valmima 2011. aasta teisel poolel. Praegu on Nord Streamis neli osanikku: Vene gaasimonopol Gazprom, Hollandi firma Gasunie ja kaks Saksa ettevõtet E.ON Ruhrgas ja BASF. Merealune gaasitrass annaks 25 aasta jooksul maapealse trassiga võrreldes 15 protsenti kokkuhoidu, sest hooldus- ja ekspluatatsioonikulu oleks märgatavalt väiksem. Kavandatava gaasitrassi pikkus oleks 1220 kilomeetrit ning läbilaskevõime 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Toru kulgeks Venemaalt Viiburist Saksamaale Greifswaldi. Kogu projekt läheks maksma 7,4 miljardit eurot. Konsortsium Nord Stream lõpetas veebruaris gaasijuhtme keskkonnamõjude hindamise. Dokumendi kohaselt on oodata vaid vähest ja lühiajalist mõju keskkonnale. Uuring edastati selle aasta märtsikuu...
Nord Streami gaasijuhe Arvamustöö Nord Streami gaasijuhe on pakkunud kõvasti kõneainet nii Eestis, kui mujal Euroopas. Tihti ma näen Nord Streami nime nii uudistes, kui ajalehtede pealkirjades ja olen mõtelnud, miks sellest küll nii palju räägitakse. Nüüd ma siis lõpuks taipasin, et see gaasijuhe hakkab kõvasti mõjutame Euroopa tulevikku, kuhu kuulun ka mina ise. Gaasijuhe tuleb, see on nüüd üsna kindel, kuna Soome ja teised riigid on andnud oma heakskiidu. See saab olema umbes 1200 km pikkune, kahest paralleelsest torust koosnev ning arvatakse et isegi 7,377 miljardit maksma minev enneolematu gaasijuhe. See suursugune gaasijuhe peaks hakkama transportima võimsusega üle 55 kuupmeetri gaasi aastas Venemaalt Saksamaale. Edasi Saksamaalt Prantsusmaale, Belgiasse ja Hollandi ning sealt veel Suurbritanniasse. Mis on siis minu arvamus selle koha pealt ? Minul, kui...
Nord Stremi gaasijuhe ja selle kavandamise ajalugu · Nord Stream koosneb kahest 1220 km pikkusest gaasijuhtmest, mille kummagi võimsus on 27,5 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas ja mis kavatsetakse rajada läänemerre Venemaalt Viiburist saksamaal asuva Greifswaldini. · Gaasijuhtme tööeaks on kavandatud 50a. · Projekti alustati aastal 1997. Kolm aastat kestnud uuringute alusel veenduti veealuse gaasijuhtme teostatavuses ja aastal 2000 anti sellele Euroopa Liidu projekti status. 8. Sept 2005 kirjutati alla gaasitoru ehitamise ja haldamise dokumendile ja 2005a. augustis alustati Leningradi Oblastis gaasitrassi Venemaa osa Ehitust. ((Gaasitrassi maapealse osa ehitusega venemaal Grjazovetsist Viiburini Nord Stream ei tegele)) Nord Streami veealuse osa ehitusega on kavas alustada 2010. aastal korraga kolmest kohast: Venemaalt, Saksamaalt ja Gotlandi juurest. Plaanide koha...
aastal kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum Oyj, kes moodustasid ühiseettevõtte North Transgas Oy. Uuringud kestsid kuni 1999 aastani. 2005.a. mais sai Gazprom North Transgasi ainuomanikuks ja omandas seeläbi ka kõik õigused North Transgasi projektidele ja uurimistulemustele. 8. septembril 2005. aastal kirjutati Berliinis OAO Gazprom, BASF AG (tütarfirma Wintershall AG) ja E.ON AG (tütarfirma Ruhrgas AG) vahel alla kokkulepe gaasitoru ehitamiseks ja haldamiseks. Gaasitrassi Venemaa osa, mis on Gazpromi ainuprojekt, ehitusega alustati Leningradi oblastis 2005. aasta augustis, gaasitrassi nurgakivi pidulik panek toimus 9. detsembril 2005. a. Babajevos. Gaasijuhtme algus asub Viiburi lähistel Portovaja lahes ja kulgeb ligikaudu 1200km ulatuses Läänemere põhjas kuni Greifswaldi...
Uuritud on erinevaid võimalikke ehitusmarsruute. Gaasitoru on 48-tolline, paralleelselt ehitatakse kaks torujuhet, mis võimaldab transportida 55 miljardit m3 maagasi aastas. Tegijafirma on Nord Stream AG. Projekti alustasid Gazprom ja Neste 1997. aastal. Hiljem ühineti North Transgas Oy-ks. 2006. aastal muudeti firma nimi Nord Streamiks . Saksa partner projektis oli Ruhrgas. Hollandi Gasunie ühines 2007.aastal. Gaasijuhe läbib: Gaasijuhe pidi läbima Põhjamaade majandustsoone ning ulatuslik uuring toru võimalikkuse kohta toimus 1998. aastal. Projekt on väga probleemne nii keskonna, poliitika kui ka rahvusliku julgeoleku tõttu. 2002. aastal võeti vastu plaan projekti elluviimiseks. 2005. aastal müüs Fortum (Neste) oma osaluse Gazpromile ning Gazpromist sai North Transgas Oy 100% om...
SISUKORD SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on eriti pinevaks muutunud arutelu Nord Stream´i gaasijuhtme rajamise üle, mis projketi järgi hakkab kulgema Venemaal Viiburist läbi Läänemere kuni Greifswaldini Saksamaal. Teema on muutunud eriti teravaks poliitliseks aspektiks, kuna järjest rohkem Euroopa riike on andnud oma nõusoleku projekti elluviimiseks. Kuigi kõnealune projekt ei läbi Eesti majanduspiirkonda on Eesti siiski gaasijuhtme rajamise suhtes skeptiline, sest see kujutab endast reaalset ökoloogilist ohtu Läänemerele. Trass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit, möödudes lähedalt Eesti, Läti, Leedu ja Poola majandusvöönditest. Plaanide kohaselt peaks esimene gaasijuhe alustama tegevust 2011. aastal ja teine 2012. aastal. Gaasijuhe võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Nord Stream'i projekti arendamise vastu on Poola ja Balti riigid. Käesoleva referaadi eesmärgiks on välja selgitada pl...
Ülikool Eriala Tundmatu autor NORD STREAM'I GAASIJUHE JA LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 1 SISUKORD 2 1 Nord stream Nord Stream on Läänemere põhjas asuv Venemaalt Saksamaale kulgev kahetoruline maagaasi torujuhe. Ehitus algas 2010. aasta aprillis Rootsi majandusvetes, Gotlandi lähistel. Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Gaasijuhe avati pidulikult 6. septembril 2011 Venemaa peaministri Vladimir Putini ja Saksamaa ekskantsler Gerhard Schröderi osalusel. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifsw...
Firma Nord Stream asutati 2005. aastal selleks, et planeerida, ehitada ja opereerida tulevast maagaasijuhet. Firma Nord Streami peakontor asub Sveitsis. Idee ehitada 1224 kilomeetri pikkune gaasijuhe merepõhja, käidi välja 2002 aasta novembris. Nord Streami gaasijuhtme koguinvesteering on 7,4 miljardit eurot. Enamuse projektist finantseerivad Nord Streami aktsionärid, kes katavad 30% kogukuludest. Ülejäänud 70% tuleb pankadelt ja muudelt allikatelt. Nord Streami maagaasijuhe on kõige otsem ühendus Venemaa gaasivarude ja Euroopa Liidu vahel. Väidetakse, et aastatepikkused põhjalikud uuringud Läänemeres on näidanud, et gaasijuhtme rajamine Läänemerre on üks ohutumaid ning keskkonnasõbralikumaid võimalusi saata Venemaa gaas Euroopasse. Minu arvates, pole see juhe mi...
See viib maagaasi Venemaalt Saksamaale. Nord Stream on 1200 kilomeetri pikkune ning praegu plaanitakse ehitada veel kahte juhet, kuid seekord juba läbi Eesti territoriaalvete. Miks on Nord Streami üldse vaja? Seda on vaja, kuna Saksamaa inimesed vajavad gaasi ning neil ei ole omal gaasivarusid, aga seeest on Venemaa gaasivarud väga suured. Arvatakse, et kõige parem viis gaasi transportida on panna gaasijuhtmed Läänemere põhja, kuna see on ju kõige otsem tee Venemaalt Saksamaale. Enne Nord Streami ehitamist uuriti Läänemere põhja põhjalikult ning tulemuseks saadi, et Nord Stream ei kahjusta ega muuda kuidagi Läänemere keskkonda. Mina aga arvan vastupidiselt, kuna iga uus asi võib muuta ja kahjustada Läänemerd, sest me pole kunagi saanud proovida gaasitorude mõju merele. Muidugi võib nendel Nord Streami uurijat...
· Läbimõõduga 10 kuni 120 cm. · Tavaliselt umbes 1-2m sügavusel. · Vedelike transpordi kiirus on umbes 1-6 m/s. Mida transporditakse? · Põhilised ained on vedelikud ja gaasid. · Kütused, õli, naturaalne gaas ja biodiisel. · Läbi torujuhtmete on isegi transporditud õlu. Maksumus? · Torujuhtmeid mööda on kõige odavam transportida kütuseid ja muid gaase, vedelikke maismaal. · Veealused projektid on töömahukad ja suurt investeeringut vajavad. Torujuhtmete lihtsustatud skeem Pikim torujuhe · Druzhba (Sõpruse) torujuhe. · 4000 km pikk, õli torujuhe. · Põhiosa ehitati: 1960 1962. (1970 valmis lõpl.) · Ehitamine: $12,7 miljonit. · Hõlmab: Venemaad, Ukrainat, Valgevene, Poolat, Ungarit, Slovakkiat, Tsehhi ja Saksamaad. Nord Stream · Venemaa ja Saksamaa vaheline Läänemere põhjas kulge...
EUROÜLIKOOL Keskkonnakaitse teaduskond Teema: Gaasitoru EL keskkonnapoliitika ja ökoloogiline julgeolek Referaat Eliko Roomet Keskkonnakaitse teaduskonna II kursuse üliõpilane Juhendaja: Jüri Martin 2007 Sissejuhatus Viimasel ajal on tihti räägitud ja kirjutatud hiigelprojektist, millega soovitakse teenida keskkonnakaitse arvel. See on Nord Stream gaasijuhe , mille Vene ja Saksamaa kontsernid kavatsevad rajada Balti merre. Selle ehitamiseks tuleks lõhata ning kaevata merepõhja ja trass oleks 1200 km ulatuses piki kogu Balti merd põhjast lõunasse. Kuid projekti läbiviimine ei lahenenud nii nagu oli soovitud. Gaasitoru ehitamine merepõhja on tekitanud palju vaidlusi ning selles nähakse mitmeid ohte. Venemaa-Saksamaa gaasijuhtme kavan...
Venemaa riiklik gaasimonopol Gazprom teatas kavast ehitada 1200 km pikkune torujuhe maismaa asemel merepõhja novembris 2002 ning torujuhtme maismaaosa ehituse alustamisest Venemaal detsembris 2005. Tavaliselt nimetatatakse Nord Streamiks Viiburi ja Greifswaldi vahele kavandatavat veealust lõiku, mõnikord aga mõeldakse selle all ka juhtme maa peale ehitatavat osa Venemaal ning võimalikke edasisi ühendusi Lääne-Euroopas. Poola, Baltimaad ja mõned teised Läänemere-äärsed riigid vastustavad Nord Streami rajamist nii keskkonna- kui ka energiajulgeoleku kaalutlustel. 20. oktoobril 2009 kiitis gaasijuhtme rajamise heaks Taani ning 5. novembril 2009 Rootsi ja Soome valitsus. Ajalugu Töö gaasijuhtme ettevalmistamiseks sai alguse 1997, kui Gazprom ja Neste (hiljem Fortum) moodustasid ühisettevõtte North Transgas Oy, mille eesmärk oli Läänemere põ...