psühhopatoloogia. Testimise eesmärk on klassifitseerimine/diferentseerimine, tulemuslikkus ehindamine, teadusuuringud ja enesest arusaamine. Testitüübid - Tegevustestid - Kiirustest vs tulemustest - Käitumis evaatlemine - Enesearande küsimustikud - Tegevusvaldkondade/vanuse/skaala omaduste/ülesande struktuuri/testiskooride interpreteerimise aluse järgi Peamised mõõteskaalad - Nominaalskaala – objektid mis erinevad omaduse poolest nt mehed ja naised - Järjestusskaala – suurused nt eesti maakonnad elanike arvu järgi - Vahemik/intervallskaala – mõõdetavate suuruste erinevus, järjestus ja võrdsed intervallid skaalapunktide vahel nt kraadid, t-test - Suhteskaala – kõik 4 põhiomadust ja kõige võimsam mõõtmisvahend. Lubab leida skaala üksikute väärtuste vahel suhteid nt rekatsiooniaeg, kaal ja pikkus
7'—20" kuni horisontaalse mõõtekriipsuni 14 annab sekundite ühelised (siin 8"). Vertikaalskaalalt leitud näit on seega 7'28". Summeerides mõlema skaala näidud, saame kogulugemiks: 103°40' + 7'28" = 103°47'28". Töös mittevajalikke nuppe ja kruvisid mitte keerata! Rõhutame veel kord, et pikksilma ja kruvide keeramisel ärge tarvitage liigset jõudu! 4. Töö käik 1. Tutvuge goniomeetri ГС-5 ehitusega, seadke ta töökorda ja tehke mõõteskaalad selgeks. Leidke optilise mõõtesüsteemi täpsus goniomeetri passist või küsige juhendajalt. Pange kirja spektraallambi tüüp. 2. Kontrollige, kas difraktsioonivõre on kinnitatud goniomeetri lauale nii, et võre tasapind on risti kollimaatorist tulevate kiirtega ning võre jooned (pilud ja tõkked) on paralleelsed kollimaatori piluga. Difraktsioonivõre täpse ristasendi leidmiseks tuleb vähesel määral kallutada väikest kettakujulist aluslauda. 3
Uurimustöö eesmärgiks oli välja selgitada, kas on olemas seos rasedusaegse depressiooni ning 18-kuulise lapse arenguprobleemide vahel ning selle väite tõestamiseks pidid lapseootel naised täitma neli küsimustikku. Lapse arenguprobleemide kindlakstegemisel kasutati vanusele vastavaks muudetud DDST-d (Denver Developmental Screening Test) ning lapsed, kes ei suutnud sooritada vähemalt 2 või rohkemat ülesannet määrati arengus mahajäänute gruppi. l2.1.1. Mõõteskaalad Emade depressiooni hindamiseks kasutati EPDS (Edinburgh Postnatal Depression Scale). Kuigi see test loodi selleks, et uurida depressiooni pärast sünnitust, on ta osutunud usaldusväärseks ka rasedusaegse depressiooni hindamiseks. EPDS on laialdaselt kasutatav 10- puntiline küsimustik enesehinnangu uurimiseks, naised hindasid oma enesetunnet 7 päeva jooksul skaalal 0 kuni 30. Naised täitsid selle küsimustiku kahel ajahetkel, 18. ja 32.
registreerivast mõõteriistast. Mõõturiks nimetatakse teatud kindla füüsikalise suuruse mõõtmiseks mõeldud mõõteseadet või mõõteriista. Mõõteriistad klassifitseeritakse kasutuseotstarbe järgi töö-, taatel- ja etalonmõõteriistadeks. Lugemisseadise tüübi järgi võib mõõteriistad liigitada näitavateks, kirjutavateks ja integreerivateks. 2. Mõõteriistade põhielemendid. Mõõteskaalad. Mõõteriista mõõtepiirkond ja näidupiirkond. Mõõteriist koosneb tajurist, lugemisseadisest ja neid ühendavast muundurist. Mõõteskaala võib olla otseselt (tulemuse saab lugeda otse skaalalt) või tinglikult (arvväärtuse leidmisel tuleb lugemit korrutada võrdeteguriga) gradueeritud skaalaga. Samuti võib mõõteskaala olla ühtlane või ebaühtlane, st. jaotuskriipsude vahe olla konstantne või teatud seaduspärasusega muutuda. Skaalad võivad olla veel ühe- või
registreerivast mõõteriistast. Mõõturiks nimetatakse teatud kindla füüsikalise suuruse mõõtmiseks mõeldud mõõteseadet või mõõteriista. Mõõteriistad klassifitseeritakse kasutuseotstarbe järgi töö-, taatel- ja etalonmõõteriistadeks. Lugemisseadise tüübi järgi võib mõõteriistad liigitada näitavateks, kirjutavateks ja integreerivateks. 2. Mõõteriistade põhielemendid. Mõõteskaalad. Mõõteriista mõõtepiirkond ja näidupiirkond. Mõõteriist koosneb tajurist, lugemisseadisest ja neid ühendavast muundurist. Mõõteskaala võib olla otseselt (tulemuse saab lugeda otse skaalalt) või tinglikult (arvväärtuse leidmisel tuleb lugemit korrutada võrdeteguriga) gradueeritud skaalaga. Samuti võib mõõteskaala olla ühtlane või ebaühtlane, st. jaotuskriipsude vahe olla konstantne või teatud seaduspärasusega muutuda. Skaalad võivad olla veel ühe- või
91% - 100% suurepärane (5) 2 Õpikud Statistika kursusest korrata · Mõõteskaalad, keskmised (aritmeetiline, mediaan, mood), · Põhiõpik varieerumine. Gujarati, D., Basic Econometrics · Tõenäosus p(A), tinglik tõenäosus p(A|B). · 3. trükk, TTÜ raamatukogus 20 eks · Keskväärtus E(x), dispersioon 2 (x), var(x). · 4. trükk, võimalik leida pdf fail
densitomeetri põhimõtteskeem Paberitelt mõõtmisel peab kindlasti arvestama taustaga, mille pealt mõõtmisi teostatakse. Taustaga arvestatakse ka profiilikirjeldustes, kus ära määratud, millise taustaga mõõtmisi tuleb teha. Probleem on selles, et paberid on mingil määral läbipaistvad. Kui trükitakse ühepoolse poognamasina või rullimasinaga, siis tavaliselt sattuvad paberi pooltel mõõteskaalad kohakuti. Selleks et välistada kohakuti sattuvate skaalade mõjutusi mõõtmisel, tuleb mõõtmiseks kasutada musta tausta. Kui paberi teisel küljel mõõteskaala taga pole trükki, mõõdetakse valge tausta pealt. Profiili kirjeldustes märgitakse tausta värv ingliskeelsete lühenditega WB ( white backing) ja BB (black backing). Kindlasti peab profiili võrdlustes mõõtma selle taustaga, mis profiili kirjeldustes on kirjas,
riskifaktorite hulgas.“) Kirjeldav statistika tegeleb valimi resümeerimisega, järeldava statistika ülesanne on üldistuste tegemine üldkogumi kohta. Üldkogum (populatsioon) on teatud nähtuste (objektide, isikute) hulk, mida soovitakse objektiivsete meetoditega tundma õppida (näiteks üliõpilased Eestis) Valimiks nimetatakse teatud hulka üldkogumi elemente, mille mõõtmisandmed on uurija käsutuses Mõõteskaalad: Kategoorilised muutujad o Binaarne skaala – kahene skaala (binaarkood: 0;1) o Nominaalne skaala – eristab andmeid, kuid ei anna suunda ega väärtust (nt sugu, kodulinn, rass jms) o Ordinaalne ehk järjestusskaala – eristab andmeid ja annab suuna, kuid mitte vahemike (nt haridustase või subjektiivne rahulolu) Pidevad muutujad
nähtuste mõõtmine suhteskaalal. Kahjuks pole see psüühiliste nähtuste puhul võimalik. Seetõttu saame suhteskaalal ilma mööndusteta mõõta ainult psüühiliste nähtuste füüsilisi kajastusi (või eeldatavaid põhjusi). Maksimumsaavutuseks psühholoogias saab olla psüühiliste nähtuste mõõtmisel intervallskaala kasutamine. Selles ei avaldu mitte psühholoogia kui teaduse nõrkus, vaid psüühiliste nähtuste erilisus, nende mittefüüsikaline olemus. 1.2.2. Psühholoogilised mõõteskaalad ja statistika Mõõtmisskaala tüübist sõltub kasutatava statistilise töötluse võimalik tase. Nominaalskaala puhul saab kasutada ainult mitteparameetrilist statistikat, tsentraalse tendentsi mõõduks saab kasutada ainult moodi, hälbivuse mõõduks sagedusjaotust. Järjestusskaala puhul saab samuti kasutada ainult mitteparameetrilist statistikat. Tsentraalse tendentsi mõõduks on mediaan, hälvete mõõduks kvartiilid.
annaabi.ee 
