10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
132 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mailsa
Õppematerjali autor
Eesti Muusika Ajalugu Johannes Kappel ( Rapla 1855 Wirttenberg 1907 ) Esimene kutseline muusik, organist, helilooja ja kooridirigent. 1872 a. sõitis Peterburi konservatooriumisse oreli klassi. Õpetajaks oli tal L. Homilius. Kompositsiooni õpetas J. Johannsen. 1881 ta lõpetas. Ta juhatas 3 ,5 ja 6 laulupidu. Tal on umbes 50 koorilaulu. Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik " Järvamaa ööbik" 1881, "12 laulu segakoorile" 1885, "10 laulu meeskoorile" 1886
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Rudolf Tobias (1873-1918) Elina Saarejõe 10c Tartu 2014 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Elulugu 2.1 Lapsepõlv 2.2 Haridustee 2.3 Erialane töö 2.4 Elu välismaal 3. Looming 4. Teosed 5. Kokkuvõte 6. Kasutatud allikad 7. Lisa 1. Sissejuhatus: Rudolf Tobias on tuntud nimi
Rudolf Tobias Rudolf Tobias (29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin) oli eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes omandas esimese eestlasena professionaalse muusikalise erihariduse nii helilooja kui organisti erialal. Tobias on kirjutanud Eesti esimesed instrumentaalsed helitööd. Elulugu Rudolf Tobias sündis köstri perekonnas. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt. Komponeerimist katsetas ta juba varakult. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused on säilinud 1885. aastast, mil Tobias oli üheksa-aastane. Aastal 1885 astus ta Haapsalu Kreiskooli, õppides kohaliku pianisti Catharina von Gerneti käe all klaverit. Peale õpinguid naasis ta vanemate juurde Kullamaale. Aastal 1889 suundus ta Tallinna Nikolai Gümnaasiumi (praegune Gustav Adolfi Gümnaasium), kus
RUDOLF TOBIAS(1873-1918) · 1914 saab saksa kodakondsuse ning saab täieõiguslikuks kompositsiooni õppejõu professoriks. · R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. Rudolf Tobiasel on suur · Berliinis kirjutas Kalevipoja teksti põhjal üksikuid muusikalisi episode, nagu tähtsus eesti professionaalse muusika rajajana - temalt pärinevad paljude zanride melodraama "Kalevipoeg põrgu väravas" ja ballaadi "Sest ilmaneitsist ilusast" esikteosed eesti muusikas.
Rudolf Tobias (29. V 1873 Käina - 29. X 1918 Berliin) on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, olid tema teosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Omades peale
Rudolf Tobias 1873 1918 12.klass Elulugu Sündinud 29. mai 1873 Käina, Hiiumaa 29. oktoober 1918 Berliin. Eesti helilooja, organist ja koorijuht. Esimene Eesti helilooja, kes sai professionaalse muusikalise erihariduse nii heliloojana kui organistina. Andekas ja omanäoline muusik ning uuendusmeelne kunstnik, kes võitles rahvusliku professionaalse kultuuri eest. Rudolf Tobiast loetakse koos Artur Kapiga eesti sümfonismi rajajaks. Eesti süvamuusika rajaja. Eesti heliloojaist ehk kõige monumentaalsem, suursugusem ja massiivsem. Lapsepõlv Sündid köstri pojana Hiiumaal, Käinas. 1885 kolis pere Kullamaale. Esimesed teadmised pärinevad isalt. Peres oli 13 last, tema oli teine. 6 aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit. Esimesed teadaolevad heliloomingu katsetused tegi 9 aastaselt.
1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: esineb pianistina. 35a astub Dresdeni konservatooriumi. Õpib teerajaja Eestis. Tuntud laul: "Malemäng". Tuntud koorilaulud Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. koorikompositsaiooni. Pärast lõpetamist tagasi Tartus. Laul: ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene teerajaja Eestis. Tuntud laul: "Malemäng". Tuntud koorilaulud Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika "Pilvedele". 1900 loob Eesti esimese sümf.orkestri Tartus. eesti symfonist. Esimene kes on vaba liederthafelikkusest, ja esimesed soololaulud. Rudolf Tobias 1873-1918 Esimene teerajaja Eestis. Tuntud laul: "Malemäng". Tuntud koorilaulud Hakkas korraldama sümf.orkestreid. Oli sümf.muusika
Rudolf Tobias Rudolf Tobias on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, olid tema teosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873.a. Hiiumaal Käinas köstri perekonda. Esimesed muusikaalased teadmised omandas ta isalt Johannes Tobiaselt, kes oli teeninud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid