Mis
on kunst ?
Kunsti
tähendus on väga laialdane. See on nagu meistriteos, mis on
tekkinud mingi kindla tegevuse tulemusel. Inimesed mõistavad seda
väga erinevalt, see võib olla nii tavaline, kui ka väga peen.
Kunstiga saavad inimesed väljendada oma tundeid, elmusi või suhtumist maailma. See on midagi sellist, mida inimene on teinud nii
vaatamiseks, kuulmiseks ja jälgimiseks. Kunsti võib nimetada ka
meelelahutuseks, sest inimesed teevad seda tihti oma tuju tõstmiseks
ja teiste meeleheaks. Kuid põhjusteks võib olla veel raha, kuulsus
ja soov ennast tõestada. Kunst on midagi sellist, mis ei saa kunagi
otsa. Samuti võib öelda, et seda pole liiga palju, ega ka vähe.
Kunsti arengutee algas juba kiviajal, koos inimühiskonnaga, aidates
inimestel tundma õppida elu ja iseennast . Ja kindlasti muutub see
koos inimstega.
Sõnaga
kunst meenub mulle esimese asjana maalid, kunstinäitused ja
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
37 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tiku23
Õppematerjali autor
Kunsti mõiste kui selline on väga lai. Inimesed mõistavad seda erinevalt. Kuigi kunsti ei saa täpselt määratleda, on see alati olnud üks elu osa. Aegade jooksul on kunst varieerunud, kuid siiski püsima jäänud. Tänapäeva maailmas ei ole paika pandud piire kunsti ja mittekunsti vahel ning pelgalt mõnele teosele peale vaadates ei saa kindlaks teha, kas tegu on kunstiteosega või mitte. Milline on kunsti olemus ning kus on piir kunsti ja mittekunsti vahel? Kõik inimesed vajavad mingil määral kunsti. Minu jaoks on kunst meistriteos, mis on tekkinud mingi kindla tegevuse tulemusel. Kunstiga väljendavad inimesed oma tundeid, elamusi või suhtumist maailma
Annika Vesselov Bak. VIII rühm Humanitaarained I kursus Kasvatus kunst või teadus? Et sellele küsimusele üldse vastus leida, tuleb esmalt seletada lahti nende kolme mõiste kasvatus, kunst ja teadus olemused. Võib öelda, et teadus on eriline reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise vorm. See on süstemaatiline inimtegevus, mis on suunatud püsiväärtustega teadmiste saamisele ja talletamisele. Teaduse all võidakse mõista ka teaduslike teadmiste kogumit, teadusasutuste võrku või mingit teadusliku uurimuse valdkonda. Seega ühest ja ainuõiget tähendust sõnal teadus ei olegi vaid kõik oleneb kontekstist kus seda kasutatakse.
Esteetika olgu ta analüütiline, marksistlik, fenomenoloogiline pole autonoomne, on sõltlase olukorras esteetika vaatab mujale, kas ja kus mujal käib filosoofias action et teada saada, mida ta tegema peab). 10. Selgitage esteetiku ja esteedi erinevust! Esteetik filosoofilise esteetikaga tegeleja. Esteet ilust ja kunstist kui ülimatest väärtustest lugu pidav inimene, sageli ka dändi varjundiga. Esteet on estetismi pooldaja. 11. Iseloomustage kunstiesteetikat! Esteetika kui Kunst: esteetikad mis ei mahu teaduseesteetika ega filosoofiaesteetika alla. Eeskätt kunstnike , kunstivoolude teooriad, milles vaagitakse ja väljendatakse mitmesuguseid kunstiga tekkinud küsimusi. Ilmneb sageli manifestides, esseedes, intervjuudes jne. Kunstiesteetika üldine iseloomustus: normatiivne kuidas tuleks kunsti teha, kogeda, mis on kunsti eesmärk, mis on tõeline ja hea kunst; isiklik kuidas mina kunstnik asja näen/teen;
inimeste tõeliste vajaduste üle. adorno toob sellesama teema kultuurivalda. ka selles saab kasutada mõlemat väärtuskategooriat ja ka kultuuris domineerib vahetusväärtus. kunstiteos oli inimestevaheline suhe, kuidas üks inimene kõneleb teise inimesega. kui teos on viidud turule, see suhe kaob. me saame kõike vahetada ja kõike saab rahaliselt mõõta. a&h ütlevad, et kunstiteose väärtus on tema unikaalsuse, ja me ei saa kõike rahaliselt mõõta. inimestevahelised suhted, mida kunst endast kujutab, taandakse asjadevahelisteks suheteks (mida kujutab endast turuloogikasse sisenenud kunst) kunstis peaks olema midagi, mida ei saaks kergesti taandada turusuhete raamistikku (või midagi, mida ei saaks sinna üleüldse taandada) : see on seotud autentsuse mõistega. Stimmigkeit : viitab kunstiteose sisemisele sidususele. adorno järgi kunstiteose saatus on traagiline. kui kunstiteos tahab
See on teooria, mille abil oleks meil võimalik teada saama, miks, millal ja kuidas ilu ilmne, millistele tingimustele peaks objekt vastama, et seda saaks ilusaks nimetada, millised meie loomuse osad teevad meid ilu suhtes tundlikuks ja milline on seos objekti ja meie vastuvõtlikkuse vahel. Esteetikat saab nimetada kunsti filosoofiaks, kuna filosoofia uurib fundamentaalseid küsimusi, esteetika aga, uurib ilu ja kunsti loomust. Kunst on esteetika töövaldkond. 7. Kus on esteetilise mõtlemise juured? Millised mõtlejad on selles suhtes olulised? Esteetika eelkäiateks võib lugeda Atiik-Kreeka filosoofe(Platon, Aristoteles). Esteetika nimetusele pani aluse aga Gottlieb Baumgarten(u1750a.). Olulised mõtlejad: Platon, Aristoteles, Plotinos, Baumgarten, Hume, Denis Diderot, George Santayana, Immanuel Kant, Georg Wilhelm Hegel, Arthur Schopenhauer, Friedrich Nietzsche. 8
Igaüks võib olla kunstnik? Kunst on üks keerulisemalt defineeritavaid alasid. Keegi ei saa öelda, kuskohast kunst algab või kuskohas see lõppeb. Seda on püütud teha erinevatel aegadel erinevate meetoditega, kuid mingile kõiki rahuldavale tulemusele pole siiani jõutud. Kui öelda lihtsale inimesele tänavalt: "Palun öelge, mis asi on kunst?", vastab ta tõenäolislelt, et kunst on maalid, skulptuurid, joonistused, ehk ka tekstiil ja arhitektuur. Kui küsida sama küsimust mõne kunstitudengi käest, lisaks ta kindlasti omalt poolt mõisted: performance, digitaalne kunst, fotograafia. Kuid erudeeritud kunstiteadlane võib öelda, et kunst on kõik, mis me enda ümber näeme. Kelle on siis õigus? Kus on kunsti piirid? Ja kas on üleüldse vaja kunsti piiritleda? Kui me mingi ime läbi suudaksime sellele küsimusele
ka inimene erinev sõltuvalt olukorrast millesse ta on sattunud. Seepärast ei tulene Paul Cezanne kunsti eripära mitte tema nägemisprobleemist, vaid sellest kuidas maailm talle ennast väljendab, sealjuures ei tee maailm seda ühekülgselt, Cezanne'st sõltumatult, vaid Cezanne kunsti mõjutavad ka tema lapsepõlves läbielatud sündmused ja hetke emotsioonid. Sellisena toimib maalikunst üldiselt. Hea näide võiks olla Paul Gaugain, kelle kunst muutus oluliselt pärast lahkumist Prantsusmaalt ja asumist elama Hawaile koos tema värvikasutusega muutus seal ka tema elukorraldus ja maailmavaade üldiselt, ta hakkas kujutamisel kasutama eredaid värve, kusjuures muutus ka tööde kompositsiooniline ülesehitus. Ihulisuse käsitlus sisaldab endas füüsilise ja psühholoogilise aspekti ühendamist, tajukogemuse seisukohalt on oluline Merleau- Ponty huvi gestaltpsühholoogia vastu, mille kaudu analüüsib ta ka Paul Cezanne'i kunsti
Kunst täiendab elu Juba koopamaalingutest teame, et seeläbi väljendati oma emotsioone, tõekspidamisi - iseend. Kuigi kunsti ei saa täpselt määratleda, siis ometi on see alati olnud üks elu osadest. Inimesed vajavad loomingut, et täita oma elu puudujääke. Kunst tekitab igal hetkel ja igal pool emotsioone. Ühtegi inimest ei jäta külmaks selle otsene kogemine. Olgu need siis kaasnevad positiisved või negatiivsed tunded. Vana-Roomas oli tuntuim hüüdlause "Tsirkust ja leiba!" See näitab, et meil kõigil on vaja oma elus kunsti - loovust, meelelahutust, ajaviidet. Ilma nendeta oleks raske ette kujutada igapäevaelu, veel vähem seda sel juhul positiivsena. Ka endi tunnete jäädvustamine aitab meil välja elada. Looming muutub ajas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid