Mati Undi elu- ja loomelugu.
Mati
Unt (1. jaanuar Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal- 22.
august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Õppis
1951- 1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8 Keskkooli
ja 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialal.
Töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981
Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 1981-1991 Noorsooteatris
lavastajana, aastatest 1992-2003 töötas Draamateatris lavastajana,
pärast seda jäi vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15
romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu,
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
armsake15
Õppematerjali autor
Tartu kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat MATI UNT Eliisa kurg KM-06 Tartu 2008 SISUKORD · Elulugu lk 3 · Tunnustused lk 4 · Teosed lk 4-5 · Kokkuvõte lk 6-7 · Teose tutvustus lk 7 2 Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati
Ta on lavastanud ka teistes Eesti teatrites ja välismaal. Unt kirjutas oma esimese raamatu pretensioonitust koolipoisi- ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". "Hüvasti, kollane kass" jutustas abiturient Aarnest ja tema kaaslastest. Huvitavalt on kujutatud Aarne siseelu ja suhteid. Unt tuli kirjandusse romaaniga "Hüvasti, kollane kass", mis avaldati Tartu 8.keskkooli almanahhis "Tipa-Tapa" 1963. Juba esikteoses võib märgata jooni,. Mis on iseloomulikud Undi hilisemale proosale: tegelaste hingeelu tundlik jälgimine, inimese ja keskkonna vaheliste seoste uurimine, vajadus mõtestada ühiskondlikke ning üldinimlikke probleeme. Rahvusvahelise tunnustuse tõi kirjanikule romaan "Sügisball" (1979), milles ta kujutab linnastunud inimeste üksildust ning sellest tulevaid ohtusid. Romaani tegevus toimub suurlinna moodsas elamurajoonis, mis hakkab inimestele peale suruma oma elulaadi. Mati Undi loomingu teine oluline tahk on seotud teatriga.
Mati Unt 1944-2005 Nikita Pokatilo Deniss Lebedev 12k Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana Mati Unt Lühielulugu Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Lühielulugu Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana. Teater "Vanemuine" Lühielulugu
MATI UNT (1944-2005) Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana. Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia
kadumist ning raamatu lõpus osutus ta mõrvariks). Raamat peaks olema igale suurlinnaelanikule veidi südamelähedane, sest üsna tihti tunnevad suurte linnade elanikud end üksikuna ning kõik kohtumised on nii juhuslikud ja pealiskaudsed. Linnas on alati kiire, justkui käiks aeg linnas teisiti. Raamat tahabki meile näidata, kui juhuslik kõik meil siin on, peaksime rohkem pühendama ennast teistele. Kristiina Veerde 12.b Mati Unt ,,Hüvasti, kollane kass" "Hüvasti, kollane kass" on Mati Undi esimene romaan, mille autor kirjutas veel keskkooliõpilasena. Teos kujutab maalt pärit kaheksateistkümneaastase abituriendi Aarne Veenpere viimast keskkooliaastat Tartus, suhteid korteriperenaise tädi Idaga, tüdrukute, sõprade ja õpetajaga ning maailmas oma koha leidmise otsinguid. Kollases majas elav tädi Ida on "eestiaegne naine", kes on nõuks võtnud kasvatada Aarnest tõeline mees vastavalt oma aja ettekujutusele.
Kogu lainetus annab mingit kaja ka Eestisse. On olemas sündmuste rida Tartu 68. Läänekultuuri 60ndad: vasakpoolsed tugevnevad, kummalisel moel. See Kuuba vabadusvõitluse imetlemine on lapsemäng, aga Hiina kultuuri revolutsioon, totaalse kommunismi mudel, mis Lääne intellektuaalid imetlevad 60ndatel, kus püütakse varblasi ja intellektuaalne, kes lähevad laagritesse. Eestis 60ndad: lühim metafoor, mis olukorda kokku võtab: Mati Unt: "See oli aeg, kus kapitalism oli kommunismi sünonüüm." Ajajärk, kus töötatakse välja ridadevahelise kirjutamise oskus. 60ndatel tekkinud piisaval määral mänguruumi, ka sellesmõttes, et inimesi pandi vähem vangi ja sisuliselt võib öelda, et 60ndatel mingiteks aastateks kaob põrandaalune poliitiline dissidentlus. 68ndal dissidentlus uue hooga. Sulaaeg ja 60ndad seotud, aga ei ole üks ja sama. Kunstis olemas realistliku ilmega portreed, Stalini portreed kaovad
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid