10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
zestful
Õppematerjali autor
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Saatejuht Mart Sander Referaat Koostaja: Mai Kaaver Juhendaja: Epp Mare Kukemelk Klass: 12A 2010 Tallinna Lilleküla Gümnaasium Sisukord Eluloolised andmed..............................................................................................................................3
TALLINNA TEENINDUSKOOL Merilin Jürine KK11-PE MART SANDER Referaat Juhendaja: Karen Stimmer Tallinn 2012 SISUKORD 1. ELULUGU .................................................................................................................... ..........3 2. TEATER ........................................................................................................................ ..........3 3. FILM JA STUUDIO ..........................................
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see oli kodule kõige
tema kolmest põhi tegevusvaldkonnast- telekarjäärist, muusikukarjäärist ja kirjanikukarjäärist. Lisaks nüüd hiljuti on Mihkel aluse pannud ka poliitikukarjäärile riigikogu liikmena. Mihkel Raud on üks vähestest Eesti multitalentidest, kes tegutseb paljudel aladel, on silma paistnud oma professionaalsusega ja pälvinud üldsuse silmis tunnustuse. Neid multitalente on meie väikeses Eestis vähe, lisaks Rauale võib veel multitalendiks kutsuda järgnevaid inimesi: Mart Sander (laulja, näitleja, lavastaja, saatejuht, dirigent, kunstnik), Hannes Võrno (saatejuht, moekunstnik, humorist), Hardi Volmer (filmirezissöör, lavastaja, teatrikunstnik, kujundaja, muusik), Jaan Tätte (näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja, laulja) jne. Ühiskond vajab selliseid mitmekülgseid ja rahva silmis kõrgelt hinnatud multitalente, sest nende arvamused ja väljaütlemised lähevad korda ning ollakse eeskujuks paljudele
TALLINNA INGLISE KOLLEDZ Eesti Vabariigi ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kultuur Referaat Tallinn 2014 SISUKORD Kujutav kunst 1. August Pulst 2. Eduard Einmann Graafika 1. Felix Rendel 2. Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi progüm
Visuaalne antropoloogia Algusepanijaks „Principles of Visual Anthropology“ kogumik. Seal on esindatud päris mitmed kõige olulisemad visuaalse antropoloogia teoreetikud ja praktikud, (Piibel nagu, kasutatakse siiamaani kaastekstina, aegumatu) Margaret Mead (1901-1978) kõige enam teinud antropoloogia populariseerimist. Suutis oma raamatutega tekitada huvi laiale ringkonnale. Põnevad teemad nagu seksuaalsus erinevates kultuurides. Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Benedicti õpilane, 20ndatel aastatel uuris, kuidas varajane seksuaalsus on seotud rahvusliku iseloomuga ja kuidas seksuaalsust piiravad või määratlevad mitmesugused lastekasvatusmeetodid jms. Esimene raamat Coming of Age in Samoa, 1928, alles pärast abielu võib seksuaalvahekorda astuda, väga palju tabu olu naiste puhul, aga ka meeste. Näitab oma raamatus, et teises kultuuris on hoopis teistmoodi. Kui inimesed räägivad seksuaalsusest, siis ei ole selliseid pingeid jms, et pole bioloogiast tingitud,
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo
näitekirjanikega) · Konstantin Stanislavski (realistlik meetod, läbielamisteater, eetika) · Bertolt Brecht (poliitiline teater) · Muusikateatri alal Walter Felsenstein (oluline lavastuse tervik) Ird lavastajana: · Lavastas sõnalavastusi, oopereid, operette · Rahvuslik-lüüriline laad õnnestus tal kõige paremini. Veljo Tormisega sobis koostöö hästi. · Koidula ,,Kosjaviinad" 1953 · Kitzberg ,,Punga Mart ja Uba-Kaarel" 1954 · Tormis ,,Meestelaulud" 1966 · Tormis/Vaigur/Ird ,,Külavahelaulud" 1972 · Tormis ,,Naistelaulud" 1977 Jne Ird teatrijuhina: · Ird: ,,Mu parim lavastus on Vanemuine" · Vanemuise mitmezanrilisuse säilitamine · Osav lobitöö, Vanemuise tutvustamine üleliiduliselt ja ka rahvusvaheliselt. Eesmärk saavutada teatrile tuntus, tunnustus, aga ka mitmesuguseid majanduslikke hüvesid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid