Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kodanikeühiskond Referaat 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Arvan, et parema sidususe ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks poliitilises kogukonnas peaksid inimsed kodaniku- ja kodanikeühiskonna rolli mõistma. Eesti kodanikeühiskond on üpris noor nagu ka vabariik ise. Sellepärast on nii rollid kui nende mõistmine alles arengujärgus. Eesti kodanikeühiskonna arengu kontseptsioon võesti vastu 2002 aastal. Selles töös keskendub autor kodanikeühiskonna rolli mõistmisele. Esimeses peatükis annab autor ülevaate kodanikeühiskonnast kui assotsiatsioonilisest tegevusest, teises peatükis kodanikeühiskonnast kui avalikkussfäärist, kolmandas peatükis kodanikeühiskonnast kui moraalsest ühiskonnast, neljandas peatükis avalikust sektorist, viiendas peatükis kolmandast sektorist, kuuendas peatükis majandussektorist ning viimases peatükis eesti kodanikuühiskonna a
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut KODANIKUÜHISKOND Referaat aines regionaalpoliitika Koostaja: Juhendaja: Tartu 2008 3 SISUKORD sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Kodanikuühiskonna olemus.......................................................................................... 4 2. EESTI Kodanikuühiskonna ArenDAMISE kontseptsioon............................................6 3. KODANIKUALGATUSE TOETAMISE ARENGUKAVA........................................9 4. kaasamine ................................................................................................................... 11 kokkuvõte....................................................................................................................... 13 Kasutatud kirjandus....................................................
Kodanikuühiskond. Kollektiivse osaluse vormid. Kodanikuühiskond- ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd. Tähtis on mittetulundussektor Kodanikuühiskonna toimimise kontekstid: 1. Aktiviseeritud avalikkussfäär 2. Argimurede lahendamine 3. Kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine 4. „Hea ühiskonna“ loomine 5. Demokraatlike kodanike kasvatamine 6. Avatud valitsemine 7. Governance e ühiskonnakeskne valitsemine 8. Riigi ja ühiskonna institutsioonide vaheline ühilduvus 9. Järelvalve võimukandjate otsuste üle. 10. Ühiskondliku loovise ja innovatsiooni allikas Kodanikuühiskond mõistena Kodanikuhiskond, Tsiviilühiskond, Kolmas sektor, Mittetulundussektor, Vabatahtlik sektor, Kolmas sektor
TÜPk lektor Valter Parve. Kogukonnatöö meetodid. Teemad kordamiseks. EKAK - dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel KATA - Kodanikualgatuse toetamise arengukava KÜSK – Kodanikuühiskonna sihtkapital, eesmärk on suurendada Eestis avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste tegevusvõimekust ja kujundada nende tööd soodustavad keskkonda. Selle eesmärgi saavutamiseks korraldab KÜSK vabaühendustele mitmeid erinevaid taotlusvoorusid ja konkursse – nii nende tegevusvõimekuse suurendamiseks kui kogukondade arendamiseks. Lisaks pakub KÜSK ühendustele nõustamistuge maakondlike arenduskeskuste kaasabil ning muidki tugitegevusi, mis Eesti kodanikuühiskonda läbi vabaühenduste tubli töö tugevamaks vormivad. EMSL - Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) on avalikes huvides teguts
1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid ( tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste. Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: o Esimene e. avalik sektor (riigi- ja omavalitsused) o Teine e. erasektor (eraettevõtted) o Kolmas e. mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud üh
1. Riigikogu Rahva esinduskogu, millele kuulub seadusandlik võim. 101 liiget. Valimised kord /4.a. märtsikuu 1. pühapäeval. Riigikogu liige arvestab oma tegevuses rahva huvi, kuid oma otsustustes vaba ja lähtub oma parimast äranägemisest. Ei tohi olla üheski muus riigiametis. Riigikogu juhatus on Riigikogu liikmete hulgast valitud Riigikogu tööd korraldav organ, koosneb esimehest - Eiki Nestor ja 2 aseesimehest - Laine Randjärv ja Jüri Ratas. Esimees juhatab Riigikogu istungeid, kutsub kokku juhatuse koosoleku, esitab juhatusele koosoleku päevakorraprojekti. Riigikogu juhatuse ülesanded: korraldab Riigikogu esindamist; jaotab kohad komisjonides ja kinnitab nende koosseisu; registreerib fraktsioonid; koostab ja esitab kinnitamiseks töönädala ja päevakorda; määrab juhatus menetlusse esitatud eelnõule juhtivkomisjoni. Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget, Keskerakond – 20, IRL – 22, Sotsiaaldemokraatlik Erakond - 19 liiget. Riigikogu ülesanded: Võtab va
3. Kodanikuühiskond 3.1. Miks on vaja kodanikeühendusi? Esindusdemokraatia elab nii Eestis kui mujal maailmas üle teatavat kriisi. Seda näitab noorte inimeste valimistest osavõtu madal protsent ja erakondade populaarsuse langus. Eestis leitakse tavaliselt, et peamisteks põhjusteks on vead valitsuse ja erakondade tegevuses ning meie noores demokraatias. Samas näeme, et analoogilised probleemid on ka neis riikides, kus demokraatia traditsioon on pikk ning kontroll riigivõimu üle tugev. Viimasel ajal kerkib aga järjest rohkem esile küsimus: kui meil on esindusdemokraatia, siis keda ja kui hästi ta ikkagi esindab? Lahenduseks pakutakse välja ideed, et riigi ja omavalitsuse ees seisvate küsimuste lahendamisel peaks järjest enam kaasa lööma valitsusvälised ühendused ehk kodanikeühendused. Erakonnad pakuvad välja ideid, mis lähtuvad tihti traditsioonilistest ideoloogiatest ja poliitilistest vaadetest. Kodanikuühendused aga sõnastavad teatud nõudmisi ja vajadusi, läht
Kõik kommentaarid