Osoon (Kr. oziin lõhnav e. trihapnik) on hapniku O2 allotroopne modifikatsioon O3. Suurim osooni kontsentratsioon on 20...26 km kõrgusel. Osoonikihi paksus on seal 0,2...0,7 cm. kõrgemal kui 60 km leidub väga vähe. Maapinna lähedal on osooni 10...6 mahu%, stratosfääris 5...10 korda rohkem. Osoon on ohtlik elusorganismidele. Ookeanide reostumine 45% merereostusest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaudu, 12% laevaliiklusega ja 10% on uputatud merre tahtlikult (dumping). Raiskamine: 1. igasugune tehnoloogia vajab vähem vett kui kasutatakse - tehnoloogilise protsessi ümberkorraldamine - igapäevaselt vähem tarbida 2. avariilised situatsioonid torud, kraanid tilguvad, jooksevad remontida trahvida. Vete risustamine: Tahked asjad ja osakesed võivad sattuda vette ka looduslikul teel oksad, kallaste muld jne. Kõik ülejäänud nn. kunstlikud jaotatakse: 1. veele ohutud klaaspudel, osa metalle, mõnikord ka puit. 2
ainehulka. Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides. Degradatsioon mullateaduses laiemas tähenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise ning mõningate ainete eemaldamise tagajärjel. Kitsamas tähenduses viljaka mulla kahjustamine või hävitamine. 10 Punktreostus koldeline, nt asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat reostus. Veereostus võib pärineda ühest punktist. Hajureostus suuri alasid hõlmav reostus, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms. Vee reostusallikat on raske identifitseerida. Lubatud piirkontsentratsioon (LPK) vees, õhus, mullas või toiduaineis sisalduva aine riiklikult normitud või rahvusvaheliste lepetega sätestatud kontsentratsioon, mille ületamise korral vesi, õhk, muld või toiduaine loetakse saastatuks (reostatuks)
ökoloogilise potentsiaaliga maastiku osad. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, asendada neid haljastusega ning metsatukkadega. · Jäätmete mõju keskkonnale. o Jäätmed on mis tahes vallasasjad, mille nende valdaja on kasutusest kõrvaldanud, või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. o Ohtlikud jäätmed (vedelad, tahked, mudataolised, konteinerisse suletud gaasid) on oma omadustelt (keemiline aktiivsus; toksilisus; plahvatusoht- isesüttivus; korrosiivsus) inimesele ja keskkonnale kahjulikud ja nõuavad erikäitlust. Kodusest majapidamisest kuuluvad siia eelkõige patareid, vananenud ravimid, värvid, lakid. o Olmejäätmed on inimeste elutegevuses või elukorralduses oma tarbimisomadused kaotanud esemed, ained või nende jäägid. Kõik koduses
Eriti intensiivseks muutus jaht tulirelva leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning nii algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljude kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt. kasutamise tulemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjeks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub aga hukutavalt lindudele, loomadele, taimedele aga ka inimesele endale. Tekkis vajadus looduse kaitsmiseks. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas
Ookeanide reostumine Ookeane saastavad enamasti meredest tulnud veed, nt. Läänemerest, Vahemerest jne kuna seal on kõrgelt arenenud tööstus, kust tehakse Dumpingut ehk heitmete kaadamist merre. Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Arvestuse kohaselt umber 45% merereostustest vahetu reoveena või jõgede poolt kantuna. 1/3 jõuab meredesse õhu kaugu 12% laevastikuga ja 10% on merre tahtlikult uputatud. Mered on ühendatud ookeanidega ning vesi liigub ookeanidesse, mis omakorda reostavad ookeane. Samuti on reostuallikateks ookeanidesse suubuvad jõed. Toiduprobleemide mõju keskkonnale Toidupuudusest võetakse arengumaades maha vihmametsi lootusega, et neist saavad viljakad põllud kultuuride arendamiseks ja kasvatamiseks kuid tagajärjeks on ulatuslik vee-erosioon viljakas muld uhutakse ära, kuna vihmametsades sajab aastas üle 1500 mm sademeid.
Maavara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. Saastumine on reostumine, mis tahes tahke vedela või gaasilise aine inimse põhjustatud sattumine keskkonda Saasteaine soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine Saastekoormus heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk Reostajad on vales kohas olevad ained (nt nafta tsisternis onhea asi, aga jões on ta reosaja) Reostusallikad tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteetipuhtust Reostuskoormus on reostatava aine hulk vees, avaldub ainekonsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena Degradatsioon on mullateaduses laiemas töhenduses mulla viljakuse vähenemine orgaanilise ja mineraalosa muundumise nind mõningate ainete eemaldamise tagajärje(mulla kahjustumine)
Näit. tulika perekond. Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Taimekoosluse d- d leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult rinnete kaupa eraldi. Peamise rinde dominanti nimetatakse edifikaatoriks. Dominantsus e. katvus ühe taimeliigi isendite maapealsete elusate osadega hõivatud pindala ja prooviruudu pindala suhe väljendatuna protsentides. Dumping heitmete kaadamine merre. Merre on uputatud ka radioaktiivseid jäätmeid, tööstusmürke, veekogu süvendamisel tekkinud jääke. Düstroofne huumustoiteline (veekogu). D-d veekogud paiknevad rabades (rabajärved, laukad) ja toituvad pms. sademeteveest, nende põhja katab düü (turbamuda), vesi on pruun või kollane, happeline, sisaldab rohkesti huumus- ja vähe mineraalaineid (s. h. biogeene); elustik on liigi- ja isendivaene, puuduvad limused, paljudel juhtudel ka kalad. Edaafiline mullastikuline, mulla-.
elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel Kliimamuutused, atmosfääri saaste: Autode heitgaasid linnades, tööstusgaasid, fossiilkütuste kasutamise tulemusena tekkivad ained (CO2, lämmastikoksiidid jne) Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
