Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

89

doc

Lukkseppatööd

2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik.

Luksepp

31

docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

neid erinevate viimistluseks ning katab kasutades erinevaid sobivaid viimistlusviise . Tisler on töötaja, kes :  Töötab puidu töötlemisega tegelevates ettevõtetes  Kasutab oma töös nii käsitööriistasid ja puidutöötlemismasinaid  Valmistab puidust detaile, koostusid ja valmistooted (uksed, aknad, mööble jne.) Tisleri ametioskused :  Tunneb töös kasutatavaid materjale ja nende omadusi  Oskab lugeda ja koostada jooniseid ja eskiise  Osakb kasutada puidu kästitööristasid ja neid tööks ette valmistada.  Omab teadmisi lõiketöötlusviisidest  Oskab kasutada puidulõikepinke ning neid seadistada  Tunneb erinevatele toodele esitatavaid kvaliteedinõudneid  Tunneb ohutuid töövõtteid ja ohutustehnika nõudneid masinatega töötamisel .

Materjaliõpetus

25

doc

Puidutöötlemine I, II, III

22. Servliistuga katmine - Plaadi serva liimitakse liist. 23. Kuju pressimine - Valmistatakse kaarjaid esemeid (detaile) laminaatmenetlusega. 2.3. Tootmisprotsessi operatsioonid. Tootmisprotsess tööoperatsioonid: tehnoloogilised-, transpordi-, kontroll operatsioonid. Tehnoloogiline - töölis(t)e kõik järjekordsed liigutused pingil ühe detaili või sõlme töötlemisel kuni üleminekuni järgmise sõlme töötlemiseni. Vaja töökohta, spetsiaalset töölist või tööliste rühma. Liigid: 1. Läbivoperatsioonid, tsüklilised või läbiv-tsüklilised. Töödeldav detail liigub pingi ühest otsast teise (nelikanthöövel) on seotud puidu teatud kihi mahavõtmisega, kuid ei muutu lõiketööriist ja tööreziim. 2. Ülemineku operatsioon -ei muutu töödeldav pind, lõiketööriist ja pingi tööreziim. 3. Positsiooni operatsioonid - detail kinnitatakse pingis, lõikeinstrument liigub. Positsioon- tooriku asend pingi või lõikuri suhtes.

Puidutöötlemine

65

pdf

Mõõtmestamine ja tolereerimine

- sisemine vahetatavus, kus detailis asendatakse mõni osa). Vahetatavuse aste saab illustreerida teguriga, sõltuvalt vahetatavate detailide osakaalust detailide üldarvust koostus. Funktsionaalne vahetatavus: vahetatavus, mis tagab ühetüübiliste toodete optimaalsed ekspluatatsioonilised näitajad etteantud piirides. Selleks on vajalik teada ekspluatatsiooninäitajate seos GPS. Toodete geomeetriline vahetatavus tagatakse vajaliku täpsusega detailide valmistamise ja nende montaaziga, kusjuures täpsus tagatakse GPS-iga. Seade koostatakse erinevatest detailidest, mis ei ole samuti idenentsed. Ülaltoodust selgub vajalikkus, et detailid oleks võimalikult väheste kuludega vahetatavad või asendatavad. See tagatakse objektile teatud nõuete esitamisega, mis käsitlevad mõõtmeid, tolerantse ja pinna omadusi. Neid nõudeid nimetatakse Geometrical Product Specifications (GPS) - toote geomeetrilised nõuded.

Mõõtmestamineja tolereerimine

86

pdf

Materjalid

................... 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid............................................................................................................... 36 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid ........................................................................................ 36 1.2.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid ................................................................................................ 37 1.2.8. Metallide markeerimine .............................................................................................................. 38 1.3. Mittemetalsed materjalid.................................................................................................................... 40 1.3.1. Tehnoplastid ................................................................

Kategoriseerimata

252

doc

Rakendusmehaanika

massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efektiivseid meetodeid tugevusomaduste tõstmiseks. Moodustatakse uusi materjale metallpulbri baasil ning laialt kasutatakse plastmasse. Spetsiaalsed pinnakatted tõstavad detailide töö- ja kulumiskindlust ning kaitsevad korrosiooni eest. Masinate ja nende elementide liikumistäpsus põhineb mehaaniliste süsteemide liikumisseadustel, mida vaadeldakse teoreetilises mehaanikas ja masinamehaanikas. Teoreetiline mehaanika jagatakse kolme ossa. Staatika vaatleb jõudu ning nende tasakaalutingimusi. Kinemaatikas uuritakse mehaanilist liikumist välisjõudu arvestamata ning dünaamika käsitleb liikumist põhjustava energiaallika ja liikumisega saavutatud tulemust. Aine „Rakendusmehaanika “ haarab masinate ja mehhanismide projekteerimisprotsessi

Materjaliõpetus

181

doc

A.Palu mootorratta raamat

Raamatu teises osas iseloomustatakse ekspluatatsiooni- materjale ja hooldustöid ning antakse juhiseid viimaste tegemiseks. Samuti käsitletakse sagedamini esinevaid rik- keid, nende avastamist ja kõrvaldamist. 31803--357 Liiklusohutuse ja sõidutehnika põhialuseid vaadeldakse M902(16j--76 59--76 raamatu kolmandas osas. Seal antakse ka juhiseid moto- matkade korraldamiseks ja mootorratta valimiseks. «Valgus» 1976

Füüsika

1072

pdf

Logistika õpik

Esimeses, sissejuhatavas peatükis käsitletakse lühidalt logistika ajaloo olulisemaid aspekte ning kirjeldatakse logistika ülesandeid ja eesmärke. Lisaks antakse ülevaade logistika funktsio- naalsetest ja funktsiooniülestest valdkondadest. Ülevaade logistikasüsteemidest ja nende alaliikidest võimaldab paremini mõista logistikaprotsessi olemust ja logistika ülesandeid ning eesmärke nii tarneahelas tegutseva ettevõtte kui ka kliendi seisukohalt. Põgusalt käsitletakse ka tarneahelat ning logistika juhtimise ja tarneahela haldamise peamisi mõisteid ja olulisemaid aspekte. Logistikaprot-

Logistika alused

Kommentaarid (0)