Facebook Like
Hotjar Feedback

Läänemeri (3)

3 KEHV
Punktid
 
Säutsu twitteris
LÄÄNEMERE ÜLDISELOOMUSTUS
Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri ,  on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu , mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³.
Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon.
LÄÄNEMERE LIIGESTUS JA TÄHTSAMAD SAARED
Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloogiliseks põhjenduseks on paljude mereliste taime- ja loomaliikide levikupiiri kokkulangemine Darssi künnisega. Ida poole seda künnist need organismid ei tungi. Läänemere pindala viimatinimetatud piirides on 365 000 km².
Läänemeri moodustab rea lahtesid, millest suuremad on Põhjalaht ehk Botnia laht, Soome laht ning Riia laht. Nimetatud lahtedest hõlmamata jääv veeala jaotatakse Läänemere lõunaosaks, mis paikneb lõuna pool 56. Põhjalaiuskraadi, ja Läänemere keskosaks, mis jääb sellest põhja poole ning ulatub Põhjalahe ja Soome lahe suudmeni.
Läänemere Lõuna- ja Kagurannik on liivane . Selles rannikuosas merre suubuvate suuremate jõgede suudmealasid eraldavad sageli merest pikad liivased maasääred. Viimaste moodustumine on tihedalt seotud tuule ja veevoolu kuhjava tegevusega . Valdavalt läänest ja edelast puhuvad tuuled on rannalt merre kandnud liiva, mis settis tuulevaiksetes ja hoovusteta piirkondades, kujundades järk-järgult pikki , merre ulatuvaid liivaluidete ahelikke. Tavaliselt on maasääred tekkinud väljaulatuvate rannikuosade tuulevarjulisel küljel, maasäärte suund peegeldab valdava merehoovuse ja jõevoolu koosmõju. Niisugust tuule ja veevoolu kuhjavat tegevust võib täheldada ka kaasajal .
Maasäärtega merest eraldatud, suhteliselt madalaid ja magestunud veekogusid, mis paiknevad jõgede suudmealal , kutsutakse säärlõugasteks ehk haffideks. Tuntuimad on Kura säärlõugas Neemeni jõe suudmealal ja Visla säärlõugas Pregoli ja Nogati jõe suudmealal. Ka Szczecini lahte , millesse suubub Oderi jõgi, nimetatakse mõnikord tekkeloo järgi säärlõukaks. Visla säärlõugas eraldus Läänemere avaosast ühtse maasääre varal alles keskajal ja see kajastub saksakeelses nimetuses "Frische Haff" mis tõlkes tähendab "värske haff". Läänemere põhja iseloomust ning ühendusest Põhjamerega olenevad mitmed Läänemere hüdroloogilise režiimi iseärasused.
Põhjamere ja Läänemere vaheline ühendustee hõlmad Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinasid. Skagerraki sügavus ulatub mõnesaja meetrini; Kategat on madalam, selle sügavus väheneb lõunaosas paarikümnele meetrile. Kategatiga ühendavad Läänemerd kitsad ja madalad Taani väinad: piki Jüütimaa idarannikut kulgev Väike Belt , Fyni ja Seelandi saare vahel paiknev Suur Belt ning piki Rootsi edelarannikut kulgev Öresund. Väikseim sügavus on Väikeses Beldis 10,5 m, Suures Beldis 30 m ja Öresundis 7 m. Peale eelnimetatud loodusliku ühendustee ühendab Läänmerd Põhjamerega aastatel 1886- 1895 ehitatud Kieli kanal, mis on tähtis laevaliiklustee.
Võrreldes teiste sisemeredega, näit. Vahemere ja Musta Merega, on Läänemeri erakordselt madal. Sügavused üle 200 meetri esinevad ainult piiratud aladel; süvikud on eranditult nõgude või vaondite kujulised, olles üksteisest eraldatud veealuste künnistega. Väinade piirkonnast eraldab tõelist Läänemerd Darssi künnis, mis paikneb 18 m allpool merepinda. Selle künnise keskele lõikunud 32 m sügavune voolusäng on suhteliselt kitsas ja takistab seetõttu soolase vee massilist tungimist Põhjamerest Läänemerre.
Läänemere põhjareljeef on üldiselt mere lõunaosas ühtlasem, mere põhjaosas aga väga ebaühtlane.
Läänemere põhja katavad mitmesugused setted . Madalamatel aladel on põhi enamasti kivine, kaljune või liivane. Sügavamal on merepõhi kaetud peeneteraliste setete - savi ja mudaga. Setete selline jaotumus sõltub asjaolust, et suhteliselt väikesed aineosakesed, millest moodustuvad savi ja muda, langevad põhja eeskätt süvikualadel, kus puuduvad hoovused ja vee liikumine on aeglane. Setete moodustumiseks vajalikku materjali kannavad Läänemerre jõed, peenemateraline materjal tekib ka meres eneses vee mehaanilise tegevuse toimel ja mitmesuguste orgaaniliste jäänustekõdunemisel.
Läänemeres on kolm funktsionaalset osa: litoraal e. rannikuvöönd, profundaal ehk põhjavöönd litoraalist sügavamal ja pelagiaal ehk vaba vee vöönd. Litoraal ulatub lainepritsmete ülapiirist põhjataimestiku alapiirini. Profundaalis lagundavad loomad põhja langenud surnud ainest. Pelagiaali moodustavad veemassiiv ja selle organismid. Valgala moodustab kogu vesi, mis voolab merre, läbi jõgede ja põhjavee.
LÄÄNEMERI KUI ELUKESKKOND
SOOLSUS – 1000 grammis merevees lahustunud soolade üldhulk.(väljendatakse promillides)
Merevesi sisaldab kõige rohkem keedusoola, mis annabki soolase maitse. Kibekas maitse on tingitud eelkõige magneesiumisooladest. Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli .
Läänemere kui riimveekogu soolsus on mitu korda väiksem maailmamere soolsusest, sest:
  • Läänemeri on Põhjamerega(ja viimase kaudu ookeaniga) ühendatud ainult kitsaste ja madalate väinade varal.
  • Läänemerre suubub ligi 250 jõge ja jõekest, mis igal aastal kannavad mere hiiglasliku hulga magevett(umbes 2% Läänemere vee üldmahust ehk 440 km3)
  • Läänemeri paikneb parasvöötmes, kus madalate temperatuuride tõttu auramine on väike, olles enamvähem tasakaalustatud otseselt merre langevate sademetega.
    Läänemere ja Põhjamere vaheline vete vahetus toimub kahe peamise vastassuunalise hoovuse näol. Pindmine hoovus kannab Taani väinade kaudu Läänemerest Põhjamerre väikse soolsusega vett. Vastuhoovusega tungivad soolased ookeaniveed Läänemerre. Pindmine hoovus saavutab maksimumi kevadel, vastuhoovuse maksimum langeb novembrile.
    Läänemerele on väga iseloomulik erineva soolsusega veekihtide olemasolu.
  • Ülemine magestunud veekiht on enam-vähem ühtlase soolsusega, sest selle kihi ulatuses muutub soolsus vertikaalsuunasainult ligikaudu 1 promill . Siit ka nimetus homohaliinne kiht. Põhja- ja idapoolsetes piirkondades suurem ja väheneb lääneosades.
  • Läänemere sügavamate alade Põhjalähedane veekiht sisaldab soolasemat vett. Soolsus muutub selle kihi piirides sügavamal üha suuremaks ja sellest on tuletatud nimetus heterohaliinne hiht.
  • Mõlema kihi piiril kujuneb segunemise tulemusena nn. Üleminekukiht.
    Läänemere madal soolsus määrab selle veekogu loomastiku ja taimestiku liigilise koostise iseloomu.
    Mereloomadest on Läänemeres levinud ainult avarasoolased ehk eurühaliinsed, s.o. ulatuslike soolsuse muutusi taluvad vormid. Vastavalt soolsuse vähenemisele suundumisel Põhjamerest läbi Taani väinade kuni Läänemere idaosani väheneb ka mereliste loomaliikide arv. Madala soolsusega on seotud ka mereliste taimeliikide suhteliselt väike arv Läänemeres. Läänemere põhja- ja idapiirkondades suureneb üha enam mageveeorganismide arv, kes mere kõige magestunumates osades moodustavad valdava osa taimestikust ja loomastikust.
    Riimveelise Läänemere omapäraks on see, et mageveeliikide arvu suurenemine ei suuda kompenseerida madalast soolsusest tingitud mereliikide arvu vähenemist. Riimvetes suhteliselt vähe liike, räägitakse koguni ‘’riimveepelgusest’’.
    RIIMVEE FÜSIOLOOGILINE TOIME
    Riimvees puutuvad mere- ja mageveeorganismid kokku muutunud soolsustingimustega, kusjuures muutused hõlmavad nii soolade üldkontsentratsiooni kui ka üksikute soolade kontsentratsiooni. Soolade üldkontsentratsiooni muutumine avaldub merevee osmootse väärtuse(rõhu) muutumises. Soolalahuste ja ka merevee osmootne väärtus oleneb lahuse molaarsest kontsentratsioonist, s.o. soolamolekulide hulgast lahuses. Riimvee osmootne väärtus erineb nii merevee kui ka magevee osmootsest väärtusest. Riimvesi avaldab mere- ja mageveeorganismidele erinevat toimet: esimestele on riimvesi vähenenud soolsusega, teistele aga suurenenud soolsusega keskkonnaks.
    Paljude alamate mereloomade sisekeskkonna(kehavedelike) osmootne väärtus on võrdne ümbritseva merevee vastava väärtusega: merevee soolsuse muutumine kutsub esile nende loomade kehavedelike kontsentratsiooni muutumise. Selliseid organisme nim. poikilosmootseteks. Sisekeskkonna osmootse väärtuse pikemaajaline kõrvalekalle põhjustab enamasti ainevahetuse häireid. Seega poikilosmootsed mereloomad saavad riimvetega kohastuda ainult siis, kui ainevahetusele häirivalt mõjuv osmootne väärtus nihkub üsna madalale. Selline nähtus leiab asset kaunis harva, Valdav osa poikilosmootseid loomi on siiski kitsasoolased, s.o. taluvad soolsuse muutumist ainult mingis piiratud vahemikus.
    Enamikul riimvetesse tungivatel mereloomadel kehavedelike kontsentratsioon ei muutu koos välikeskkonna soolsuse muutumisega, sest mitmesuguste nn. Osmoregulatoorsete seadeldiste tegevuse tõttu püsib soolade kontsentratsioon organismis teatud tasemel. Niisuguseid loomi nim homoiosmootseteks.
    On tähelepaneikuid, et mereorganismide üleviimisel riim-või magevette suureneb nende hapnikutarvidus. See nähe esineb ka neil organismidel, kellel osmoregulatoorsed mehhanismid puuduvad. Riimvetes on suutelised elama need organismid, kes seda suurenenud energiajuurdevoolu kasutavad osmoregulatoorsete seadeldiste käivitamiseks. Mereloomad, kes riimveelistes tingimustes vabanevat energiat ei suuda kasutada, hukkuvad kehavedelike kontsentratsiooni pideva vähenemise tõttu või ka suurenenud enegriakao tagajärjel.
    Mageveeloomade tungimist riimvette raskendab nähtavasti erituselundite töö häiritus seoses muutunud soolsustingimustega. Laguproduktide kuhjumine organismi põhjustab viimase mürgitumise.
    TEMPERATUURITINGIMUSED LÄÄNEMERES
    Läänemeri paikneb parasvöötmes ja seetõttu ilmnevad selles veekogus selgesti aastaaegadega seotud temperatuurimuutused. Tingituna erineva soolsusega veekihtide jaotumisest ja vete segunemise iseärasustest, muutub temperatuur aasta jooksul kõige enam Läänemere pindmises homohaliinses veekihis . Läänemere üsna tunduva lõuna-põhjasuunalise ulatuse tõttu valitsevad mere mitmisuguste osade pinnakihis üsnagi erinevad temperatuuritingimused. See oleneb ühelt poolt sellest, et mere lõunaosas on päikesekiiritus tugevam kui põhjapoolsetes piirkondades, teiselt poolt ka mandrilise kliima suuremast mõjust Läänemere põhjapoolsetele ja idapoolsetele aladele.
    Läänemere sügavamate kihtide temperatuur muutub aasta jooksul suhteliselt vähe. Ainult paari kraadi võrra.
    Talviste madalate temperatuuride tõttu kasttub Läänemeri väiksemas või suuremas ulatuses jääga. Jääkatte tekkimine ja ulatus on eelkõige seotud talviste madalate temperatuuridega ja nende püsimise pidevusega, kuid oleneb mõningal määral ka merevee sügisesest temperatuurist, mis omakorda peegeldab eelneva suve temperatuuritingimusi. Pärast sooja suve on merevee sügisene temperatuur kõrgem ning jahtumine külmumistäpini nõuab rohkem aega ja madalamaid õhutemperatuure.
    Jääkatte kestus on Põhjalahe põhjaosas keskmiselt 210 päeva, selle lahe lõunaosas 185 päeva, Soome lahe lääneosa skäärides 130 päeva, Riia lahes 80-90 päeva ja Stockholmi skäärides 70 päeva.
    Kokkuvõtvalt temperatuuritingimused:
    Mere suhtelise madaluse ja mandrilise kliima tõttu on aastajaliste temperatuurimuutuste amplituud , mis soolsuse jaotumise omapära tõttu avaldub peamiselt pinnakihtides, tunduvalt suurem kui avameredes samadel laiuskraadidel: Läänemere keskosas 16 kraadi, rannikul 20 kraadi, Põhjamere avaosas ainult 10-12 kraadi. Mandrilise kliima tõttu on toimunud nihe madalamate temperatuuride suunas.
    Läänemere temperatuuri aastaajaline muutumine, samuti ka temperatuuride omapärane jaotumus avaldub otseselt mõju selle veekogu elanikkonnale. Karmide temperatuuritingimuste tõttu suudavad Läänemeres elada:
  • Külmalembesed liigid, kes hoiduvad peamiselt sügavamatesse, ka suvel külmadesse veekihtidesse, ja on
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Läänemeri #1 Läänemeri #2 Läänemeri #3 Läänemeri #4 Läänemeri #5 Läänemeri #6 Läänemeri #7 Läänemeri #8 Läänemeri #9 Läänemeri #10 Läänemeri #11 Läänemeri #12 Läänemeri #13 Läänemeri #14 Läänemeri #15 Läänemeri #16 Läänemeri #17 Läänemeri #18 Läänemeri #19 Läänemeri #20 Läänemeri #21
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 75 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor dfgigf Õppematerjali autor

    Lisainfo

    -Läänemere üldiseloomustus(valgala kaart)
    -Läänemeri kui elukeskkond:
    1. soolsus
    2.riimvee füsioloogiline toime
    3.temperatuuritingimused läänemeres
    4.läänemere gaasirežiim
    5.toitesoolade jaotumine läänemeres
    6.valgustingimused läänemeres
    7.veetaseme kõikumised läänemeres
    -Läänemere kalastik:
    1.merekalad(põhjalikult)
    2.siirde-ja poolsiirdekalad(põhjalikult)
    3.mageveekalad(nim. ainult esindatud liigid)
    - Läänemere linnustik
    -Läänemere imetajad
    - lühidalt plankton ja põhjaloomastik

    läänemeri , läänemere elustik

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (3)

    m1a1n1n1u profiilipilt
    m1a1n1n1u: Hea materjal, kuid kasutatud allikad puuduvad. Kust see info pärineb?
    18:38 07-02-2013
    merekyla profiilipilt
    merekyla: Väga hea materjal.
    10:52 29-01-2013
    niisamasiin profiilipilt
    niisamasiin: hea materjal
    08:58 30-11-2012


    Sarnased materjalid

    12
    doc
    Läänemeri
    34
    pptx
    Läänemeri
    13
    docx
    Läänemeri
    9
    doc
    Läänemeri
    13
    pptx
    Läänemeri
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    10
    docx
    Läänemeri
    1
    docx
    Läänemeri



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun