Päevavalgusteguri arvutus (%)
Aknaklaasi osakaal (%)
100
Päevavalgusteguri arvtustus Akna suurus (%)
90
Valgusläbivustegur 10 30 50 70
80
0.2 0.39 1.18 1.96 2.75
70
0.4 0.78 2.35 3.92 5.49
60
0.6 1.18 3.53 5.88 8.24
50
40
30
20
Jahutuskoormuse arvutus (W/m²)
10
0
Jahutuskoormus, IDA Akna suurus(%)
0.1 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1 Päikeseläbivus tegur (g) Päikese läbivustegur 10 30 50 70
0.2 16.2 48.6 81 113.4
0.4 32.4 97.2 162 226.8
0.6 48.6 145.8 243 340.2
Aknaklaasi osakaal (%)
Jahutuskoormus, LÕUNA Akna suurus(%)
100
Päikese läbivustegur 10 30 50 70
90
0.2 17.64 52.92 88.2 123.48
80
0.4 35.28 105.84 176.4 246.96
70
0.6 52.92 158.76 264.6 370.44
60
50
Jahutuskoormus, LÄÄS Akna suurus(%)
40
Päikese läbivustegur 10 30 50 70
30
0.2 16.02 48.06 80.1 112.14
20
0.4 32.04 96.12 160.2 224.28
10
0.6 48.06 144.18 240.3 336.42
0
0.1 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1 Päikeseläbivus tegur (g) Jahutuskoormus, PÕHI Akna suurus(%)
Päikese läbivustegur 10 30 50 70
0.2 7.74 23.22 38.7 54.18
Aknaklaasi osakaal (%)
0.4 15.48 46.44 77.4 108.36
100
0.6 23.22 69.66 116.1 162.54
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
0.1 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1 Päikeseläbivus tegur (g)
Küttekoormuse arvutus (W/m²)
Piire (30 %) Piirde pindala (m²) U (Wm²/K) Δt (C⁰) ɸ (W/m²)
Välissein 10.50 0.27 43.00 8.13
Aken 4.50 1.00 43.00 12.90
Lagi 15.00 0.15 43.00 6.45
Põrand 15.00 0.15 43.00 6.45
KOKKU 33.93
Piire (50 %) Piirde pindala (m²) U (Wm²/K) Δt (C⁰) ɸ (W/m²)
Välissein 7.50 0.27 43.00 5.81
Aken 7.50 1.00 43.00 21.50
Lagi 15.00 0.15 43.00 6.45
Põrand 15.00 0.15 43.00 6.45
KOKKU 40.21
Piire (70 %) Piirde pindala (m²) U (Wm²/K) Δt (C⁰) ɸ (W/m²)
Välissein 4.50 0.27 43.00 3.48
Aken 10.50 1.00 43.00 30.10
Lagi 15.00 0.15 43.00 6.45
Põrand 15.00 0.15 43.00 6.45
KOKKU 46.48
Aknaklaasi osakaal (%)
100
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
0.1 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1 Päikeseläbivus tegur (g)
Aknaklaasi osakaal (%)
100
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
0.1 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1 Päikeseläbivus tegur (g)
kasutamisel esineda. Nii näiteks võib juhtuda, et väikese sisemise niiskuskoormusega hoonet (nt laohoone) hakatakse kasutama kõrge niiskuskoormusega hoonena (nt toiduainete töötlemise tehas). Samuti võib elamute kasutusea jooksul niiskustootlus varieeruda erinevate kasutajate korral. Tüüpolukord A: Välistemperatuuri abil juhitav elamu keskküttesüsteem vanemates (näiteks < 2000. a. ehitatud) elamutes Tüüpolukord B: Lokaalne küte Tüüpolukord C: Välistemperatuuri abil juhitav elamu keskküttesüsteem uuemates elamutes (näiteks 2000. a. ehitatud) + jahutus Niiskuslisa: siseõhu ja välisõhu veeaurusisalduste (või veeauru osarõhkude) erinevus G i v e , g/m 3 q 6
504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......
Mikk Kaevats KODUSED ÜLESANDED Harjutusülesanded Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 31B Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 13.11.2017 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 ÜLESANNE 1 ÜLESANNE 1 Väärtus Ühik Ts 18 °C Tk 30 °C v 0,45 m/s Arvutada operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 18 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 30 ºC. Õhu liikumiskiirus ruumis on 0,45 m/s. Vale
SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed.................................................................................................................................3 1.2.5Katuslagi............
6. ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED Tootmises kasutatakse töömasinate käitamiseks rõhuvas enamuses elektriajameid. Ka pneumo- ja hüdroajamid saavad oma energia ikka elektrimootoritega käitatavatelt kompressoritelt ja hüdropumpadelt. Elektriajam koosneb elektrimootorist ja juhtimissüsteemist, mõnikord on vajalik veel muundur ja ülekanne. Elektriajamite kursuse põhieesmärk on valida võimsuse poolest otstarbekas elektrimootor, arvestades ka kiiruse reguleerimise vajadust ja võimalikult head kasutegurit. Järgnevad ülesanded käsitlevad selle valikuprotsessi erinevaid külgi. 6.1. Rööpergutusmootori mehaaniliste tunnusjoonte arvutus Ülesanne 6.1 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja reostaattunnusjoon. Mootori nimivõimsus Pn = 20 kW, nimipinge Un = 220 V, ankruvool Ia = 105 A, nimi- pöörlemissagedus nn = 1000 min-1, ankruahela takistus (ankru- ja lisapooluste mähised) Ra = 0,2 ja ankruahelasse on lülitatud lisatakisti takistu
1 4 JAOTUSVUNDAMENDID 4.1 . Jaotusvundamendi kasutusala ja tüübid Pinnase tugevus on valdavalt väiksem pinnasele toetuva konstruktsioonimaterjali tugevusest. Postidelt ja seintelt tuleva koormuse peab jaotama pinnasele suurema pinna kaudu. Sellest ongi tingitud nimetus jaotusvundament (spread foundation). Paralleelselt on b) e) a) c) d) Joonis 4.1 Madalvundamentide liigid. a) lintvundament seina all; b) lintvundament postide all; c) üksikvundament; d) ristlintidest vundament; e) plaatvundament. kasutusel mõiste madalvundament (shallow foundation). Madalvundament on enimkasutatud vundamenditüüp. Kuju ja projekteerimise iseärasuste järgi võib liigitada madalvundamente järgmiselt: 1. Üksikvundament. Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, mille pikkuse ja laiuse suhe on
Vahur Aasamets KURSUSEPROJEKT Õppeaines: Teede projekteerimine II Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI-71/81 Juhendaja: Rene Pruunsild Tallinn 2013 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 4. TEE ASUKOHT, NIMETUS, ALGUS- NING LÕPPPUNKT.............................................4 5. EHITUSPIIRKONNA KLIMAATILINE ISELOOMUSTUS..............................................5 6. TEE ASUKOHT ...................................................................................................................6 7. OLEMASOLEVAOLEVA KATENDI ÜLEVAATUS JA SEISUKORRA KIRJELDUS. .8 8.1 Lähteandmed:..................................................................................................................10 8.2 Elastsele läbivajumisele..........................................................................................
Eesti põllumajandusülikool Maainseneri teaduskond Maaehituse instituut Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskak
Kõik kommentaarid