Kordamisküsimused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on vaja reguleerida (võimaldada) äriühingute ümberkujundamist ?
 
Säutsu twitteris
Eraõigus
Agnes Kullap
TLÜ
  • Eraõiguse ja avaliku õiguse VAHEKORD
    Missuguseid õigussuhteid kumbki reguleerib ehk kes on poolteks , tegevusvorm, kohtute erinevus, suhted-kas võrdsed või alluvus.

    2. Seaduste TÕLGENDAMINE,
    ÜLD- ja ERISÄTE, ANALOOGIA, tsiviilÕIGUSTE ja – KOHUSTUSTE tekkimise alused, ÕIGUSJÄRGLUS. (I osa üldsätted)
    a) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.
    b) Seaduse tõlgendamine - Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.
    c) Analoogia- Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest.
    d) Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
    e) Õigusjärglus- Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest.
    f) üld-ja erisäte- NB!!! Uues TsÜS-s puudub!
    Juba rooma õigusest on tuttav põhimõte, mille kohaselt erisäte muudab üldsätte. Kui mingi õigussuhte kohta on olemas üldregulatsioon ja spetsiifiline, antud suhet täpsemalt, üksikasjalikumalt reguleeriv norm, siis tuleb kohaldada viimast ehk erisätet. (näide on 2 loengu all)

    3. FÜÜSILINE isik, tema ÕIGUS- ja TEOVÕIME
    (2 osa üldsätted, I peatükk)
    TÄHTIS ON MÕISTE….ALGUS…LÕPP
    a) Füüsiline isik on inimene
    b) Füüsilise isiku õigusvõime- on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.
    c) Füüsilise isiku teovõime- on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid . Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.
    Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja , siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.

    4.JURIIDILISED isikud, LIIGID, ÕIGUS- ja TEOVÕIME
    (2 osa üldsätted, II peatükk)
    a) MÕISTE- Juriidiline isik(õiguskäibe lihtsustamine ja vastutuse piiramine) on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts , tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Ainult neid saab asutada. Ei ole ettevõte! Ametid, kohtud, ministeeriumid pole eraldi juriidilised isikud vaid riigi struktuuriüksused. Piirkondlik haigekassa kohtu poolt tunnistatud avalikõiguslikuks jur isikuks .
    Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti.Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga.
    b) Juriidilise isiku õigusvõime- on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.
    c) Juriidilis isiku teovõime- Juriidiline isik kui fiktsioon saab tegutseda üksnes oma organite kaudu, tema organite tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks * Juriidilise isiku teovõime teostub tema organite tegevuse läbi: kui juriidilisel isikul on olemas organ, kes saab kehtivalt juriidilise isiku nimel teha tehinguid (organil on seadusliku esindaja staatus) , siis on juriidiline isik ka teovõimeline. Kui seda organit ei ole (näiteks sureb juhatuse ainus liige ja uut juhatust pole määratud), ei ole juriidiline isik ka võimeline looma ega teostama oma õigusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis ei ole omased üksnes inimesele. Nii näiteks ei saa juriidiline isik abielluda , pärandada - küll aga võib ta olla pärijaks, mis on oluline ja tihtiesinev eelkõige riigi ja kohalike omavalitsuste, samuti sihtasutuste puhul. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega. Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Juriidilise isiku organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

    5. Juriidilise isiku LÕPPEMINE
    .
  • Juriidilise isiku lõpetamine
    1) üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega;
    2) isiku, organi või asutuse otsusega, kellele seadusega on antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik;
    3) seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel;
    4) tähtaja möödumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt;
    5) pankroti väljakuulutamisel
  • kohtuotsuse jõustumisel, millega pankrotimenetlusest alustamisest keeldutakse vara puudumise tõttu.
  • kohtuotsusega sundlõpetamisega
  • muul seaduse või põhikirja või ühingulepinguga ettenähtud alusel

  • Likvideerimist Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Juriidilise isiku pankroti korral likvideeritakse juriidiline isik pankrotiseaduses sätestatud korras. Erinevalt lõpetamisest on likvideerimismenetlus (pikaajaline) protsess, mida viivad läbi likvideerijad. Likvideerijateks on reeglina juhatuse liikmed, sundlõpetamise korral määratakse nad kohtu poolt. Likvideerijad, kellel on samaselt juhatuse liikmetega juriidilise isiku esindamise õigus (kuid erinevalt juhatuse liikmetest on võivad nad juriidilist isikut esindada ainult ühiselt, lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse nõuded, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja annavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara isikutele, kes on selleks õigustatud seaduse, põhikirja või ühingulepingu kohaselt. Pärast seda esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks.
  • Lõpp Eraõiguslik juriidiline isik lõpeb registrist kustutamisel, avalikõiguslik juriidiline isik seaduses sätestatu ajal. Juriidilise isiku lõpp = registrist kustutamine. Sellega kaob juriidiline isik kui õigussubjekt.



    6. ESEME js ASJA mõiste (III osa)
    a) Eseme mõiste- esemed on asjad( kehalised-autod, mööbel, jne), õigused (intellektuaalsest varast tulenevad õigused, samuti nõuded, pangahoiused, jne) ja muud hüved ( elekter , soojus ), mis võivad olla õiguse objektiks.
    b) Asja mõiste- asi on kehaline ese. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid. Loomad ei ole asjad, kuid neile kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid (neid saab omada, müüa, rentidajne).
    Asjad e. kehalised esemed jagunevad omakorda kinnis- ja vallasasjadeks.

    7. KINNIS-ja VALLASASI (III osa)
    Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), mille kohta peetakse kinnistusraamatus reistriosa. Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja osaks ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks.
    Kinnisasjade ja vallasasjade eristamine on vajalik eelkõige järgmistel põhjustel:
    • nende võõrandamist, pantimist ja muul viisil käsutamist reguleerivad erinevad sätted.
    • samuti toimub erinevalt nende suhtes sissenõude pööramine sundtäitmisel.

    Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad
    seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohaselt
    käsutamisel lakkab olemast või võõrandatakse

    8. TEHINGU mõiste ja liigid. LEPINGU mõiste. (IV osa, 3 peatükk: ÜLDSÄTTED)
    a) Mõiste- Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
    b) Liigid: ühepoolsed ja mitmepoolsed.
    • Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Näiteks: testament , tasu avalik lubamine , vaidlustamine, ülesütlemine
    • Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.

    Näiteks: lepingud või juriidilise isiku organi või seltsingu otsused.

    c) mõiste- Leping on tehing kähe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

    Eraõigus tugineb privaatautonoomia ideele: iga isik peab saama kujundada oma õigussuhteid enesemääramise teel. Eesmärk - isiku vaba eneseteostus. Privaatautonoomia põhiliseks teostamisvahendiks on leping: privaatauonoomia kui eelkõige lepinguvabadus .
    Käsutustehing, kohustustehing ?
    Eraldamisprintsiip - eristatakse võlaõigusliku tehingut ja käsutustehingut. Võlaõigusliku tehinguga luuakse kohustus käsutuse tegemiseks, näiteks luuakse müügilepinguga kohustus asja omandi ülekandmiseks. Seega: võlaõiguslik tehing - ma pean midagi tegema. Teisele isikule loob see nõudeõiguse. Käsutustehing - ma olen midagi teinud, õiguslik tagajärg on saabunud. Käsutustehing on tehing, millega mõjutatakse vahetult olemasolevat õigust ülekandmise, lõpetamise, sisumuudatuse või koormamise kaudu. Kui kohustustehing on mingil põhjusel kehtetu , ei tähenda see veel automaatselt, et ka käsutustehing, näiteks omandi ülekandmine kehtetu oleks. Küll on aga käsutus (omandi ülekandmine) sellisel juhul toimunud ilma õigusliku aluseta ning selle saab tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete järgi.

    9. TEHINGU tühisuse alused
    Tühine tehing ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi; tühisest tehingust ei teki pooltele õigusi ja kohustusi. Öelda, et tühist tehingut ei pea täitma pole sisuliselt õige, kuna õigupoolest polegi ju midagi, mida saaks täita.
    • Heade kommete või avaliku korra vastasus . Näiteks kehaorganite müük, prostituudi teenus, altkäemaks. Heade kommete mõiste on ajas muutuv (näiteks peeti varem Saksamaal heade kommete vastaseks ka lõbumajade üürilepinguid) ning selle mõiste konkretiseerimine jääb kohtupraktika ülesandeks. Heade kommete tähendus sõltub riigist, antud õiguskorras, eelkõige põhiseaduses kehtivatest väärtusmastaapidest. Saksamaal loetakse heade kommete vastaseks tehinguks ka liigkašuvõtmist, st juhtumeid, kus poolte soorituse suhe on silmatorkavalt ebaproportsionaalne (näitek s laenuandmine turuintressist oluliselt kõrgema intressiga) . Eestis tuleb sellisel juhul erinormina kohaldada eelkõige TSÜS! raskete asjaolude ärakasutamine, millest tulenevalt ei ole tehing mitte tühine, vaid ainult vaidlustatav.

    • Seadusevastasus. Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui see on antud sätte eesmärgiks. Selline eesmärk on kindlasti olemas juhul, kui seadus sätestab, et teatud õiguslik tagajärg ei tohi saabuda. Vastava eesmärgi võib välja lugeda seaduse sõnastusest, näiteks AS § 281 kohaselt ei või aktsiaselts anda laenu isikule aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks.

    • Kohtulik käsutuskeel-Käsutuskeeldu rikkuv tehing. Tehinguga seatud käsutuskeelud on tühised Nii on tühine näiteks majaomaniku ja hüpoteegipidaja vaheline kokkulepe, mille kohaselt ei tohi omanik oma maja müüa. Kui nüüd omanik siiski maja ara müüb, on võõrandamine kehtiv, st ostja saab hoolimata omaniku ja hüpoteegipidaja vahelisest kokkuleppest maja omanikuks, kuid omanikul võib tekkida hüpoteegipidaja suhtes lepingu rikkumise tõttu kahju hüvitamise
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Kordamisküsimused #1 Kordamisküsimused #2 Kordamisküsimused #3 Kordamisküsimused #4 Kordamisküsimused #5 Kordamisküsimused #6 Kordamisküsimused #7 Kordamisküsimused #8 Kordamisküsimused #9 Kordamisküsimused #10 Kordamisküsimused #11 Kordamisküsimused #12 Kordamisküsimused #13 Kordamisküsimused #14 Kordamisküsimused #15 Kordamisküsimused #16 Kordamisküsimused #17 Kordamisküsimused #18 Kordamisküsimused #19 Kordamisküsimused #20 Kordamisküsimused #21 Kordamisküsimused #22
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 133 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Agnes Kullap Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Liikvart eraõiguse arvestuse kordamisküsimuste vastused
    kordamisküsimused , eraõigus , võlaõigusseadus , äriseadus

    Mõisted

    Sisukord

    • Eraõigus
    • Agnes Kullap
    • ÜLD- ja ERISÄTE
    • TÄHTIS ON MÕISTE….ALGUS…LÕPP
    • Juriidilise isiku LÕPPEMINE
    •  üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega;
    •  seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel;
    •  tähtaja möödumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt;
    •  pankroti väljakuulutamisel
    •  , millega pankrotimenetlusest alustamisest keeldutakse vara puudumise tõttu. 
    •   seaduse või põhikirja või ühingulepinguga ettenähtud alusel 
    • Eseme
    • Kinnisasi
    • Tehing
    • Ühepoolne tehing
    • Mitmepoolne tehing
    • Leping
    • MÕISTE
    • Notariaalselt
    • Kirjalikus vormis
    • müük
    • vahetus
    • Erinevus kinkelepingust
    • MÕISTE: Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või
    • Kinkelepinguga
    • Pärija
    • Asepärija
    • Järelpärija
    • Usaldusühing
    • Osaühing
    • Aktsiaselts
    • Tulundusühistu
    • Sihtasutus
    • Mittetulundusühing

    Teemad

    • Seaduste TÕLGENDAMINE
    • ANALOOGIA, tsiviilÕIGUSTE ja
    • KOHUSTUSTE tekkimise alused, ÕIGUSJÄRGLUS. (I osa üldsätted)
    • sõnastusest, mõttest ja eesmärgist
    • seaduse või õiguse üldisest mõttest
    • tehing või seadus
    • üleandmise tehinguga
    • FÜÜSILINE isik, tema ÕIGUS- ja TEOVÕIME
    • piiratud teovõime
    • piiratud
    • teovõimega ulatuses
    • JURIIDILISED isikud, LIIGID, ÕIGUS- ja TEOVÕIME
    • eraõiguslik või avalik-õiguslik
    • Avalik-õiguslik juriidiline isik
    • Juriidilise isiku LÕPPEMINE
    • Juriidilise isiku lõpetamine
    • Likvideerimist
    • Lõpp
    • ESEME js ASJA mõiste (III osa)
    • Asja
    • Loomad ei ole
    • asjad
    • jagunevad omakorda kinnis- ja vallasasjadeks
    • KINNIS-ja VALLASASI (III osa)
    • vallasasi
    • Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta
    • sätestatut
    • muul viisil käsutamist
    • sissenõude pööramine
    • Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad
    • seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohaselt
    • käsutamisel lakkab olemast või võõrandatakse
    • TEHINGU mõiste ja liigid. LEPINGU mõiste. (IV osa, 3 peatükk: ÜLDSÄTTED)
    • testament, tasu avalik lubamine, vaidlustamine, ülesütlemine
    • lepingud või juriidilise isiku organi või seltsingu otsused
    • Privaatautonoomia põhiliseks teostamisvahendiks
    • on leping
    • TEHINGU tühisuse alused
    • Näilik tehing
    • TEHINGU vorm
    • Tehingu notariaalne kinnitamine
    • Tehingu notariaalne tõestamine
    • ESINDUSÕIGUS ja ESINDUSE mõiste, liigid
    • Lepingujärgne
    • Esindaja kohtus võib olla advokaat/ prokurist/ ,isik, kes on protsessiosalisega töö- või
    • teenistussuhtes/üks isik hageja kaashagejate või kostja kaaskostjate volitusel / muu isik, kelle õigus olla
    • lepinguline esindaja tuleneb seadusest / protsessiosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa
    • muu õigusteadmistega isik. Esindajaks Riigikohtus võib olla ja lepingulise esindajana kassatsioonkaebust
    • esitada võib üksnes vandeadvokaat. Isikud, kes
    • ei või olla
    • kohtus esindajad / teovõimetu isik / alaealine /
    • piiratud teovõimega isik / kohtunik, uurija, prokurör
    • ESINDUSE lõppemise alused
    • võimatuks
    • tähtaja möödumisega;
    • volituse tagasi
    • loobub
    • lõpeb volituse andmise aluseks olev tehing
    • juriidiline isik lõpeb
    • pankroti väljakuulutamisel
    • TÄHTAEG ja TÄHTPÄEV. Mõiste, algus ja lõpp, tähtpäeva saabumine
    • Tähtaeg
    • Lõpp ja algus
    • Tähtpäeva saabumine
    • AEGUMINE enne ja pärast 01. juuli 2002
    • Mõiste
    • ERINEVUS: Vana ja
    • Uus
    • LEPINGU mõiste ja vorm
    • mistahes vormis
    • Lepingust taganemine ja ülesütlemise vahe
    • kestvuslepinguid
    • määramata tähtajaga kestvuslepinguid
    • Võõrandamislepingud
    • müük
    • vahetus
    • kinge
    • Müügilepingu mõiste, ostja ja müüja põhilised kohustused
    • Riigivara valitsejad
    • Teenuste osutamislepingud. Käsundus- ja töövõtulepingu erinevused
    • Asjad, osad ning päraldised
    • Omand. Valdus
    • kasutus ja käsutus
    • paberil omand ja valdus
    • Hea- ja pahauskne omandaja- paberil
    • Mittetulundusühingu ja sihtasutuse erinevused
    • Sihtasutuse mõiste
    • Sihtasutuse juhtimisstruktuur
    • Mittetulundusühingu mõiste
    • Äriühingud ja ettevõtja
    • Ettevõtjaks
    • Füüsilisest isikust ettevõtja
    • Aktsiaselts ja osaühing Aktsia ja osa. Aktsionär ja osanik
    • Äriühingute ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine
    • ÜHINEMINE
    • JAGUNEMINE
    • jagunev ühing soovib teatud ettevõtteosi võõrandada
    • vastutuse piiramine
    • erinevate ärivaldkondade eristamine
    • ÜMBERKUJUNDAMINE
    • Seadusjärgsed pärijad ja testamendijärgsed pärijad
    • Abieluvaraleping
    • Üüri ja rendi vahekord
    • sise- ja välissuhet
    • l Täisühing
    • Usaldusühing
    • Osaühing
    • Aktsiaselts
    • Tulundusühistu

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    269
    docx
    Õiguse alused eksami kordamisküsimused
    67
    pdf
    Õiguse Alused kordamisküsimused
    22
    docx
    Õiguse alused-Kordamisküsimused
    12
    docx
    Äriõiguse eksami kordamisküsimused
    19
    doc
    Eksamiküsimused
    46
    doc
    Õiguse aluste kordamisküsimused
    214
    docx
    Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
    17
    doc
    Õiguse alused-KORDAMISKÜSIMUSED





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !