Kontrolltöö RÕHK (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Füüsika kordamine 8.klass

Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS ­ igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS ­ võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE ­ füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus? OPTIKA ­ füüsika osa, mis uurib valgusnähtuseid 7. Mis on valgusallikas? VALGUSALLIKAS ­ keha, mis kiirgab valgust. Näiteks: päike, lambipirn, lõke, küünlaleek. *VALGUSKIIR ­ valguse suuna kujutamiseks on võetud kasutusele valguskiire mõiste.

Füüsika

13

doc

Jõudude liigid

materjali purunemise. Elastsed materjalid ­ suure elastsuspiiriga materjalid. Taastavad kuju suure suhtelise pikenemise korral (vedruteras, kumm). Plastsed materjalid ­ väikese elastsuspiiriga materjalid. Kuju taastub ainult väikeste suhteliste pikenemiste korral (plii, plastiliin). Rabedad materjalid ­ purunemispiir väike. Purunevad väikeste suhteliste pikenemiste korral (malm, klaas). Mehhaanilise pinge ja rõhu erinevus seisneb selles, et kui rõhk on alati rakendatud mõjutatava pinnaga risti, siis mehhaaniline pinge võib mõjuda ka pinnaga paralleelselt. Sel juhul nimetatakse seda tangentsiaalpingeks ja tähistatakse . Tangentsiaalpinge põhjustab nihkedeformatsiooni. S F F =

Füüsika

6

odt

Füüsika teemad (7-9 klass)

platseteks kehadeks ja deformatsiooni plastseks deformatsiooniks. Kehi, mis juba väikse deformatsiooni korral purunevad nim. rabedateks kehadeks. Elastsusjõuks nim. jõudu, mis tekib kehas, kui keha deformeeritakse ja on võrdeline ning vastassuunaline deformeerivale jõule. Elastsusjõud on tingitud osade vahelisest jõududest. Fe=Fr Fe- Elastsusjõud Fr- Raskusjõud Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pinnale. Rõhk 50Pa tähendab, et ühele ruutmeetrilisele pinnale mõjub rõhumisjõud 50N. p=F/S p- Rõhk F- Rõhumisjõud (N) S- Pindala (m² ) Kui rõhku on vaja suurendada, siis vähendatakse pindala. N/m² =1Pa Rõhk vedelikes ja gaasides

Füüsika

6

docx

Füüsika kordamine 7-9. klass

platseteks kehadeks ja deformatsiooni plastseks deformatsiooniks. Kehi, mis juba väikse deformatsiooni korral purunevad nim. rabedateks kehadeks. Elastsusjõuks nim. jõudu, mis tekib kehas, kui keha deformeeritakse ja on võrdeline ning vastassuunaline deformeerivale jõule. Elastsusjõud on tingitud osade vahelisest jõududest. Fe=Fr Fe- Elastsusjõud Fr- Raskusjõud Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis näitab kui suur rõhumisjõud mõjub ühikulisele pinnale. Rõhk 50Pa tähendab, et ühele ruutmeetrilisele pinnale mõjub rõhumisjõud 50N. p=F/S p- Rõhk F- Rõhumisjõud (N) S- Pindala (m² ) Kui rõhku on vaja suurendada, siis vähendatakse pindala. N/m² =1Pa Rõhk vedelikes ja gaasides

Füüsika

1

doc

Erinevad jõud

peamiseks põhjuseks. Hõõrdejõudu, mis takistab keha liikumahakkamist nim. seisuhõõrdejõuks. Hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemise teise keha pinnal nim. liugehõõrdejõuks. Hõõrdejõu mõõtmiseks kinnitatakse keha külge dünamomeeter ja veetakse sellega keha horisontaalsel pinnal ühtlase kiirusega. Liugehõõrdejõud sõltub: 1.Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust. 2.Hõõrdejõud sõltub pindade töötlusest.3.hõõrdejõud sõltub kehade materjalist. Rõhk!! Rõhuks nim füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. p=F/S (kui jagada pinnale risti mõjuv jõud pinna suurusega, siis saadakse füüsikaline suurus, mille nimetuseks on rõhk. Rõhk sõltub:1. toetuspinna suurusest- pöördvõrdeliselt2.rõhumisjõust-võrdeliselt.Rõhu valem: p=F: S. Rõhuühiku tuletame rõhuvalemist. 1Pa=1N:1 ruutmeetrit. 1pascal on niisugune rõhk, mille tekitab rõhumisjõud

Füüsika

2

docx

Kontrolltöö küsimused-Hõõrdejõud-elas tsusjõud

Kontrolltöö küsimused. Hõõrdejõud, elastsusjõud 1.Millal tekib hõõrdejõud ja miks? Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele. Hõõrdejõud ehk hõõre on jõud, mis takistab või pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud tekib, kui üks keha liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad. Hõõrdejõud on alati suunatud liikumisele vastu ning mida krobelisem on pind, seda suurem on hõõrdejõud. 2.Kuidas hõõrdejõud jaguneb? Seisuhõõrdejõud - mõjub kehade vahel, mis küll soovivad teineteise suhtes liikuma hakata, kuid veel ei liigu. Liugehõõrdejõud ehk kinemaatiliseks hõõrdejõuks - mõjub kehade vahel, mis libisevad mööda nende kokkupuutepinda. Veerehõõrdejõud - mõjub kehade vahel kui kehad veerevad teineteise pinnal. 3.Hõõrdejõu valem ja ühikud. Hõõrdejõud võrdub hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega. Fh= ųN Fh on hõõrdejõud, ?

Hõõrdejõud-elastsusjõud

6

docx

Füüsika KT dünaamika

Newtoni 1. Seadus : Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. (inertsiseadus) Newtoni 2. Seadus: Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3. Seadus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjul alati paarikaupa. Ning kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluut väärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. Inerts on nähtus, kus kehad püüavad oma liikumiskiirust säilitada. Keha inertsuse mõõduks on mass. Massi saab võrrelda kaalumise teel või vastastikmõju teel. Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, kus kehtivad Newtoni 1. Seadus ja teised mehaanika seadused. Kontsentratsioon- osakeste arv ruumala ühikus. Elastsusjõud on keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Keha kaal on jõud, millega keha oma külgetõmbe tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kuidas arvutatakse liugehõõrdejõudu? valem + selgitus . Fh= μ *N

Füüsika

4

doc

Dünaamika

Ühtlaselt muutuv liikumine. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral mistahes võrdsetes ajavahemikes keha kiirus muutub võrdsete suuruste võrra. Ühtalselt muutuvat liikumist nimetatakse ka kiirendusega liikumiseks. Jaguneb: 1. ühtlaselt kiirenev liikumine 2. ühtlaselt aeglustuv liikumine 3. ühtlane liikumine Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühtlaselt muutuvat liikumist ja näitab kui palju muutub keha kiirus ühes ajavahemikus. Kiirenduse tähis a Valem : Ühik: Liikumisvõrrand. Liikuva keha poolt läbitud teepikkust saab arvutada liikumisvõrrandi abil. S=teepikkus Vo=algkiirus A=kiirendus Xo=algkoordinaat T=aeg V=lõppkiirus Valem: Näited:  Dünaamika: Dünaamika- füüsika osa, mis uurib kehade vahelist vastasmõju. Külgetõmbejõud Hõõrejõud Elastsusjõud Veojõud Newtoni seadused: 1.seadus: on olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes keha seisab paigal või liigub ühtlase kiirusega, ku

Füüsika

Kommentaarid (1)