nõustunud loobuma poliitilisest võimust. Seetõttu toimusid reformid riigi range kontrolli all. Hiinas puudus ka poliitiline demokraatia. Teisitimõtlejate väljaastumised suruti julmalt maha. Verised sündmused toimusid 1989. aastal Pekingis, kui armee uputas verre üliõpilaste meeleavalduse. Kõigele vaatamata jätkusid majandusreformid ka järgnevatel aastatel. Poliitilise demokraatia küsimus jäi aga ikkagi lahendamata. 2. KOLMAS MAAILM: · mis on Kolmas maailm (lk 80) Kolmas maailm on mõiste, mille all mõeldakse enamikku Aasia, Aafrika ja Ladina Ameerika riike, millest paljud olid 20. sajandi keskpaigani kolooniad. · millised on nende probleemid , millest on need tingitud (lk 81-82) Tänapäevalgi on need riigid raske majandusliku olukorra küüsis. Probleemiks on ka veel joogivee ja toidu puudus, haigused ja muud raskused. Need probleemid on tingitud sõdade, valitsuste vahetamise ja kolooniate majanduse ning suhete katkemisel emamaadega. 3. INDIA:
nõustunud loobuma poliitilisest võimust. Seetõttu toimusid reformid riigi range kontrolli all. Hiinas puudus ka poliitiline demokraatia. Teisitimõtlejate väljaastumised suruti julmalt maha. Verised sündmused toimusid 1989. aastal Pekingis, kui armee uputas verre üliõpilaste meeleavalduse. Kõigele vaatamata jätkusid majandusreformid ka järgnevatel aastatel. Poliitilise demokraatia küsimus jäi aga ikkagi lahendamata. 2. KOLMAS MAAILM: · mis on Kolmas maailm (lk 80) Kolmas maailm on mõiste, mille all mõeldakse enamikku Aasia, Aafrika ja Ladina Ameerika riike, millest paljud olid 20. sajandi keskpaigani kolooniad. · millised on nende probleemid , millest on need tingitud (lk 81-82) Tänapäevalgi on need riigid raske majandusliku olukorra küüsis. Probleemiks on ka veel joogivee ja toidu puudus, haigused ja muud raskused. Need probleemid on tingitud sõdade, valitsuste vahetamise ja kolooniate majanduse ning suhete katkemisel emamaadega. 3. INDIA:
Hiinas puudus poliitiline demokraatia. Teisitimõtlejate väljaastumised suruti julmalt maha. Valitseva kommunistiliku partei kongressid toetasid riigi osa edasist vähendamist tootmises ning turumajanduse põhimõtete juurutamist. Riigiettevõtete toodangu osa Hiina majanduses kahanes jätkuvalt. Äritegevusega sidusid ennast ka kommunistliku partei ja riigiasutuste ametnikud ning nende sugulased. See kindlustas majandusreforme. Poliitilise demokraatia küsimus jäi aga lahendamata. KOLMAS MAAILM: 1)Mis on Kolmas maailm? (lk 80) Kolmas maailm tähistab riike, mis ei kuulunud arenenud lääneriikide (esimese maailma) ega NSV Liidu ja tema Kesk- ja Ida-Euroopa liitlaste (teise maailma) hulka. Kolmas maailm ehk arengumaad(Ladina-Ameerika, Aasia, Aafrika ja Okeaania riigid). 2)Millised on nende probleemid? Millest on need tingitud? (lk 81-82) 1.Majanduslik olukord. Selle tingis tõsiasi, et kolooniate majandus oli tihedalt seotud emamaaga.
KOLMAS MAAILM 1. Mauism- Mao Zedongi idee põhjal tekkinud kommunistliku õpetuse Hiina suund, mis tähendas kiire sotsialismi ehitamist riigis ja isikukultust Suur hüpe- kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga, mis ebaõnnestus tööstustoodangu järsu vähenemise ja põllumajanduses valitseva segaduse tõttu. Kultuurirevolutsioon- Mao vastaste tagakiusamine, et suruda ma rahulolematus mis tekkis pärast suure hüppe ebaõnnestumist. Neokolonialism- Aasia ja Aafrika riikide raskuste ärakasutamine surudes neile peale majanduslepinguid ja poliitilisi kokkuleppeid, et allutada need maad oma mõjule. Kolmas maailm- külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Mitteühinemisliikumine- Jugoslaavia, India ja Egiptuse algatatud rahulolematus, mille osalejad pidasid nii NL kui ka USAd võrdselt süüdi maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. India Rahvuskongress- India Iseseisvuse eest võid
Rahvasteliidu mandaatsüsteem - alade ümberjagamiseks mõeldud süsteem, mille kohaselt said mõned riigid volituse hallata teatud maa-alasid seni, kuni sealsed rahvad on valmis oma riiki asutama Neokolonialism - vähemarenenud riikide allutamine suurriikide majanduslikule ja poliitilisele mõjule, kasutades ära nende raskusi Mitteühinemisliikumine - rahulolematus, et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike Separatism - liikumine, mis soovib eralduda emamaast Kolmas maailm külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka India Rahvuskongress - juhtis iseseisvusvõitlust Apartheid - rassieralduspoliitika LAV-is Aafrika Rahvuskongress - poliitiline organisatsioon põliselanike õiguste kaitseks Palestiina Vabastusorganisatsioon - Araablaste loodud organisatsioon, mis tahtis kodumaad tagasi võita Caudillo - autoritaarsete diktatuuride juhid Ladina-Ameerikas
Ajaloo arvestustöö. §25-27C Kolmas maailm. 1. Mis on III maailm? Nimeta sinna kuuluvaid riike? Külma sõja aastate riigid, mis ei kulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Aafrika riigid Liibüa, Egiptus, Alzeeria Ladina-Ameerika Brasiilia Aasia Iraak, Kuveit Okeaania Indoneesia 2. Milles seisnes rahvaste vabadusliikumine? Eesmärgid? Too näiteid (5) Rahvaste vabadusliikumine seisnes koloniaalvõimu all olnud riikide vabanemises. Eesmärk oli vabaneda emamaast ning täielikult iseseisvuda.
Suur hüpe kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga. Kultuurirevolutsioon suruda maha rahulolematus. Rahvasteliidu mandaatsüsteem volitus hallata teatud maaalasid seni, kuni sealsed rahvad on valmis oma riiki asutama. Neokolonialism majanduspoliitiline sõltuvus suurriikidest. Mitteühinemisliikumine NSV liidu ja USA võrdselt süüdimõistmine maailma pingelises olukorras ja võidurelvastumises. Separatism püüe eralduda indiast. Kolmas maailm külma sõja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Arengumaad. India Rahvuskongress juhtis India iseseisvusvõitlust. Apartheid - rassieralduspoliitika Aafrika Rahvuskongress Aafrika põliselanike huvide kaitseks loodud poliitiline organisatsioon. Palestiina Vabastusorganisatsioon(PVO) terroriorganisatsioon iisraeli vastu. Caudillo Ladina-Ameerika autoritaarse diktatuuri juht.
1. Vietnami sõda 1959-1973 Pärast 2 MS lõppu kuulutas kommunistid välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi 1. 1946 Prantsusmaa ja Suurbritannia hakkasid Vitnami vastu tegevust 2. Okupeeriti maa Lõunaosa 3. 1954 sõlmiti Genfis kokkulepe, mille alusel jagati Vietnami kaheks osaks mööda 17 paraleeli Põhja Vietnam 1. Hanoi 2. Toetab NSVLiid 3. Sotsialismi ülesehitamine Lõuna Vietnam 1. Saigon 2. Kuulutati välja Vabariik 3. Toimisid rahvuskogu valimised 4. Toetas USA 1959 alustas opositsioon relvastatud võitluse eesmärgiga kulutada valitsust ja ühineda Põhja Vietnamiga USA sekkus sisetülidesse sest, 1. Kartis kaotada strateegilist mõjupiirkonda Kagu-Aasias 2. Andis relvastust 3. Toetas ta sõdurite väljaõpet 1961 sekkus USA otseselt 1. Pommitas Põhja=Vietnami 2. Kasutas keemiarelva USA jaoks muutus
Kõik kommentaarid