laienenud silmaterad aine mõju all väga heas tujus, elevil ja püsimatu kiire ja väga pinnapealne hingamine kohati seosetu kõne Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kuidas valmistatakse? kuidas mõjub? Euroopas on hakatud kokaiini üha rohkem tarvitama. Eestis peetakse seda siiski kalliks. Kokaiini saadakse kokapõõsa lehtedest. 2-3 m kõrgune kokapõõsas kasvab Peruu Andide idanõlvadel ja selle lehti kasutasid juba inkade ülikuist esivanemad. Kokapõõsa lehtede närimine on muutnud elu karmides Boliivia, Kolumbia, Ecuadori ja Peruu mägipiirkondades talutavamaks aastatuhandete vältel. Kokalehtede närimisel imenduv mahl kustutab näljatunde, on suurepärane ergutusvahend ja taastab jõu. Inimene tunneb, et eraldub teda ümbritsevast keskkonnast. Kuid selline õnnelik seisund on lühiaegne, lõppedes tardumuse ja sügava unega
mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist. 2. Liigitus Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid: Depressandid rahustava toimega rahustid, uimastid, heroiin Stimulandid ergutava toimega kokaiin, amfetamiin, ecstasy Hallutsinogeenid tunnetuse ja taju muutumine LSD Sissehingatavad tunnetuse ja taju muutumine - liim, bensiin, gaasid ja aerosool 3. Kokaiin Kuidas saadakse: Kokapõõsas võib kasvada kuni 1,5 meetri kõrguseks ning selle taimeliigi erinevate sortide lehed sisaldavad kuni 1% kokaiini. Taime kasvupiirkondades lehti näritakse või tehakse neist teed. Lehti kuivatades ja mitmesuguste kemikaalidega töödeldes saadakse sellest valge kokapasta, millest edasi valmistatakse puhas kokaiin. Lühiajaline mõju tervisele: Toime püsib üsna lühikest aega, vähem kui pool tundi. Tarvitaja
Vietnam, Ameerika; vee ja tee järel tarbituim jook maailmas Tee: Kagu-Hiinast ja Ida-Hiinast, lähistroopiline kliimavööde, tootjad: Hiina, India, Sri Lanka Kakao: Kesk-Ameerikast, ekvatoriaalses kliimavöötmes, suurimad tootjad: Elevandiluurannik, Indoneesia, Ghana, Nigeeria, Brasiilia Tubakas: Brasiiliast, troopiline ja lähisekvatoriaalne kliimavööde, Tootjad: Põhja-ja Lõuna Ameerika, Austraalia, Edela Aafrika, Vaikse Ookeani saared, Kokapõõsas: Lõuna Ameerikast, kasvab 2-3m kõrguseks, algselt ergutavad omadused, 1980 tarbimine keelatud India kanep: India, Iraan, Afganistan, 1-2m kõrguseks, saadused hašiš ja marihuaana Suhkrukultuurid Taimed, millest saab suhkrut toota Suhkruroog: Vaikse ookeani edela piirkonnas, niiske lähistroopika ekvatoriaalne ja lähisekvatoriaalne kliimavööde, 25-28 kraadi, 65% maailma suhkrutoodangust Suhkrupeet: Valguslembeline, suur vee vajadus, toitainerikkas muld, Vahemere äärest, Hiina,
ülikülluses, seda eriti ei kasutata, sest selvasse on ehitatud vähe teid ja seega on metsa väljaveo tingimused viletsad. 1990- ndate aastate alguses hakkas Kolumbia pealinna Bogota lähedal toodangut andma suurte varudega naftamaardla. Nafta eksport on viimaste aastate jooksul riigile rikkust toonud ja majanduslikku olukorda parandanud. Banaan on üks tähtsamaid toidutaimi troopikas. Pärast ainsat viljakobara valmimist taime maapealne osa sureb. Mitmel pool Lõuna- Ameerikas kasvab kokapõõsas, mille lehtedest saab valmistada narkootikumi- kokaiini. Sellepärast kasvatatakse kokapõõsast ka kultuurina. Kolumbias on narkootikumikaubandusel eriti suur mõju. Seal on viimaseil aastakümneil peetud lausa kodusõdu politsei ja kokaiinikaupmeeste vahel. Kolumbia tööstus on nõrk, kuigi maavaradelt on riik rikas: siin leidub naftat, maagaasi, sütt ja mitmeid metallimaake ( ka kulda ja hõbedat ). Kuulus on ta aga eelkõige rikkalike smaragdide leiukohtade poolest
· koka ja kokaiin · amfetamiin jt sünteetilised ained · kathipõõsa. (Catha edulis) lehtedest valmistatud uimastid. Koka ja kokaiin Kokataim, Erythroxylon coca, kasvab mitmel pool maailmas, muu hulgas Peruus, Boliivias, Ecuadoris, Kolumbias, Jaaval ja Sri Lankas. Tähtsaimad kokatootjad on Peruu, Boliivia, Ecuador ja Kolumbia. Kokapõõsas kasvab poolteise meetri kõrguseks. Õied on valged, lehed tumerohelised ja umbes viis sentimeetrit pikad. Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini. Lehti korjatakse kas närimiseks või tee valmistamiseks. Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine. Kokalehtede närimine on igivana traditsioon Lõuna-Ameerika mägiindiaanlaste hulgas. Kokaleht koos lubjaga pannakse närimiskotikesse, seda näritakse ja seejärel neelatakse sülg alla
Narkootikumid: Amfetamiin Amfetamiin Amfetamiine ei leidu looduslikult (kokaiin - kokapõõsas), vaid neid saadakse keemilise sünteesi teel. Amfetamiinid, näiteks amfetamiin, metaamfetamiin, fenmetrasiin jms ained kuuluvad sünteetiliste kesknärvisüsteemi stimuleerivate ainete rühma. Selle toime on ergutav. Amfetamiini tüübid erinevad üksteisest väga vähe, neid on väga raske eristada. Neid valmistatakse tavaliselt pulbritena, metaamfetamiin võib esineda peale pulbri ka kristallilise läbipaistva ainena, mida tavaliselt suitsetatakse.
on metsa väljaveo tingimused viletsad. 1990- ndate aastate alguses hakkas Kolumbia pealinna Bogota lähedal toodangut andma suurte varudega naftamaardla. Nafta eksport on viimaste aastate jooksul riigile rikkust toonud ja majanduslikku olukorda parandanud. Banaan on üks tähtsamaid toidutaimi troopikas. Pärast ainsat viljakobara valmimist taime maapealne osa sureb. Mitmel pool Lõuna- Ameerikas kasvab kokapõõsas, mille lehtedest saab valmistada narkootikumi- kokaiini. Sellepärast kasvatatakse kokapõõsast ka kultuurina. Kolumbias on narkootikumikaubandusel eriti suur mõju. Seal on viimaseil aastakümneil peetud lausa kodusõdu politsei ja kokaiinikaupmeeste vahel. Kolumbia tööstus on nõrk, kuigi maavaradelt on riik rikas: siin leidub naftat, maagaasi, sütt ja mitmeid metallimaake ( ka kulda ja hõbedat ). Kuulus on ta aga eelkõige rikkalike smaragdide leiukohtade poolest
meditsiinis silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine ning levitamine on üle maailma keelatud. Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. Kokataim, Erythroxylon coca, kasvab mitmel pool maailmas, muu hulgas Peruus, Boliivias, Ecuadoris, Kolumbias, Jaaval ja Sri Lankas. Kokatootjad riigid on Peruu, Boliivia, Ecuador ja Kolumbia. Kokapõõsas võib kasvada poolteise meetri kõrguseks. Taime õied on valged, lehed tumerohelised ja ligikaudu viis sentimeetrit pikad. Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini. Lehti korjatakse kas närimiseks või tee valmistamiseks. Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine. Ajalugu Inkadel on legend, mille järgi kinkis kokalehed inimestele päikesejumal NIDA. Inkad kummardasid kokataime, kuna uskusid, et taimel on jumalik päritolu. Legendi järgi lõid
· Magus imal lõhn Pikemaajalise kasutamise tagajärjed: · Astmeline hingelise sõltuvuse tunnuste ilmnemine · Püsiv unetus · Sugulise arengu võimalik peetus, suguhormoonide ebaregulaarne tootmine · Maitse- ja lõhnaaistingute häired · Keskendumisvõime langus, teotahte vähenemine ja kadumine · Võimalikud vaimuhaiguslikud seisundid 3.2 Stimulandid ehk ergutava toimega uimastid 3.2.1. Kokaiin ja crack Erythroxylum coca- kokapõõsas Rahvapärased nimetused: lumm, koka, koks, kokis, lumi, sperma Mõjud: · Eufooria, naudingutunne · Seksuaalset elamust meenutav nauding · Aistingute häired, luulud, hirm 8 · Unetus, isutus Tunnused: · Südame rütmihäired · Laienenud pupillid · Klaasistunud ekslev pilk · Kõhnumine · Higistamine Lisatunnused:
· Kõne ebaselgus · Kontakteerumisraskused · Valutundlikkuse vähenemine OPIAADIDE TARVITAMISE SUURIM OHT ON SEE; ET AINE ÜLEDOOSI KORRAL SAABUB SURM. Opiaadid pärsivad hingamist, üledoosi tagajärjel hingamine seiskub. Narkomaan kaotab kõigepealt meelemärkuse ning seejärel sureb halvemal juhul toimub see viie kuni kümne minuti jooksul. Koka ja kokaiin. Kokaiin. Kokataim, Erythroxylon coca. Kasvab mitmel pool maailmas. Kokapõõsas kasvab pooleteise meetri kõrguseks. Õied on valged, lehed tumerohelised ja umbes viis sentimeetrit pikad. Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini. Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine. Kokaiini valmistamiseks purustatakse lehed, lisades lahustit. Nii saadud ja pisut puhastatud ning kuivatatud ainet nimetatakse kokapastaks. Kokapasta sisaldab 40-85% kokaiini sulfaadina. Kemikaale lisades ja segu kuumutades saadakse lähteaine, mis vees
Mõnda aega kasutati kokaiini meditsiinis universaalainena,seda sisaldasid mitmed patentravimid.Ka populaarne jook Coca Cola sisaldas kokaiini kuni aastani 1903.Praegu kasutatakse kokaiini meditsiinis vaid kohalikuks tuimastamiseks silmaoperatsioonidel. 1.2.2 Kokaiini valmistamine ja kokaiinitooted Kokataim,Erythroxylon coca,kasvab mitmel pool maailmas,muu hulgas Peruus,Boliivias,Ecuadoris,Kolumbias,Jaaval ja Sri Lankas.Tähtsaimad kokatootjad on Peruu,Boliivia,Ecuador ja Kolumbia. Kokapõõsas kasvab pooleteise meetri kõrguseks.Õied on valged,lehed tumerohelised ja umbes viis sentimeetrit pikad.Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini.Lehti korjatakse kas närimiseks või tee valmistamiseks.Kokalehed on kokapasta,koka lähteaine,kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine. Kokaiini valmistamiseks purustatakse lehed,lisades lahustit.Nii saadud ja pisut puhastatud ning kuivanud ainet nimetatakse kokapastaks.Kokapasta sisaldab 40-85% kokaiini sulfaadina,ent
sünnikaalu. Kofeiin eritub ka rinnapiimaga, mistõttu lapsed magavad vähem ja on tujukamad. ( Sotsiaalsete toimetulekusoskuste õpetus 2004: 51 ) 1.3.2. Kokaiin ja crack ( triip, koka, kräkk) Kokaiini tehakse kokapõõsa lehtedest, tarvitusel on see stimulant peamiselt valge pulbrina. See on kesknärvisüsteemi erguti ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. 2-3 m kõrgune kokapõõsas kasvab Peruu Andide idanõlvadel ja selle lehti kasutasid juba inkade ülikuist esivanemad. Kokalehtede toimet tundsid juba Lõuna- Aafrika põlisrahvad, inkade uskumust mööda olid jumalad kinkinud neile kokapõõsa selleks, et nad saaksid taime lehti närides oma näljatunnet leevendada ning jõudu taastada, teisalt aga unustust leida. Kaua aega usuti, et kokaiinil on vaid positiivne mõju. Kokaiini kasutatakse