kirjaklambritest vöö. autor: mare sabolotny zanr: tänapäeva noorsooromaan. tegelased: katriina park/ catherine vanessa park, Kersti park, juhan, margit, heigo, marju merilaas, mari-liis merilaas ja teised. Kati oli täiesti tavaline 16-aastane neiu, kes hilines pidevalt kooli. Ta suitsetas, jõi ja tarvitas isegi narkootikume. Katil oli väiksem õde nimega Kersti, keda ta ei sallinud, kuna ta kiusas Katit koguaeg. Tal oli veel kaks parimat sõbrannat, kelle nimed olid Liis ja Anni. Kati sai neile kõigest rääkida ning usaldas neid väga. ühel Jaanipäeval kohtas Kati üht poissi nimega Juhan ning armus temasse. Algul ei tundnud Juhan Kati vastu midagi. nad tülitsesid pidevalt. Peale 10-nda klassi lõppu lubas Kati,et hakkab korralikuks ning käib korralikult koolis. Igal hommikul ajas teda üles tema telefoni äratuskell, mille ta oli korduvalt lubanud katki visata. Eesti keele õpetaja ja klassijuhataja Merilaas ei sallinud teda, kuna ta hilines koguaeg kooli. Nad karjusid k
KIRJAKLAMBRITEST VÖÖ Mare Sabolotny PEATEGELANE Täisnimi Catherine Vanessa Park, hüüdnimi Kati 16-aastane Lühikesed blondid juuksed, sinakashallid silmad, pikad ripsmed, lühikest kasvu, keskmine kehaehitus Ülbe, sünge mõttemaailmaga, mässumeelne, enesekriitiline, julge, endassetõmbunud, tahtis olla metsik Suitsetas, veetis sõpradega aega, pidas päevikut, tegi poppi KÕRVALTEGELASED Marianne Park ema, eestlane, püüdis olla Kati sõbranna Jonathan Park isa, inglane Kersti õde, 13-aastane Anni ja Liis parimad sõbrannad, pikka kasvu, pruunide juustega toetasid ja andsid nõu Juhan sõber, hiljem peigmees, talus Kati pidevaid tujutsemisi, hoolis alati Markus sõber, nakatas HIV-i, oli hiljem toeks Merilaas klassijuhataja, kiusas pidevalt SÜNGE MÕTTEMAAILMAGA NOORE TÜDRUKU ELU Kati ja Juhani usaldusprobleemid Pidevad konfliktid Kati ja Juhani ning Kati ja Merilaasi vahel Kati seksuaal
Arvustus VAT teatris etendusele ,,Kirjaklambritest vöö" Etendus toimus 18. novembril 2013 Näidendi autorid Mare Sabolotny ja Rein Agur Etenduse lavastaja Rein Agur Valguskujunduja Luise Leesment Helilooja Rivo Laasi Etendus oli algusest peale sügavamõtteline ja kaasakiskuv. See rääkis noorte elust, kuidas minnakse pahale teele. Ja mis võib juhtuda kui teha valesid valikuid elus. Lugu rääkis tüdrukust nimega Kati, ta mõlemad vanemad olid advokaadid. Kuni nooruseani elas pere Inglismaal, kuna isa oli inglane. Eestisse kolides tekkisid Katil toitumishäired. Tal tekkisid suitsu- ja alkoholisõltuvus. Tal olid masendushood ja ta oli depressioonis. Tal oli sõprussuhe poisiga, kelle nimi oli Juhan. Nad olid head sõbrad,
"Oli raske mõista, mis põhjusel oli tüdruk seda teinud. Juhan otsis mälus sobrades vastust, kuid tulutult. Tema jaoks jäi Kati rõõmsameelseks lühikeseks plikaks, kes jooksis energiliselt ringi ja tegi rumalaid trikke. HIV ei olnud piisav põhjus enesetapuks, küll aga Katit ümbritsenud inimesed. ,,Kas me tegime midagi valesti?" oli küsimus nende kõigi huultel." Alles raamatu lõpus sain aru miks on selline pealkiri teosel. Kirjaklambritest kett tundub olevat tugev, aga samas võib nii kergesti laguneda just nagu Katigi. Olen harjunud raamatutega mis lõppevad positiivselt, kuid selline pööre oli üllatav. Teos tekitas palju küsimusi, kindlasti peabki tekitama. Just sellepärast oleks seda raamatut vaja lugeda nii lastevanematel, õpetajatel kui ka noortel endil. See on lugu meie endi keskelt ja See ei ole lugu, millest eeskuju võtta. See on lugu, millest õppust võtta.
Lugedes raamatut ,,Kirjaklambritest vöö" Mobiiltelefoni äratuskell helises. Patjade vahelt liikus aeglaselt peenika käsi plaaniga lärmakas asi vastu seina visata, või siis välja lülitada. Hamabaid pestes jäi Kati end peeglist jõllitama. Korrates küsimust miks ,mis tal pidevalt peas kummitas .Kaotanud lootuse leida elule mingisugenegi mõte,langetas ta pea ning pesi näo,et teha algust uue päevaga. Tujud olid piinanud teda kaua. Ühel päeval oli tal lollitaja, teisel surmakuulutaja, kolmandal puhas kurjus, neljandal puhas headus, viiendal depressioon, kuuendal tibi ja nii edasi.Aga vahel ei tundnud ta midagi .Kati isegi ei teadnud,kumb oli hullem,kas tujud või tuimus.Tujud ja tuimus olid järgmised põhjused,miks end vihata. Kui mul oli raamatu algusest loetud ainult paar esimest peatükki ,arvasin et tegu on järjekordselt mõne raamatuga ,kus peategelane on puberteedieas olev ülbe plikatirts.Tüdruk, kes ainult ropendab ja suitsetab ning keda
Kirjaklambritest vöö Kirjaklambritest vöö, mille autoriks on Mare Sabolotny, on 2007. aastal Tänapäeva kirjastuse poolt Eestis välja antud noorsooromaan.See on tõsine lugu tänapäeva enesehävitajalike eluviisidega noortest. Raamatu autor, Mare Sabolotny, on 1990.aastal sündinud eesti kirjanik.Ta on kirjutanud kaks romaani: "Kirjaklambritest vöö" ja "Peaaegu inimene".Tema romaani "Kirjaklambritest vöö" ainetel on valminud ka Pärnu Kunstide Maja teatristuudio etendus "Katilend"(lavastaja Rein Laos).
Kuigi nad pole veel täiskasvanud, soovivad nad iseseisvust ning on mässumeelsed, võideldes piirangutega, mis nendeealistele on pandud. Kõik raamatute kolm peategelast hakkavad oma probleemide eest põgenema, käies pidudel, juues, proovides narkootikume ning suitsetades. Noored tunnevad, et vanemad inimesed ei suuda neid mõista või ei võta neid tõsiselt. "Te kõik olete värdjad ja sitapead, kes on unustanud, mis tunne on olla noor [...]" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, lk 5). Kooliskäimine ja hariduse omandamine on peategelastel jäänud unarusse. "Kirjaklambritest vöö" (M. Sabolotny) peategelane Kati oli koolis hea õpilane ning pingutas väga, et vanematele muljet avaldada. Paraku ei pannud vanemad tema jõupingutusi tähele ning Kati loobus. "[...] Ei tahtnud enam olla paks nohik ja terve klassi narrimisobjekt. Ükskõik, mida ma tegin, miski ei olnud hea. Üle viskas! Kuid kuna kool oli kõva, ei lubanud vanemad seda vahetada
Kati rääkis Juhanile tõtt, mille peale poiss minu arusaama järgi Kati maha jättis.Mihkel lubas Katit toetada vanematele rääkimises, aga tüdruk oli sellele vastu.Kati langeb masendusse, ei oska edasi elada ja valusat tõtt haiguse kohta alla neelata ning sooritab enesetapu maja katuselt alla hüpates. Käsitleksin lühidalt lavastuse pealkirja.Mulle meeldib väga,kuidas autor oma tsitaadis võtab pealkirja kokku ning nõustun 100%: „Tegin ükskord kirjaklambritest keti ning näppisin seda, kuni kett katki läks. Siis seostasin selle peategelase Kati isiksusega, mis on samamoodi tükikestest kokku vormitud. Tundub tugev, aga samas võib nii kergesti laguneda." Lavakujundus oli hästi läbimõeldud,kuna lava oli pisike,olid kõik hädavajalikud dekoratsioonid ja rekvisiidid laval.Ukse paugutamis-,kohvi keetmis- ja komistamishelid tulid helimeistri käe alt. Taustamuusikat tegi koha peal Rivo Laasi kitarri ja salvestusega.
Kõik kommentaarid