Bensaalatsetofenoon Reaktsioonide mehhanismid: Atsetofenoon: O Areenide atsüleerimisreaktsioonides on tugevaks elektrofiiliks atsüülkatioon, mis geneteeritakse O happe kloriidist tugeva Lewise happe, alumiiniumkloriidi mõjul. Cl Cl Al Cl Cl Cl - Cl Al Cl Cl Al Cl Cl ...
6. Vedelikud tõusevad kõrgemale peenemates kapillaarides ja suurema pindpinevusteguri korral. Hg on raskeim vedelik, ületades vee tiheduse 13,6kordselt. Liiter Hg-d on raskem ämbritäiest veest ja raudvasar ujub elavhõbedas kui kork vees. Et Hg on vedelas olekus -38 kuni 357 ° C juures ning soojendamisel paisub ühtlaselt.Tihedus vee suhtes on 13,546.Näiteks elavhõbetermomeetris kõverdub menisk teistpidi, sest elavhõbe klaasi ei märga. 7.Keemistemperatuur ehk keemispunkt ehk keemistäpp on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga, see tähendab aine hakkab keema. Keemistemperatuur sõltub välisrõhust ja tõuseb rõhu suurenedes. Keemise kestmiseks on vaja soojuse pidevat juurdevoolu. 8. Kui aurumine toimub ruumis, mis ei vaheta ümbritseva keskkonnaga ainet- hermeetilises ruumis- siis taolises situatsioonis saabub peagi olukord, kus aurustumine ja kondenseerumine saavutavad dünaamilise
või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on tasakaaluks kaks faasi (mitte jooned). 17. Faasisiire e faasiüleminek on aine üleminek ühest faasist teise. Vedel gaas aurustumine kondenseerumine. Vedel tahke sulamine tahkumine. Tahke gaas sublimatsioon kondensatsioon. Keemistäpp e keemistemperatuur temp, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk vedeliku auru rõhk vedeliku kohal tasakaaluolekus. Aurustumissoojus energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol). Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks vee küllastunud auru rõhuga.
või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on tasakaaluks kaks faasi (mitte jooned). 17. Faasisiire e faasiüleminek on aine üleminek ühest faasist teise. Vedel gaas aurustumine kondenseerumine. Vedel tahke sulamine tahkumine. Tahke gaas sublimatsioon kondensatsioon. Keemistäpp e keemistemperatuur temp, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk vedeliku auru rõhk vedeliku kohal tasakaaluolekus. Aurustumissoojus energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol). Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks vee küllastunud auru rõhuga.
Keemia eksam. Kordamisküsimused eksamiks. Keemiline element- aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng Aatom- koosneb aatomituumast, elektronidest ja on elektriliselt neutraalne Molekul- lihtaine või liitaine väikseim osake, millel on kõik keemilised omadused Ioon- aatom, millel on laeng Aatomi mass- määratakse eksperimentaalselt Molekuli mass- aatomid võivad ühineda molekulideks. Molekuli mass on aatomite masside summa. Aatommass- aatomi mass väljendatuna aatommassiühikutes Molekulmass- molekuli mass väljendatuna aatommassiühikuna Neid mõõdetakse aatommassiühikutes, milleks on 1/12 süsiniku massist. 1,66*10 astmes -24. Aine- süsteem, mis koosneb ainult ühe aine molekulidest. Lihtaine- ühe elemendi omavahel seotud aatomite kogum. Liitaine- koosneb erinevatest ainetest või ioonidest. Aine olekud on tahke, vedel, gaasiline. Nad erinevad üksteisest tiheduse, kokkusurutavuse ja ühtlase täite poolest. Segu- kombinatsioon kahest või enama...
Kui vedelik on tasakaalus tema kohal oleva auruga, on selle auru rõhk antud ainele iseloomulik suurus, mis ei olene vedeliku kogusest. See rõhk on aine aururõhk. Vedelikku, mille aururõhk on suhteliselt kõrge, nimetatakse lenduvaks. Aururõhu sõltuvus temperatuurist. Clausiuse-Clapeyroni võrrand: ln P2/P1 = H0aur/R (1/T1 – 1/T2) Keemistäpp – temperatuur, mil vedelik hakkab keema, kui tema aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Normaalne keemistäpp on temp, mille juures tema aururõhk on 1 atm. Normaalne sulamistäpp on aine sulamistemperatuur rõhul 1 atm. Olekudiagramm e faasidiagramm annab ülevaate, milline faas on antud rõhul ja temp.il stabiilseim. Kolmikpunktis on tahke, vedel ja gaasiline faas üheaegselt tasakaalus. Kriitiline punkt – punkt, kus vee auru- ja vedelat faasi eraldav kõver lõpeb. Kõrgemal on aine ülekriitilises olekus.
Üle kolme faasi ühes kohas korraga tasakaalus olla ei saa. 30. Individuaalsete ainete olekudiagrammid ja nende kasutamine. Olekudiagramm annab ülevaate, milline faas on teatud temperatuuril ja rõhul kõige stabiilsem. Sõltub rõhust ja temperatuurist. Kolmikpunkt, kriitiline punkt. 31. Kriitilised omadused: keemistenperatuur, sulamistemperatuur, kolmikpunkt, kriitiline temperatuur ja kriitiline rõhk. Keemistäpp – vedela ja gaasilise punkt. Sulamistäpp – tahke ja vedela punkt. Kolmikpunkt – kus kolm faasi ühes. Kriitiline temp – temo mille korral vedeliku ja auru tihedused on võrdsed ja faasi pole võimalik eristada Kriitiline rõhk – aururõhk kriitilisel temperatuuril 32. Superkriitiline olek. Aur-vedelik piipind lõpeb kindlal rõhul ja temperatuuril, gaas pole enam rõhu tõstmisega veeldatav. Keemiline kineetika 33. Reaktsiooni kiirus
või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on tasakaaluks kaks faasi (mitte jooned). 17. Faasisiire e faasiüleminek on aine üleminek ühest faasist teise. Vedel gaas aurustumine kondenseerumine. Vedel tahke sulamine tahkumine. Tahke gaas sublimatsioon kondensatsioon. Keemistäpp e keemistemperatuur temp, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk vedeliku auru rõhk vedeliku kohal tasakaaluolekus. Aurustumissoojus energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol). Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks vee küllastunud auru rõhuga.
või aurustub ning milline on seejuures auru koostis (lenduvamat komponenti on aurus rohkem kui vedelikus). Erinevus: eksisteerivad pinnad (alad), kus on tasakaaluks kaks faasi (mitte jooned). 17. Faasisiire e faasiüleminek – on aine üleminek ühest faasist teise. Vedel – gaas – aurustumine ↔kondenseerumine. Vedel – tahke – sulamine ↔tahkumine. Tahke – gaas – sublimatsioon ↔ kondensatsioon. Keemistäpp e keemistemperatuur – temp, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga. Tasakaaluline aururõhk e küllastunud aururõhk – vedeliku auru rõhk vedeliku kohal tasakaaluolekus. Aurustumissoojus – energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku aurustamiseks keemistemp (∆Ha. kJ/mol). Kastepunkt – teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks vee küllastunud auru rõhuga.
järgmise proovi analüüsi tulemuste teadasaamise päevani. PIIMA KEEMILISED JA FÜÜSIKALISED OMADUSED Piima keemilised omadused on piima tiitritav happesus ehk üldhappesus ja piima aktiivhapesus (pH) Piima tiitritav happesus. Piima happesus on eelkõige määratud piima happeliste soolade ja valkudega. Värske piim tiitritav happesus on FÜÜSIKALISED omadused nagu tihedus, viskoossus, pindpinevus, optilised omadused, osmootne rõhk, külmumis- ja keemistäpp, elektrijuhtivus, erisoojus Piima külmumistäpp on -0,520 C (-0,51 kuni -0,55C) Külmumistäpp läheneb nullile, kui piimale lisada vett. Piima külmumistäpp sõltub piima osmootsest rõhust ehk lahustunud aine molekulide hulgast piimas. Piima osmootne rõhk. Tervetelt lehmadelt saadud piima osmootne rõhk on 6,7 atmosfääri. 12.09.12 Piima võltsimine 1 Võõrvesi 2 Pesuained/ desoained (juhuslikult, tahtlikult) 3 Udaramäärded, nisasalvid
Pinna püüet nim pindpinevuseks. Nt väheneb vee temp tõusuga. Vee pindpinevustegur on 0,073 njuutonit meetri kohta. Pindpinevustegur kirjeldab jõudu ühikulise pikkuse kohta. Samas kirjeldab pindpinevustegur ka energiat ühikulise pinna kohta ja seega on tal võrdväärne ühik: dzauli ruutmeetri kohta (J/m2) -Mõjutavad lahustunud orgaanilised ained, nt pindaktiivsed ained Millal vedelik hakkab keema? Milline on sellisel juhul tema pindpinevustegur? Keemistemp ehk keemispunkt e keemistäpp on temp, mille juures vedeliku auruõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), aine hakkab keema. Sõltub välisrõhust ja tõuseb rõhu suurenedes. Keemistemp abiks aine identifitseerimisel: selle järgi, millisel temp hakkab aine keema, saame mõõta tema puhtust. Lahuste keemise temp sõltub lahuse kontsentratsioonist -Pindpinevustegur temp tõusmisel muutub väiksemaks, kunks ta jõuab kriitilise seisundini, kus ta on võrdeline nulliga. Seega keemisel 0
kasutatav aurugeneraator, mis lihtsustab energiaploki ehitust ja tõhustab tuumaenergia muundamist soojusenergiaks. Ühtlasi on aga turbiini minev aur mingil määral (peamiselt hapnikust tekkinud lämmastiku 16N sisalduse tõttu) radioaktiivne, mis nõuab turbiini ümbritsemist kiirguskaitsevarjega. Kuna radioaktiivse isotoobi 16N poolestusaeg on väga väike (7 s), on turbiin praktiliselt kohe pärast väljalülitamist radioaktiivsusvaba. Rõhk reaktoris on enamasti ligikaudu 7,5 MPa ja vee keemistäpp seega ligikaudu 285 oC. Veetase aktiivtsoonis on tavaliselt 12...15 % kütusevarraste ülemistest otstest allpool, mistõttu aktiivtsooni ülemises osas tekib vähem aeglasi neutroneid ja ahelreaktsiooni intensiivsus on seal väiksem kui alumises osas. Nagu survevesireaktoris, nii ka siin mõjuvad soojuskandja temperatuuri tõus ja mullide teke negatiivse stabiliseeriva tagasisidena. Reaktori võimsuse reguleerimiseks vahemikus 70...100 % kasutatakse soojuskandja vooluhulga muutmist,
otsaga (joon 2.2). Saueosakese pinnale tõmbuvad ka poorivees olevad katioonid, mis omakorda seovad vee molekule. Seega ümbritseb saueosakesi risti selle pinnaga orienteeritud molekulidega veekile. Vahetult osakese pinnal olev veekiht on seotud eriti tugevalt. Seda nimetatakse 9 adsorbunud veeks. Adsorbunud vee viskoossus on tunduvalt suurem tavalise vee viskoossusest ja risti osakese pinnaga on see lähedane tahkele ainele. Tema keemistäpp on ~200° C ja külmumistäpp 78° C. Adsorbunud vee kohta ei kehti hüdraulika seadused. Selle mehhaaniline eemaldamine osakese pinnalt on võimalik ainult väga suure pinge korral üle 10 MPa ja ka siis mitte täielikult. Lamb (1958) annab adsorbunud veekile paksuseks olenevalt savi mineroloogilisest koostisest 10-20 Å. Adsorbunud veekilet ümbritseb difusioonivesi, mis on saueosakestega seotud nõrgemate jõududega ja molekulide orienteeritus on vähem range
horisondile. Kõige sinisem on taeva osa peegeldub. Selle käigus lahutub Päikeselt külmumistäpp maapinnal +32° ja kõikumiste suurimat amplituudi, võrreldes päikese vertikaalitasandil, 90° kaugusel kiirguv valge valgus spektriks, mis tinglikult vee keemistäpp 212°. lumikatteta pinnasega. päikesest. Horisondile lähenedes koosneb seitsmest värvusest: punasest, · Kuigi Fahrenheiti skaalat ei saa Looduslik mullapind, mis on kaetud talvel omandab taevas üha valkjama tooni ja
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
Joonis 2.2 V ee esinem isvorm id pinnases Saueosakese pinnale tõmbuvad ka poorivees olevad katioonid, mis omakorda seovad vee molekule. Seega ümbritseb saueosakesi risti selle pinnaga orienteeritud molekulidega veekile. Vahetult osakese pinnal olev veekiht on seotud eriti tugevalt. Seda nimetatakse adsorbunud veeks. Adsorbunud vee viskoossus on tunduvalt suurem tavalise vee viskoossusest ja risti osakese pinnaga on see lähedane tahkele ainele. Tema keemistäpp on ~200° C ja külmumistäpp 78° C. Adsorbunud vee kohta ei kehti hüdraulika seadused. Selle mehhaaniline eemaldamine osakese pinnalt on võimalik ainult väga suure pinge korral üle 10 MPa ja ka siis mitte täielikult. Lamb (1958) annab adsorbunud veekile paksuseks olenevalt savi mineroloogilisest koostisest 10-20 Å. Adsorbunud veekilet ümbritseb difusioonivesi, mis on saueosakestega seotud nõrgemate jõududega ja molekulide orienteeritus on vähem range
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
