Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keel ja ühiskond õpik - I osa Keel ja keeled (0)

1 Hindamata
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Lõik failist

Keeled
  • Keele olemus
    Keele ülesanded: olla vahend info jagamiseks, luua ja hoida suhteid.
    Milles need väljenduvad:
    • keel kommunikatsioonivahendina - inimestega suhtlemine
    • keel kui suhete hoidja
    • keel kui mõtlemisvahend
    • identiteedi kandja
    • emotsioonide väljendamine
    • DNA kood
    • maagia
    • kultuur ja keel (nt eskimote sõnavaras on palju lumega seonduvaid sõnu, kuid mitte troopiliste taimede kohta; rääkimise kiirus, hääldus; žestikuleerimine)

    Emotsiooniline laeng sõnal – sõimusõnad, tabud
    Tehiskeeled on inimese loodud keeled, et infot edasi anda, nt matemaatika , keemia, liiklusmärkide süsteem.
  • Keel kui märgisüsteem
    Mõtte edastamiseks peab tundma koodi ehk keelt(reegleid).
    Kodeerimiseks kasutatakse keelemärke, mis ühendatakse reeglite abil.
    Keelemärk on põhiühik, mis koosneb tähendusest (tähistatav) ja sellega seotud signaalist (tähistaja).
    Idee – kodeerimine – müra – dekodeerimine – sõnum
    Lihtmärk koosneb mõistest (tähistatav) ja häälikujärjendist (tähistaja). Nt mõiste KASS
    häälikujärjend(tähistaja) kass
    Liitmärk koosneb kahest või enamast lihtmärgist. Nt:
    Laused koosnevad liitmärkidest.
    Objekt on referent , mida keelemärk tähistab.
    Keelemärgi seos objektiga:
    Keelemärkide liigid:
  • Ikoonid – tähendus on mõistetav seletuseta, referendiga piltlikult sarnane
  • Indeksid – loomulikul viisil seotud nähtusega, mida ta tähistab, nt need, see,(kassikäpa pilt)
  • Sümbolid – tähendus kokkuleppe alusel, seos tuleb ära õppida
    Keelemärgi tähistatava ja tähistaja suhe on
    meelevaldne – ajalooliselt kujunenud, ei ole põhjendatud,
  • Keel ja ühiskond õpik - I osa Keel ja keeled #1 Keel ja ühiskond õpik - I osa Keel ja keeled #2 Keel ja ühiskond õpik - I osa Keel ja keeled #3 Keel ja ühiskond õpik - I osa Keel ja keeled #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor 301236 Õppematerjali autor
    Kokkuvõte peatükkidest:
    1. Keele olemus
    2. Keel kui märgisüsteem
    3. Keelte teke ja inimese ränded
    4. Keelte liigitamine
    5. Maailma keeled ja keelkonnad
    6. Soome-ugri keelkond

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    pdf

    KEELEAJALOO KT

    KEELEAJALOO KT 1. Mis on inimkeele funktsioonid? Kommunikatsiooni vahend Emotsioonide väljendamise vahend Inimsuhete hoidja Indentiteedi kandja 2. Mis on tehiskeel? Kirjelda ja iseloomusta tehiskeeli, too näiteid? Tehiskeel- ehk formaalne keel ehk formaalkeel on inimese kujundatud kunstkeel. Tehiskeelele vastandub loomulik keel. Tehiskeel on keel, mille reeglid on enne kasutamist selgesõnaliselt kehtestatud. Tehiskeelt, mis on loodud eri keelte oskajate vahelist suhtlust kergendava eesmärgiga, nimetatakse abikeeleks. Basic English blaia zimondel blissymbols budinos Earth Language esperanto Folkspraak idiom neutral ido interlingua ehk latino sine flexione

    Kirjandus
    thumbnail
    12
    pdf

    Soome-Ugri keelkond

    6 Soomeugri keelkond eestlased mordvalased muud 1 2 mlj Samas on soomeugri keeled ise väga erineva suurusega. Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 1 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit (joonis 1). Üldandmed

    Eesti keele ajalugu
    thumbnail
    6
    docx

    Keel ja ühiskond

    Keel ja ühiskond I peatüki kokkuvõte: kokku 58 punkti. Vali endale sobivad ülesanded, kõike ei pea ära tegema. Kasutada võid õpikut, oma vihikut, lehekülgi ethnologue.com, wikipedia.org ja uralistica.com. Hinde kriteeriumid: 40–58 „5”, 28–39 „4”, 20–27 „3” Nimi: Sven Eric Tamme 1. Kirjuta igasse lahtrisse, mil moel keel mainitud funktsiooni täidab. Võid tuua ka mitu näidet või olukorda. Õpikulaused ei lähe arvesse. (6p) Keel kui... ...kommunikatsioonivahend ...suhete hoidja Keele vahendusel saab edastada uut Suhete hoidmisel on olulisem see, kuidas informatsiooni. öeldakse, kui see, mida öeldakse. Inimesed Keele abil on võimalik kirjeldada olukordi, räägivad ebaolulistest asjadest,

    Ühiskond
    thumbnail
    17
    pptx

    Soome-ugri keelkond

    • Meetod seisneb selles, et keeltest leitakse neid taime- ja loomanimesid tähistavad sõnad, mis pärinevad algkeelest. Ning siis kantakse kaardile nende liikide ajaloolise leviku piirkonnad. • Mõjukaim meetodist on Pèter Hajdù hüpotees, mis sündis viie erineva puu põhjal. PÈTER HAJDÙ HÜPOTEES • Eesti keeles on kuuse ja nulu nimetused samad, mis sölkupi ja handi keeles. • Jalakas ühine soome, mari ja ungari keelega. • Järelikult: kõik need keeled (sölkupi, handi, mari, ungari) on pärit ühisest algkeelest, mida kõneldi kunagi nende puude kasvamisalal. • (Uurali algkeele hüpotees ei põhine vaid üksikutel ühistel puunimetustel.) UURALI ALGKODU JA ÜHISSÕNAD • Uurali arvatav algkodu on punasega tähistatud alal. • Ühisuurali sõnu on tuvastatud umbes 200 ja neit 109 on olemas eesti

    Eesti keel
    thumbnail
    4
    doc

    Keel ja keeled

    Kordamisküsimused Keel ja keeled 1. Defineeri mõisted a) ikoon- keelemärk sarnasuse alusel b) indeks- keelemärk loomuliku seose c) sümbol- keelemärk kokkuleppe alusel d) arbitraarne- meelevaldne e) konventsionaalne- kokkuleppeline f) sugulaskeeled- keeled mis põlvnevad ühisest algkeelest ja kuuluvad seega uhke keelkonda. g) isolaatkeel- keel millel ei ole sugulasi h) keelekontakt- keelte kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt ja selle tulemusel muutuvad keeled sarnasemaks. i) lingua franca- keel, millel on piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelisel suhtlusel. j) substraatkeel- väljasurnud keel, mis on jätnud seda asendanud keelde jälgi k) pidžinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelisel suhtlusel aga see pole kellegi emakeel.

    Eesti keel
    thumbnail
    4
    docx

    Eesti keele arvestuse kordamine

    Telekas uudised, ajalehed 3) suhete hoidja ­ suhtled inimesega ja väljendad sõnadega, kuidas sa hindad teda 4) loitsumisvahend ­ vanasti usuti, et osadel sõnadel on väge, võlusõnad 5) mõtlemisvahend ­ peas arutat iseendaga asju 6) kultuuri hoidja ja peegeldaja ­ keelel on arenenud need sõnad, mis on vajalikud. Nt veekogude ääres elavatel inimestel on rikkalik sõnavara kirjeldamaks vett ja veeloomi 7) idenditeedi hoidja ja kuuluvuse väljendaja ­ kindalal rahval on oma keel, mida nad kasutavad suhtlemiseks. Ühine keel tekitab ühtekuuluvustunde 8) emotsioonide väljendaja ­ saad rääkida, mis sul mureks on või karjuda kellegi peale seda, mis ta valesti tegi Keelemärgid 1) ikoonid ­ aluseks on sarnasus: näu, auh, viuh 2) indeksid ­ aluseks on loomulik seos: nemad, seal, sinna 3) sümbolid ­ aluseks on kokkulepe: kass, koer, tuba Sõna kui keelemärgi omadused 1) Keel on muutlik ­ lühendatakse sõnu (pastapliiats ­ pastakas)

    Eesti keel
    thumbnail
    23
    doc

    Üldkeel

    Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 ­ Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus ­ Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada

    Eesti foneetika ja fonoloogia
    thumbnail
    3
    doc

    Keelkonnad 10.klassi õpiku kokkuvõte

    See meetod uurib lisaks muutetunnuseid ja lausestruktuure. Keelkondade kuj põhjuseks on keeles toimuvad muutused ja hõimude rändamine. Keelkonnad- keelkondi arvatakse olevat u paarsada. Kõnelejate arvult on suurim indoeuroopa keelkond, sinna kuuluvad sellised maailmakeeled nagu: inglise, hispaania, saksa ja pr . Teisel kohal on hiina-tiibeti keelkond. Uurali keelkond- kuigi suur osa uurali keeltest paikneb kesk-venemaal ja siberis. Eesti keel kuulub uurali keelekonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Soome-ugri algkeel arenes järk-järgult viieks: ungi,permi,volga,lapi ja läänemeresoome keelteks. Ugri keeled-ungarlased on soome-ugri suurim rahvus ja läbi aegade ka poliitiliselt kõige edukam. Kõnelejaid on praegu u 14 mlj. Permi keeled- neid on kolm : komi, permikomi ja udumurdi. Volga keeled- allrühm jag 2-ks: mari ja mordva keeleks. Mordva keeli on 2: ersa ja moksa.

    Eesti keel




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun