Retsensioon Jazz del Mar'ist Ma käisin kuulamas Kuressaare Kultuurikeskuses 15.oktoobril noort lauljannat Kadri Voorandit, kes laulis dässmuusika kontserdil Jazz del Mar. Kontsert kandis nime ''Tunde kaja'' ja oli korraldatud esitlemaks tema esikalbumit. Kontserdi üheks eesmärgiks oli avada tänavust kolmandat dässihooaega Kuressaares ja muidugi tutvustada lauljatari esimest albumit. Kadrit saatis bänd, kus : saksofonil oli Jussi Kannaste, klahvpillidel Jürmo Eespere, trummidel Eno Kollom ja bassi mängis Mihkel Mälgand. Kadri on tõusev täht dässmuusikas, nimelt on ta alles 19-aastane. Ning ta ei ole mitte ainult andekas artist, vaid ka helilooja. Lauljatar ei ole sugugi eestlastele võõras, nimelt võitis ta 2008.aastal auhinna ''Noor Jazzitalent 2008''. Samuti on ta kuulsust kogunud ka välismaal, kus on samuti pälvinud auhindu. Kadri muusikaõpingud algasid juba noores ea...
Hämmastav hullus Viljandi aidas Käisin Kadri Voorand Trio kontsertil ,,Sina ja mina", mis leidis aset 4. jaanuaril Viljandi Pärimusmuusika aidas. Ansambel, koosseisus Virgo Sillamaa kitarril, Taavo Remmel kontrabassil ja Kadri Voorand häälepaeltel, esitas muusikute koostööl heliteosteks saanud erisugust eesti luulet. Omavahelist klappi selgitasid nad just eesti luule armastamise ja reeglite eiramise sooviga. Kadri Voorand on õppinud dzässlaulu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias. Improviseerinud on Voorand terve oma elu, juba noorena rahvamuusikaansamblis oli tema ülesandeks viiulil mängides meloodia esitamise asemel improviseerida. Koos Jussi Kannaste, Mihkel Mälgandi, Eno Kollomi ja Jürmo Eesperega andis Voorand 2009. aastal välja enda loodud lugudest koosneva CD-plaadi ,,Tunde kaja". Virgo Sillamaa on õppinud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis, hiljem täiend...
Muusika arvustus Käisin kuulamas Kadri Voorandi kontserdit Nordea kontserdimajas 4. detsembril, kus ta esitas kuulsa Suurbritannia laulja Adele’i loomeperioodi mängituimaid hitte. Laval oli 10 tuntud pillimängijat seal hulgas trummar Petteri Hasa, kitarrist Erki Pärnoja, jazzpianist Joel Remmel, bassist Mihkel Mälgrand ning 3 taustalauljat. Kadri Voorand on džässmuusik, laulja ja helilooja, kelle muusika varieerub tänapäeva džässist popi ja folgini. Tema muusika on sümbioos siirast emotsioonist, improvisatsioonist ja lõbusast meeleolust. Kadri valiti aasta 2017 Eesti parimaks naisartistiks. Adele’i lugude esitamine on väga julge ning ka riskantne valik, sest tegemist on väga tuntud ja võimsa hääletämbriga lauljaga. Viibisin esimest korda Kadri Voorandi kontserdil ja minu jaoks laulis ta üllatavalt hästi. Laulud oleksid justkui temale kirjutatud ning ta ei jää kuidagi Briti sta...
Paldiski Ühisgümnaasium For Music Retsensioon Kadi- Kristel Muru 10.klass 2014 19.detsembril kell 19.00 toimus Tallinna lauluväljaku klaassaalis ETV Tütarlastekoori talvekontsert ,,For Music". Sellel kontserdil esinesid ETV Tütarlastekoor ja vilistlaskoor. Dirigendiks oli koorijuht Aarne Saluveer ning andekad noored heliloojad Pärt Uusberg, Kadri Voorand ja Rasmus Puur. Kontsert algas Pärt Uusbergi loodud naiskooriteosega ,,7 laulu Neitsi Maarjale". Tsükkel on kirjutatud Aarne Saluveerile ja ETV Tütarlastekoorile ning selle 7 osast esitati kontserdil 6. Sellele järgnes noore helilooja Rasmus Puuri kaks laulu...
JAZZ Brita Männaste Jazz Dzäss (inglise keeles jazz) ehk dzässmuusika Jazz on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus Ameerika Ühendriikide lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Euroopasse levis dzäss 1920. aastail. Dzässi ei saa täpselt noodistada, see toetub bluusi heliredelile. Dzässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist dzässi, svingi ja nüüdisaegset dzässi. Dzässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Dzässmuusika viljeleja on dzässmuusik. Algus 1890-1910 Dzässi ajaloo alguseks peetakse 19. sajandi algust Siis loodi dzässi eelkäija ragtime. Kuulsaimad ragtime-lood on kirjutanud: Irving Berlin Ben Harney Scott Joplin Sving 1930. aastatel sai alguse sving uus ajastu dzässiajaloos. Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri (bigbändi) teke. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud...
Valgrest Voorandini Kontserdiarvutus Raimond Valgre 100. sünnipäeva auks korraldatud kontsert toimus laupäeval, 5.oktoobril kell 19.00 Pärnu Kontserdimajas. Kontserdil esinesid Estonian Dream Big Band, vokaalsekstett Estonian Voices ning dzässi esileedi Datevik Hovanesian. Estonian Dream Big Band on koos tegutsenud alates 1998. aastast ning selles mängib Eesti dzässmuusikute paremik. Kollektiiv on koostööd teinud paljude tippdirigentide ja solistidega. Orkestri dirigent ja arranzeerija on Siim Aimla. Vokaalsekstett Estonian Voices on üks uuemaid ja omanäolisemaid tulijaid Eesti vokaalmuusikas. Koosseisu kuuluvad: Mikk Dede (tenor), Maria Väli (sopran), Mirjam Dede (sopran), Arno Tamm (bariton), Aare Külama (bass), Kadri Voorand (alt). Datevik Hovanesian on Nõukogude dzässi esileedi, kuid nüüd juba pea veerand sajandit New Yorgis tegutsev armeenia dzässitäht ja vok...
Retsensioon Käisin Pärnus, Jõulujazzi festivali raames toimuval jõulukontserdil. Kontsert leidis aset 5.detsembril 2014.aastal kohvikus Fookus. Esines Eesti viimase aastakümne säravaim vokaalansambel Estonian Voices. Kontserdil esitleti kauaoodatud debüütalbumit "Ole hea" ning põneva originaalmuusika kõrval sai kuulda ka rahvamuusika seadeid ning lõbusaid arranžeeringuid tuntud hittidest. Enamike vokaalseadete autoriks oli Kadri Voorand keda võibki pidada grupi loominguliseks liidriks. Koos temaga laulsid ka Mikk Dede, Arno Tamm, Maria Väli, Mirjam Dede ja Aare Külama. Antud kontsert oli minu jaoks uus ja eriline igast küljest. Esiteks külastasin kohvikut Fookus ise teist korda ja kontserti käisin seal kuulamas esimest korda. Samuti olin siis ka Estonian Voicest väga vähe kuulnud. Seepärast olin kontserti alguses üsna vaimustunud. Tõeliselt vägev oli kuulda nii võimsaid hääli koos kõlamas. Üh...
MUUSIKA EESTI VABARIIGIS 1991-... 20nda sajandi lõpukümnend kui ka 21. sajandi algus on eesti muusikas erakordselt rikas. Seda nii loomeinimeste kui ka muusikastiilide poolest. Loomingust eksisteerivad kõrvuti neoklassitsism, seeriatehnika ja atonaalsus. Tuleb juurde ka multimeedia, mis muutub omaette haruks. See tähendab, et on korraga kasutatud mitut audiovisuaalset väljendusvõimalust. Esimesena kasutas seda eesti muusikas Lepo Sumera. See avaldus tema kammerteoses "Ja nii edasi ja nii tagasi" ja "Mäng kahele." Temalt on ka tulnud eesti esimene multimeediaooper "Olivia meistriklass." Sumera on loonud ka filmimuusikat ("Kõrbeoja peremees," Suur Tõll"). Loodi Lepo Sumera Ühing, mis alates 2003 aastast korraldab noorte heliloojate loomingu konkursse. 90ndatel hakati asutama erakapitalil põhinevaid raadio aamu. Tallinas asutati Kuku raadio ja Linnaraadio. Tartusse aga Tartu Raadio. Riikliku ringhäälinguorganisatsioon...
Aafrika muusika - Kultuurimõjutused: Põhja-Aafrika alad - kultuuriliselt Araabia mõjusfääri, Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad - mustanahaliste põlismuusika. - Laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid tihedalt seotud. - Muusika on meelelahutus, inimeste olulised elusündmused, religioossed rituaalid. - Tähtsaim väljendusvahend on rütm. - Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2. kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora) 3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pil...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
